lshort-estonian (8jan16)

git-svn-id: svn://tug.org/texlive/trunk@39323 c570f23f-e606-0410-a88d-b1316a301751
author: Karl Berry <karl@freefriends.org> 2016-01-08 22:27:23 +0000
committer: Karl Berry <karl@freefriends.org> 2016-01-08 22:27:23 +0000
commit: 2f3de18d944f4a6f73a5163f6b1a9a9a5145f2bf (patch)
tree: f0c351f1a6346bf805ffa7cd50d144b9e7404a1d /Master
parent: a7a847f5792774fddca6c5574207cc1b57df18f9 (diff)
25 files changed, 10542 insertions, 1 deletions
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/README b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/README
new file mode 100644
index 00000000000..dbe89e60680
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/README
@@ -0,0 +1,18 @@
+Estonian translation of "The Not So Short Introduction to LaTeX"
+(version 5.05) by Tobias Oetiker.
+
+Translated by Reimo Palm <reimo.palm@ut.ee>.
+
+This document is free; you can redistribute it and/or modify it
+under the terms of the GNU General Public License as published
+by the Free Software Foundation; either version 2 of the
+License, or (at your option) any later version.
+
+README              This file
+lshort-ee.pdf       Main version for A4 paper
+lshort-ee-a5-pdf    Version for A5 paper
+src/                Source files
+
+This is a new translation that replaces the previous translation
+by Hans Ibrus and Enn Saar (1994) that has been distributed
+locally.
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/lshort-ee-a5.pdf b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/lshort-ee-a5.pdf
new file mode 100644
index 00000000000..08df890699e
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/lshort-ee-a5.pdf
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/lshort-ee.pdf b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/lshort-ee.pdf
new file mode 100644
index 00000000000..effcb75eb36
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/lshort-ee.pdf
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex
new file mode 100644
index 00000000000..23803eedace
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex
@@ -0,0 +1,167 @@
+\appendix
+\chapter{\LaTeX i installimine}
+\begin{intro}
+\index{Knuth, Donald E.}Knuth avaldas \TeX i lähteteksti ajal, mil
+avatud kood ja/või vaba tarkvara olid veel tundmatud mõisted. \TeX iga
+kaasasolev litsents lubab lähtetekstiga teha mida iganes, kuid töö
+tulemust võib nimetada \TeX iks ainult siis, kui programm läbib testid,
+mille \index{Knuth, Donald E.}Knuth samuti avaldas. See on viinud
+olukorrani, kus vaba \TeX isüsteem on olemas peaaegu iga
+operatsioonisüsteemi jaoks päikese all. Käesolev peatükk annab nõu, mida
+tuleks installida Linuxis, OS X-s ja Windowsis, et \TeX{} seal tööle
+panna.
+\end{intro}
+
+\section{Mida installida}
+
+Igasuguses arvutisüsteemis läheb \LaTeX i kasutamiseks vaja mitut
+programmi, mis peaksid seega olema süsteemis kättesaadavad.
+
+\begin{enumerate}
+
+\item \TeX i / \LaTeX i programm, mis teisendab \LaTeX i lähtetekstid
+PDF- või DVI-failideks.
+
+\item Tekstiredaktor \LaTeX i lähtefailide redigeerimiseks. Mõned
+süsteemid lubavad käivitada \LaTeX i isegi otse tekstiredaktori seest.
+
+\item PDF-/DVI-failide vaatamisprogramm, millega saab dokumente
+ekraanil vaadata ja printida.
+
+\item Programm \PSi i failidega ja dokumenti lisatavate piltidega
+ümberkäimiseks.
+
+\end{enumerate}
+
+Iga platvormi jaoks on olemas mitu programmi, mis nendele nõuetele
+vastavad. Siin tutvustame ainult neid, mida meie tunneme, armastame ning
+millega meil on kogemusi.
+
+\section{Platvormiülene redaktor}
+\label{sec:texmaker}
+
+Kuigi \TeX{} on olemas paljude erinevate arvutiplatvormide jaoks, on
+\LaTeX i redaktorid pikka aega olnud väga platvormispetsiifilised.
+
+Mõne viimase aasta jooksul on mulle väga meeldima hakanud programm
+\wi{Texmaker}. Olles väga kasulik tekstiredaktor integreeritud
+PDF-vaaturiga ning süntaksi esiletõstmisega, on tal lisaks veel see
+eelis, et ta töötab ühtviisi hästi nii Windowsi, Maci kui ka
+Unixi/Linuxi all. Täpsemat infot saab aadressilt
+\url{http://www.xm1math.net/texmaker}. Texmakerist on olemas ka
+haruversioon nimega \wi{TeXstudio}
+\url{http://texstudio.sourceforge.net}. Seda redaktorit hoitakse samuti
+hästi korras ja ta on saadaval kõigi kolme peamise platvormi jaoks.
+
+Mõned platvormispetsiifilised redaktorisoovitused leiab altpoolt
+operatsioonisüsteemide jaotistest.
+
+\section{\TeX{} ja Mac OS X}
+
+\subsection{\TeX i distributsioon}
+
+Lihtsalt laadi alla \index{mactex@Mac\TeX}Mac\TeX. See on
+valmiskompileeritud \LaTeX i distributsioon OS X jaoks. Mac\TeX sisaldab
+täielikku \LaTeX i installatsiooni ja hulka lisatööriistu. Mac\TeX i
+leiab aadressilt \url{http://www.tug.org/mactex}.
+
+\subsection{OS X \TeX i redaktor}
+
+Kui platvormiülene soovitus \wi{Texmaker} (jaotis \ref{sec:texmaker}) ei
+rahulda, siis kõige populaarsem vaba lähtekoodiga redaktor \LaTeX i
+jaoks paistab olevat \index{TeXShop}TeX\-Shop, mille saab aadressilt
+\url{http://www.uoregon.edu/~koch/texshop}. See sisaldub ka
+\index{mactex@Mac\TeX}Mac\TeX i distributsioonis.
+
+Hilisemad \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i distributsioonid
+sisaldavad redaktorit \wi{TeXworks} \url{http://www.tug.org/texworks},
+mis on mitmeplatvormiline redaktor ja põhineb TeXShopi mudelil. Kuna
+TeXworks kasutab Qt tööriistakomplekti, saab seda kasutada igal
+platvormil, mis seda tööriistakomplekti toetab (Mac OS X, Windows,
+Linux).
+
+\subsection{Naudi \wi{PDFView}-d}
+
+\LaTeX iga genereeritud PDF-failide vaatamiseks võib kasutada programmi
+\wi{PDFView}, mis integreerub tihedalt \LaTeX i tekstiredaktoriga.
+PDFView on vaba lähtekoodiga rakendus ning kättesaadav veebilehelt
+\url{http://pdfview.sourceforge.net}. Pärast installimist tuleks avada
+PDFView eelistuste dialoogiaken ja veenduda, et suvand \emph{Laadi
+dokumendid automaatselt uuesti} oleks aktiveeritud ja et PDFSynci toetus
+oleks seatud sobivalt.
+
+\section{\TeX{} ja Windows}
+
+\subsection{\TeX i hankimine}
+
+Kõigepealt laadi alla suurepärane MiK\TeX i\index{miktex@MiK\TeX}
+distributsioon aadressilt \url{http://www.miktex.org}. See sisaldab
+kõiki vajalikke põhiprogramme ja faile \LaTeX i dokumentide
+kompileerimiseks. Arvatavasti kõige toredam on see, et dokumendi
+kompileerimise ajal laadib MiK\TeX{} puuduvad \LaTeX i paketid jooksvalt
+alla ja installib need maagiliselt.
+
+Teise võimalusena võib kasutada \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i
+distributsiooni \url{http://www.tug.org/texlive}, mis on olemas
+Windowsi, Unixi ja Mac OS-i jaoks ning millega saab põhisüsteemi tööle.
+
+\subsection{\LaTeX i redaktor}
+
+Kui platvormiülene soovitus \wi{Texmaker} (jaotis \ref{sec:texmaker}) ei
+rahulda, siis võib soovitada programmi \wi{TeXnicCenter}, mis loob
+Windowsis kena ja efektiivse \LaTeX i kirjutamiskeskkonna, kasutades
+mitmeid programmeerimismaailma mõisteid. Hankida saab seda aadressilt
+\url{http://www.texniccenter.org}. TeXnicCenter töötab hästi koos
+\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX iga.
+
+Viimased \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i distributsioonid
+sisaldavad redaktorit \wi{TeXworks} \url{http://www.tug.org/texworks},
+mis toetab \wi{Unicode}'i ja nõuab vähemalt Windows XP-d.
+
+\subsection{Dokumendi vaatamine}
+
+Kõige tõenäolisemalt kasutad DVI vaatamiseks programmi \wi{Yap}, sest
+see installitakse koos \index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX iga. PDF-failide
+jaoks võib uurida programmi \wi{Sumatra PDF}
+\url{http://www.sumatrapdfreader.org}. Nimetan programmi Sumatra PDF
+sellepärast, et see lubab PDF-dokumendis hüpata igast positsioonist
+vastavale positsioonile lähtedokumendis.
+
+\subsection{Graafikaga töötamine}
+
+\LaTeX is kõrge kvaliteediga graafikaga töötamine tähendab, et
+joonisevorminguks peaks olema \ePSi{} (EPS) või PDF.
+Programm, mis aitab sellega hakkama saada, on \wi{Ghostscript}, mille
+võib koos juurdekuuluva liidesprogrammiga \wi{GhostView} alla laadida
+aadressilt \url{http://pages.cs.wisc.edu/~ghost}.
+
+Tegutsedes rastergraafikaga (fotod ja skannitud materjal), võib vaadata
+Photoshopi avatud lähtetekstiga alternatiivi \wi{Gimp}, mis on saadaval
+aadressilt \url{http://www.gimp.org}.
+
+\section{\TeX{} ja Linux}
+
+Linuxis töötades on suur tõenäosus, et \LaTeX{} on süsteemis juba
+installitud või vähemalt olemas installimismeediumil, mida
+süsteemi ülesseadmiseks kasutati. Paketihalduri abil tuleks installida
+järgmised paketid:
+
+\begin{itemize}
+\item texlive -- \TeX i/\LaTeX i põhiinstallatsioon;
+\item emacs (koos AUCTeXiga) -- redaktor, mis integreerub tihedalt
+\LaTeX iga läbi AUCTeXi lisandpaketi;
+\item ghostscript -- \PSi i vaatamisprogramm;
+\item xpdf ja acrobat -- PDFi vaatamisprogramm;
+\item imagemagick -- vaba programm rasterpiltide konvertimiseks;
+\item gimp -- Photoshopiga sarnanev vaba graafikaprogramm;
+\item inkscape -- Illustratori / Corel Draw'ga sarnanev
+vaba graafikaprogramm.
+\end{itemize}
+
+Kui vaja oleks rohkem Windowsiga sarnanevat graafilist
+redigeerimiskeskkonda, siis võib vaadata \wi{Texmaker}i poole, vt
+jaotist \ref{sec:texmaker}.
+
+Enamikus Linuxi distributsioonides on \TeX i keskkond tükeldatud suureks
+arvuks valikulisteks pakettideks, nii et kui pärast esimest
+installatsiooni on midagi puudu, siis tuleks kontrollida uuesti.
+\ No newline at end of file
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/biblio.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/biblio.tex
new file mode 100644
index 00000000000..16c82268186
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/biblio.tex
@@ -0,0 +1,136 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: The Bibliography
+% File: biblio.tex (lshort2e.tex)
+% $Id: biblio.tex 449 2010-12-14 16:53:51Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+\begin{thebibliography}{99}
+\addcontentsline{toc}{chapter}{\bibname}
+\bibitem{manual} Leslie Lamport.  \newblock \emph{{\LaTeX:} A Document
+  Preparation System, Second Edition}.  \newblock Addison-Wesley,
+  Reading, Massachusetts, 1994, ISBN~0-201-52983-1.
+
+\bibitem{texbook} Donald~E. Knuth.  \newblock \textit{The \TeX{}book,}
+  Volume~A of \textit{Computers and Typesetting}, Addison-Wesley,
+  Reading, Massachusetts, 1984, ISBN~0-201-13448-9.
+
+\bibitem{companion} Frank Mittelbach, Michel Goossens, Johannes Braams,
+  David Carlisle, Chris Rowley.  \newblock \emph{The {\LaTeX} Companion,
+  Second Edition}.  \newblock Addison-Wesley, Reading, Massachusetts,
+  2004, ISBN~0-201-36299-6.
+
+\bibitem{graphicscompanion} Michel Goossens, Frank Mittelbach, Sebastian
+  Rahtz, Denis Roegel, Herbert Voss.  \newblock \emph{The {\LaTeX}
+  Graphics Companion, Second Edition}.  \newblock Addison-Wesley,
+  Reading, Massachusetts, 2007, ISBN~0-321-50892-0.
+
+\bibitem{local} Igas \LaTeX i installatsioonis peaks olemas olema
+  niinimetatud "`\LaTeX i kohalik juhend"' ("`\LaTeX{} Local Guide"'),
+  mis selgitab kohaliku süsteemiga seonduvaid asju. See peaks asuma
+  failis \texttt{local.tex}. Paraku mõned laisad
+  süsteemiadministraatorid seda dokumenti kättesaadavaks ei tee. Sel
+  juhul tuleks minna ja abi küsida mõne kohaliku \LaTeX i-guru käest.
+
+\bibitem{usrguide} \LaTeX3 Project Team.  \newblock \emph{\LaTeXe~for
+  authors}.  \newblock Tuleb kaasa \LaTeXe{} distributsiooniga failina
+  \texttt{usrguide.tex}.
+
+\bibitem{clsguide} \LaTeX3 Project Team.  \newblock \emph{\LaTeXe~for
+  class and package writers}.  \newblock Tuleb kaasa \LaTeXe{}
+  distributsiooniga failina \texttt{clsguide.tex}.
+
+\bibitem{fntguide} \LaTeX3 Project Team.  \newblock \emph{\LaTeXe~font
+  selection}.  \newblock Tuleb kaasa \LaTeXe{} distributsiooniga failina
+  \texttt{fntguide.tex}.
+
+\bibitem{graphics} David~P.~Carlisle, \LaTeX3 Project Team.  \newblock
+  \emph{Packages in the `graphics' bundle}.  \newblock Tuleb kaasa
+  paketikomplektiga Graphics failina \texttt{grfguide.tex} ning on
+  kättesaadav samast allikast, kust \LaTeX i distributsioongi.
+
+\bibitem{verbatim} Rainer~Sch\"opf, Bernd~Raichle, Chris~Rowley.
+  \newblock \emph{A New Implementation of \LaTeX's \ei{verbatim} and
+  \ei{verbatim*} Environments}. \newblock Tuleb kaasa
+  paketikomplektiga Tools failina \texttt{verbatim.dtx} ning on
+  kättesaadav samast allikast, kust \LaTeX i distributsioongi.
+
+\bibitem{cyrguide} Vladimir Volovich, Werner Lemberg, \LaTeX3 Project
+  Team. \newblock \emph{Cyrillic languages support in \LaTeX}. \newblock
+  Tuleb kaasa \LaTeXe{} distributsiooniga failina \texttt{cyrguide.tex}.
+
+\bibitem{catalogue} Graham~Williams.  \newblock \emph{The \TeX{}
+  Catalogue Online}. Väga täielik loend paljudest \TeX iga ja \LaTeX iga
+  seotud pakettidest. \newblock Kättesaadav aadressilt
+  \url{http://texcatalogue.ctan.org}.
+
+\bibitem{eps} Keith~Reckdahl.  \newblock \emph{Using Imported Graphics
+  in \LaTeX{} and pdf\LaTeX}. Selgitab kõike, mida soovid teada, ja veel
+  rohkemgi EPS-failidest ja nende kasutamisest \LaTeX i dokumentides.
+  \newblock Kättesaadav aadressilt \CTAN|tex-archive/info/epslatex.ps|.
+
+\bibitem{xy-pic} Kristoffer H. Rose. \newblock \emph{\Xy-pic User's
+  Guide}.  \newblock Allalaaditav CTANist koos \Xy-pici
+  distributsiooniga.
+
+\bibitem{metapost} John D. Hobby. \newblock \emph{\MP. A User's Manual}.
+  \newblock Allalaaditav aadressilt
+  \url{https://www.tug.org/docs/metapost/mpman.pdf}.
+  \index{metapost@\MP}
+
+\bibitem{unbound} Alan Hoenig. \newblock \emph{\TeX{} Unbound}.
+  \newblock Oxford University Press, 1998, ISBN 0-19-509685-1;
+  0-19-509686-X (pbk).
+
+\bibitem{ursoswald} Urs Oswald. \newblock \emph{Graphics in \LaTeXe{}},
+  mis sisaldab Java-programmide lähtetekste suvaliste ringjoonte ja
+  ellipsite genereerimiseks \ei{picture}-keskkonnas, ja juhend
+  \emph{\MP{} -- A Tutorial}. \newblock Mõlemad allalaaditavad
+  aadressilt \url{http://www.ursoswald.ch}.
+
+\bibitem{pgfplot} Till Tantau. \newblock \emph{TikZ \& PGF
+  Manual}.\newblock Allalaaditav aadressilt
+  \url{http://mirrors.ctan.org/graphics/pgf/base/doc/pgfmanual.pdf}.
+
+% new items for XeLaTeX
+\bibitem{polyglossia} Fran\c{c}ois Charette. \newblock
+  \emph{Polyglossia: An Alternative to Babel for \hologo{XeLaTeX} and
+  Lua\LaTeX}. \newblock Tuleb kaasa \TeX{} Live'i distributsiooniga
+  failina \texttt{polyglossia.pdf} (sisestada käsureale \texttt{texdoc
+  polyglossia}).
+
+\bibitem{arabxetex} Fran\c{c}ois Charette. \newblock
+  \emph{Arab\hologo{XeTeX}: An Arab\TeX-like interface for typesetting
+  languages in Arabic script with \hologo{XeLaTeX}}. \newblock Tuleb
+  kaasa \TeX{} Live'i distributsiooniga failina \texttt{arabxetex.pdf}
+  (sisestada käsureale \texttt{texdoc arabxetex}).
+
+\bibitem{fontspec} Will Robertson, Khaled Hosny. \newblock \emph{The
+  \pai{fontspec} package}. \newblock Tuleb kaasa \TeX{} Live'i
+  distributsiooniga failina \texttt{fontspec.pdf} (sisestada käsureale
+  \texttt{texdoc fontspec}).
+
+\bibitem{xgreek} Apostolos Syropoulos. \newblock \emph{The \pai{xgreek}
+  package}. \newblock Tuleb kaasa \TeX{} Live'i distributsiooniga failina
+  \texttt{xgreek.pdf} (sisestada käsureale \texttt{texdoc xgreek}).
+
+\bibitem{bidi} Vafa Khalighi. \newblock \emph{The \pai{bidi} package}.
+  \newblock Tuleb kaasa \TeX{} Live'i distributsiooniga failina
+  \texttt{bidi.pdf} (sisestada käsureale \texttt{texdoc bidi}).
+
+\bibitem{xepersian} Vafa Khalighi. \newblock \emph{The \pai{xepersian}
+  package}. \newblock Tuleb kaasa \TeX{} Live'i distributsiooniga failina
+  \texttt{xepersian-doc.pdf} (sisestada käsureale \texttt{texdoc
+  xepersian}).
+
+\bibitem{xecjk} Wenchang Sun. \newblock \emph{Pakett \pai{xeCJK}}. (Hiina
+  keeles.) \newblock Tuleb kaasa \TeX{} Live'i distributsiooniga failina
+  \texttt{xeCJK.pdf} (sisestada käsureale \texttt{texdoc xecjk}).
+
+\end{thebibliography}
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/contrib.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/contrib.tex
new file mode 100644
index 00000000000..76b9ac01a4b
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/contrib.tex
@@ -0,0 +1,200 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Who contributed to this Document
+% $Id: contrib.tex 533 2015-04-09 13:00:40Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+\begin{small}
+  \noindent Autoriõigus \copyright 1995--2016 Tobias Oetiker ja
+  kaasautorid. Kõik õigused reserveeritud.
+
+  Käesolev dokument on vabalt kasutatav. Seda võib levitada ja/või muuta
+  vastavalt Vaba Tarkvara Fondi poolt avaldatud GNU Üldise Avaliku
+  Litsentsi tingimustele; kas Litsentsi versiooni 2 või (vastavalt
+  valikule) ükskõik millise hilisema versiooni järgi.
+
+  Seda dokumenti levitatakse lootuses, et ta on kasulik, kuid \emph{ilma
+  igasuguse garantiita}; isegi ilma kaudse garantiita
+  \emph{turustatavuse} või \emph{kindlaks otstarbeks sobivuse} suhtes.
+  Üksikasjad leiate GNU Üldisest Avalikust Litsentsist.
+
+  Te peaksite olema saanud GNU Üldise Avaliku Litsentsi koopia koos
+  selle dokumendiga; kui mitte, siis kirjutage Vaba Tarkvara Fondile
+  aadressil 675 Mass Ave, Cambridge, MA 02139, USA.
+
+\end{small}
+
+\chapter{Aitäh!}
+\noindent Suur osa selle sissejuhatuse materjalist pärineb
+Austria saksakeelsest \LaTeX\ 2.09 sissejuhatusest, mille koostasid
+\begin{verse}
+\contrib{Hubert Partl}{partl@mail.boku.ac.at}%
+   {Zentraler Informatikdienst der Universit\"at f\"ur Bodenkultur Wien}
+\contrib{Irene Hyna}{Irene.Hyna@bmwf.ac.at}%
+   {Bundesministerium f\"ur Wissenschaft und Forschung Wien}
+\contrib{Elisabeth Schlegl}{no email}%
+   {in Graz}
+\end{verse}
+
+Kes on huvitatud saksakeelsest dokumendist, leiab Jörg Knappeni poolt
+\LaTeXe{} jaoks täiendatud versiooni aadressilt
+\CTAN|tex-archive/info/lshort/german|.
+
+\newpage \noindent
+Järgmised inimesed on aidanud seda juhendit viimistleda oma paranduste,
+ettepanekute ja materjaliga. Aidates viia dokumenti praegusele kujule on
+nad näinud palju vaeva. Tahan neid kõiki siiralt tänada. Loomulikult on
+kõik selles raamatus esinevad vead minu omad. Kui siin leidub mõni
+õigesti kirjutatud sõna, siis pidi üks järgmistest inimestest olema
+saatnud mulle mõne rea.
+
+{\flushleft\small
+Eric~Abrahamsen,        % <eric@ericabrahamsen.net>
+Lenimar~Nunes~de~Andrade, % <lenimar@mat.ufpb.br> 12 Nov 1999
+Eilinger~August,        % <eaugust@student.ethz.ch>
+Rosemary~Bailey,        % <r.a.bailey@qmw.ac.uk> 0.2
+Barbara~Beeton,         % <bnb@ams.org>
+Marc~Bevand,            % <bevand_m@epita.fr>
+Connor~Blakey,          % it's Ligatures!
+Salvatore~Bonaccorso,   % <bonaccos@ee.ethz.ch>
+Pietro~Braione,         % <braione@elet.polimi.it>
+Friedemann~Brauer,      % <fbrauer@is.dal.ca> 3.4
+Markus~Br\"uhwiler,     % <m.br@switzerland.org>
+Jan~Busa,               % <busaj@ccsun.tuke.sk>
+David~Carlisle,         % GONE <carlisle@cs.man.ac.uk> 1.0
+Neil~Carter,            % <n.carter@Swansea.ac.uk>
+Carl~Cerecke,           % <cdc@cosc.canterbury.ac.nz>
+Mike~Chapman,           % <chapman@eeh.ee.ethz.ch> 3.16
+Pierre~Chardaire,       % <pc@sys.uea.ac.uk>
+Xingyou~Chen,           % <niatlantice@gmail.com> 5.04
+Christopher~Chin,       % <chris.chin@rmit.edu.au> 3.1
+Diego~Clavadetscher,    % <dc@clavatax.ch>
+Wim~van~Dam,            % GONE <wimvdam@cs.kun.nl> 2.2
+Benjamin~Deschwanden,   % <vdeschwb@student.ethz.ch>
+Jan~Dittberner,         % <jan@jan-dittberner.de> 3.15
+Michael~John~Downes,    % <mjd@ams.org> 14 Oct 1999
+Matthias~Dreier,        % <dreier@ostium.ch>
+David~Dureisseix,       % <dureisse@lmt.ens-cachan.fr> 1.1
+Hans~Ehrbar,            % <ehrbar@econ.utah.edu>
+Elliot,                 % GONE <enh-a@minster.york.ac.uk> 1.1
+Rockrush~Engch,         % <niatlantice@gmail.com>
+Robin~Fairbairns,       % <robin.fairbairns@cl.cam.ac.uk> 0.2 1.0
+Johan~Falk,             % <johan@vaxjonexus.com> 5.0.1
+William~Faulk,          % <wfaulk@webassign.net>
+J\"org~Fischer,         % <j.fischer@xpoint.at> 3.16
+Frank~Fischli,          % <fischlifaenger@gmx.ch>
+Daniel~Flipo,           % <daniel.flipo@univ-lille1.fr>
+Frank,                  % <frank@freezone.co.uk> 11 Feb 2000
+Mic~Milic~Frederickx,   % <mic.milic@web.de>
+David~Frey,             % <david@eos.lugs.ch> 2.2
+Erik~Frisk,             % <frisk@isy.liu.se> 3.4
+Hans~Fugal,             % <hans@fugal.net>
+Robert~Funnell,         % <robert.funnell@mcgill.ca> 5.1
+Greg~Gamble,            % <gregg@maths.uwa.edu.au> 2.2
+Andy~Goth,              % <unununium@openverse.com>
+Cyril~Goutte,           % <goutte@ei.dtu.dk> 2.1 2.2
+Kasper~B.~Graversen,    % <kbg@dkik.dk>
+Arlo~Griffiths,         % <a.griffiths@let.leidenuniv.nl>
+Alexandre~Guimond,      % <guimond@iro.umontreal.ca> 0.9
+Christoph~Hamburger,    % <ch.hamburger@gmail.com>
+Neil~Hammond,           % <nfh@dmu.ac.uk> 0.3
+Rasmus~Borup~Hansen,    % GONE <rbhfamos@math.ku.dk> 0.2 0.9 0.91 0.92 1.9.9
+Joseph~Hilferty,        % <hilferty@fil.ub.es>
+Daniel~Hirsbrunner,     % <dhirsbrunner1@gmail.com>
+Morten~H\o gholm,       % <morten.hoegholm@latex-project.org>
+Martien~Hulsen,         % <m.a.hulsen@Wbmt.tudelft.nl> 1.0 1.1
+Bj\"orn~Hvittfeldt,     % <bjorn@hvittfeldt.com> 3.13
+Werner~Icking,          % <werner.icking@gmd.de> 3.1
+Eric~Jacoboni,          % GONE <jacoboni@enseeiht.fr> 0.1 0.9
+Jakob,                  % <diness@get2net.dk>
+Alan~Jeffrey,           % <alanje@cogs.sussex.ac.uk> 0.2
+Martin~Jenkins,         % xqp.ltd@gmail.com 5.04
+Byron~Jones,            % <bj@dmu.ac.uk> 1.1
+David~Jones,            % GONE <djones@ca.mcmaster.dcss.insight> 1.1
+Johannes-Maria~Kaltenbach, % <kaltenbach@zeiss.de> 3.01
+Nils~Kanning,           % <nils@kanning.de>
+Andrzej~Kawalec,        % GONE <akawalec@prz.rzeszow.pl> 1.9.9
+Christian~Kern,         % <ck@unixen.hrz.uni-oldenburg.de> 2.1
+Alain~Kessi,            % <alain_kessi@hotmail.com> 2.2
+Axel~Kielhorn,          % <a.kielhorn@web.de>
+Sander~de~Kievit,       % <Skievit@ucu.uu.nl>
+Kjetil~Kjernsmo,        % <kjetil.kjernsmo@astro.uio.no> 3.2
+Tobias~Klauser,		% <tklauser@access.unizh.ch> 4.17
+J\"org~Knappen,         % <knappen@vkpmzd.kph.uni-mainz.de> 0.1
+Michael~Koundouros,     % <mkoundouros@hotmail.com>
+Matt~Kraai,             % <matt.kraai@amo.abbott.com>
+Tobias~Krewer,          % <tobias.krewer@googlemail.com>
+Flori~Lambrechts,       % <f.lambrechts@softhome.net>
+Mike~Lee,               % <rmrstar@gmail.com>
+Maik~Lehradt,           % <greek@uni-paderborn.de> 0.1
+R\'emi~Letot,           % <r_letot@yahoo.com>
+Axel~Liljen"-crantz,	% <axel.liljencrantz@byv.kth.se>
+Jasper~Loy,             % <jasper.loy@gmail.com>
+Johan~Lundberg,         % <p99jlu@physto.se>
+Martin~Maechler,        % <maechler@stat.math.ethz.ch> 2.2
+Alexander~Mai,          % <alexander.mai@physik.tu-darmstadt.de> 3.8
+Claus~Malten,           % GONE <asi138%bitnet.djukfa11@bitnet.cearn> 1.1
+Kevin~Van~Maren,        % <vanmaren@fast.cs.utah.edu> 24 Nov 1999
+Pablo~Markin,
+I.~J.~Vera~Mar\'un,     % <i.j.veramarun@ewi.utwente.nl>
+Hendrik~Maryns,         % <hendrik.maryns@ugent.be>
+Chris~McCormack,        % GONE <chrismc@eecs.umich.edu> 0.1
+Aleksandar~S.~Milosevic, % <aleksandar.milosevic@yale.edu>
+Henrik~Mitsch,          % <henrik.mitsch@gmx.at>
+Stefan~M.~Moser,        % <stefan.moser@ieee.org>
+Philipp~Nagele,         % <philipp.nagele@t-systems.com>
+Richard~Nagy,           % <r.nagy@nameshield.net>
+Manuel~Oetiker,         % <manuel@oetiker.ch>
+Urs~Oswald,             % <osurs@bluewin.ch>
+Hubert~Partl,           % <partl@mail.boku.ac.at> 0.2 1.1
+Marcelo~Pasin,          % <pasin@di.fc.ul.pt>
+Martin~Pfister,		% <m@rtinpfister.ch>
+Lan~Thuy~Pham,          % <lan.thuy.pham@gmail.com>
+Breno~Pietracci,        % <bpietracci@gmail.com>
+Demerson~Andre~Polli,   % <polli@linux.ime.usp.br>
+Maksym~Polyakov,        % <polyama@myrealbox.com>
+Nikos~Pothitos,		% <n.pothitos@di.uoa.gr>
+John~Refling,           % <refling@sierra.lbl.gov> 0.1 0.9
+Mike~Ressler,           % <ressler@cougar.jpl.nasa.gov> 0.1 0.2 0.9 1.0 1.9.9
+Brian~Ripley,           % <ripley@stats.ox.ac.uk> 2.1
+Kurt~Rosenfeld,		% <kurt@isis.poly.edu>
+Bernd~Rosenlecher,      % <9rosenle@informatik.uni-hamburg.de> 10 Feb 2000
+Chris~Rowley,           % <c.a.rowley@open.ac.uk> 0.91
+Young~U.~Ryu,           % <ryoung@utdallas.edu> 2.1
+Risto~Saarelma,         % <risto.saarelma@cs.helsinki.fi>
+Andr{\'a}s~Salamon,     % <andras.salamon@comlab.ox.ac.uk>
+Jos\'e~Carlos~Santos,   % <jcsantos@fc.up.pt>
+Christopher~Sawtell,    % <csawtell@xtra.co.nz> 1 Sep 1999
+Gilles~Schintgen,       % <gschintgen@internet.lu>
+Craig~Schlenter,        % <cschle@lucy.ee.und.ac.za> 0.1 0.2 0.9
+Hanspeter~Schmid,       % <schmid@isi.ee.ethz.ch>
+Baron~Schwartz,         % <bps7j@cs.virginia.edu>
+Jordi~Serra~i~Solanich, % <solanich@gmail.com>
+Miles~Spielberg,        % <zeibach@hotmail.com>
+Laszlo~Szathmary,       % <szathml@delfin.klte.hu>
+Susan~Stewart,
+Matthieu~Stigler,
+Geoffrey~Swindale,      % <geofftswin@ntlworld.com>
+Rick~Zaccone,           % <zaccone@bucknell.edu> 2.2
+Fritz~Zaucker,          % <zaucker@ee.ethz.ch> 3.0
+Mikhail~Zotov,          % <zotov@eas.npi.msu.su> 3.1
+Josef~Tkadlec,          % <tkadlec@math.feld.cvut.cz> 2.0 2.2
+Boris~Tobotras,         % <tobotras@jet.msk.su>
+Scott~Veirs,            % <scottv@ocean.washington.edu>
+Didier~Verna,           % <verna@inf.enst.fr> 2.2
+Carl-Gustav~Werner,     % <carl-gustav.werner@math.lu.se> 11 Oct 1999, 3.16
+Fabian~Wernli,          % <wernli@iap.fr> 3.2
+Matthew~Widmann,        % <mtwdmn@gmail.com>
+David~Woodhouse         % <dwmw2@infradead.org> 3.16
+ja Chris~York.          % <c.s.york@Cummins.com> 21 Nov 1999
+}
+
+\vspace*{\stretch{1}}
+
+\pagebreak
+\endinput
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/custom.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/custom.tex
new file mode 100644
index 00000000000..5b0e753c84f
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/custom.tex
@@ -0,0 +1,899 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Customising LaTeX output
+% $Id: custom.tex 533 2015-04-09 13:00:40Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+\chapter{\LaTeX i seadistamine}
+
+\begin{intro}
+Seni õpitud käskudega loodud dokumendid on välimuselt aktsepteeritavad
+laia lugejaskonna jaoks. Kuigi nad ei hiilga toredusega, järgivad nad
+kõiki väljakujunenud tüpograafiareegleid, mistõttu neid on kerge lugeda
+ja kena vaadata.
+
+Kuid tuleb ette olukordi, kus \LaTeX is mõni vajalik käsk või keskkond
+puudub või mõne olemasoleva käsu väljund ei vasta tingimustele. Selles
+peatükis püüame anda nõu, kuidas õpetada \LaTeX ile uusi trikke ja
+kuidas panna ta looma väljundit, mis erineb vaikimisi saadavast
+väljundist.
+\end{intro}
+
+\section{Uued käsud, keskkonnad ja paketid}
+
+Olete võib-olla juba tähele pannud, et kõik selles raamatus sissetoodud
+käsud on trükitud kasti sees ja et nad esinevad ka aineregistris raamatu
+lõpus. Selle asemel et realiseerida see igal pool vahetult \LaTeX i
+käskudega, olen koostanud \index{pakett}paketi, milles on defineeritud uued
+käsud ja keskkonnad. Nüüd võib lihtsalt kirjutada:
+
+\begin{example}
+\begin{lscommand}
+\ci{liba}
+\end{lscommand}
+\end{example}
+
+Selles näites on kasutatud nii uut keskkonda nimega \ei{lscommand}, mis
+joonistab käsu ümber kasti, kui ka uut käsku nimega \ci{ci}, mis trükib
+käsu nime ja lisab vastava kirje aineregistrisse. Seda võib järele
+kontrollida: raamatu tagant aineregistrist leiab käsu \ci{liba} kirje,
+mis viitab igale leheküljele, kus käsku \ci{liba} on mainitud.
+
+Kui teose autor peaks otsustama, et kast käskude ümber talle enam ei
+meeldi, siis võib lihtsalt muuta keskkonna \ei{lscommand}
+definitsiooni ja luua uue kujunduse. See on palju hõlpsam kui käia läbi
+terve dokument, püüdes üles leida kõik kohad, kus on sõna ümber kast
+joonistatud tavaliste \LaTeX i käskudega.
+
+\subsection{Uued käsud}
+
+Uusi käske saab moodustada
+käsuga\index{argument}\index{argument!valikuline}
+\begin{lscommand}
+\ci{newcommand}\verb|{|%
+       \emph{nimi}\verb|}[|\emph{arv}\verb|]{|\emph{definitsioon}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Põhiliselt nõuab see käsk kahte argumenti: loodava käsu
+\emph{nimi} ja käsu \emph{definitsioon}. Argument \emph{num}
+nurksulgudes on valikuline ja määrab uue käsu argumentide arvu (võimalik
+on kuni 9). Kui see puudub, siis on argumentide arvuks 0, st argumendid
+pole lubatud.
+
+Järgmised kaks näidet peaksid aitama mõtet selgitada. Esimeses näites
+defineeritakse uus käsk \ci{mvl}, mis on lühend fraasist "`Mitte väga
+lühike \LaTeXe{} sissejuhatus"'. Niisugune käsk võib olla abiks, kui
+selle raamatu pealkirja tuleb kirjutada korduvalt ja korduvalt.
+
+\begin{example}
+\newcommand{\mvl}{Mitte väga
+    lühike \LaTeXe{}
+    sissejuhatus}
+See on "`\mvl"' \ldots{}
+"`\mvl"'
+\end{example}
+
+Teine näide demonstreerib, kuidas defineerida käsku, millel on üks
+argument. Märgis \verb|#1| asendatakse argumendiga, mis käsule ette
+antakse. Kui vaja on rohkem kui ühte argumenti, siis järgmine on
+\verb|#2| ja nii edasi.
+
+\begin{example}
+\newcommand{\xlit}[2]
+ {See on \emph{#1}
+  #2 \LaTeXe{} sissejuhatus}
+% dokumendi tekstis
+\begin{itemize}
+\item \xlit{mitte väga}{lühike}
+\item \xlit{eriti}{pikk}
+\end{itemize}
+\end{example}
+
+\LaTeX{} ei luba luua uut käsku, mis kirjutab mõne olemasoleva üle. Kuid
+on olemas spetsiaalne käsk, kui tarvis on teha just seda:
+\ci{renewcommand}. Selle süntaks on sama nagu käsul \verb|\newcommand|.
+
+Teatavatel juhtudel võib vaja minna käsku \ci{providecommand}. See
+töötab samamoodi nagu \ci{newcommand}, kuid kui käsk on juba
+defineeritud, siis \LaTeXe{} lihtsalt ignoreerib uut definitsiooni.
+
+Mõnda asja tuleb tähele panna \LaTeX i käskudele järgneva tühja ruumi
+puhul, rohkem infot leiab leheküljelt \pageref{whitespace}.
+
+\subsection{Uued keskkonnad}
+
+Käsuga \verb|\newcommand| sarnaselt on olemas käsk uute keskkondade
+loomiseks. Sellel käsul \ci{newenvironment} on järgmine süntaks:
+
+\begin{lscommand}
+\ci{newenvironment}\verb|{|%
+       \emph{nimi}\verb|}[|\emph{arv}\verb|]{|%
+       \emph{enne}\verb|}{|\emph{pärast}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+Käsul \ci{newenvironment} võib jällegi olla valikuline argument.
+Argumendis \emph{enne} määratud materjal töödeldakse enne keskkonnas
+oleva teksti töötlemist. Argumendi \emph{pärast} materjal töödeldakse
+siis, kui kohatakse käsku \verb|\end{|\emph{nimi}\verb|}|.
+
+Käsu \ci{newenvironment} kasutamist illustreerib järgmine näide.
+\begin{example}
+\newenvironment{kuningas}
+ {\rule{1ex}{1ex}%
+      \hspace{\stretch{1}}}
+ {\hspace{\stretch{1}}%
+      \rule{1ex}{1ex}}
+
+\begin{kuningas}
+Mu ustavad alamad \ldots
+\end{kuningas}
+\end{example}
+
+Argumenti \emph{arv} kasutatakse samamoodi nagu käsus
+\verb|\newcommand|. \LaTeX{} kontrollib, et defineeritavat keskkonda ei
+oleks enne olemas. Kui on tõesti tarvis olemasolevat keskkonda muuta,
+siis selleks on käsk \ci{renewenvironment}, mille süntaks on sama nagu
+käsul \ci{newenvironment}.
+
+Ülaltoodud näites esinevate käskude tähendust selgitatakse hiljem. Käsku
+\ci{rule} vaadeldakse leheküljel \pageref{sec:rule}, käskude \ci{hspace}
+ja \ci{stretch} kohta leiab rohkem infot leheküljelt
+\pageref{sec:hspace}.
+
+\subsection{Lisatühikud}
+
+Uusi keskkondi luues võib kergesti saada nõelata sissehiilivatest
+lisatühikutest, millel võib olla potentsiaalselt fataalne efekt, näiteks
+püüdes defineerida keskkonda tiitli jaoks, mis lülitab välja nii iseenda
+taande kui ka sellele järgneva lõigu taande.
+
+\begin{example}
+\newenvironment{lihtne}%
+ {\noindent}%
+ {\par\noindent}
+
+\begin{lihtne}
+Vaata tühikut\\vasakul.
+\end{lihtne}
+Sama\\siin.
+\end{example}
+
+Vastumeetmena võib keskkonna alguseplokki panna käsu \ci{ignorespaces},
+siis ignoreerib keskkond kõiki tühikuid, mis tulevad ette vahetult
+pärast alguseploki täitmist. Lõpuplokk on keerulisem, sest keskkonna
+lõpus toimub eritöötlus. Käsu \ci{ignorespacesafterend} toimel annab
+\LaTeX{} käsu \ci{ignorespaces} pärast seda, kui lõpu eritöötlus on
+toimunud.
+
+\begin{example}
+\newenvironment{korrektne}%
+ {\noindent\ignorespaces}%
+ {\par\noindent%
+   \ignorespacesafterend}
+
+\begin{korrektne}
+Pole tühikut\\vasakul.
+\end{korrektne}
+Sama\\siin.
+\end{example}
+
+\subsection{Käsurea \LaTeX}
+
+Operatsioonisüsteemides nagu Unix kasutatakse \LaTeX i projektide
+kompileerimiseks koostefaile (\emph{makefile}). Sellega seoses võib
+pakkuda huvi võimalus produtseerida samast dokumendist erinevaid
+versioone, kutsudes \LaTeX i välja käsurea argumentidega.
+
+Näiteks võib dokumenti lisada järgmise struktuuri:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{ifthen}
+\ifthenelse{\equal{\mustvalge}{true}}{
+  % mustvalge väljund; tee midagi..
+}{
+  % värviline väljund; tee midagi muud..
+}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Nüüd saab \LaTeX i välja kutsuda nii:
+\begin{lscommand}
+\verb|latex '\newcommand{\mustvalge}{true}\input{test.tex}'|
+\end{lscommand}
+Kõigepealt defineeritakse käsk \verb|\mustvalge| ja seejärel loetakse
+sisse tegelik fail. Seades \verb|\mustvalge| väärtuseks \verb|false|,
+luuakse dokumendist värviline versioon.
+
+\subsection{Oma pakett}
+
+Kui defineerida palju uusi keskkondi ja käske, siis muutub dokumendi
+preambul üsnagi pikaks. Sellises olukorras on hea mõte koondada kõik
+käsu- ja keskkonnadefinitsioonid omaette \LaTeX i \wi{pakett}i. Dokumendis
+kättesaadavaks saab selle paketi teha käsuga \ci{usepackage}.
+
+\begin{figure}[!htbp]
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{verbatim}
+% Tobias Oetikeri demopakett
+\ProvidesPackage{demopakett}
+\newcommand{\mvl}{Mitte väga lühike \LaTeX i
+                   sissejuhatus}
+\newcommand{\xlit}[1]{\emph{#1} lühike \LaTeX i
+                       sissejuhatus}
+\newenvironment{kuningas}{\begin{quote}}{\end{quote}}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\caption{Näitepakett} \label{package}
+\end{figure}
+
+Paketi kirjutamine seisneb peamiselt dokumendi preambuli sisu
+kopeerimises eraldi faili, mille nimi lõpeb laiendiga \eei{sty}. On
+üks spetsiaalkäsk%
+\begin{lscommand}
+\ci{ProvidesPackage}\verb|{|\emph{paketi nimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent mis pannakse paketifaili algusesse. Käsk
+\verb|\ProvidesPackage| teatab \LaTeX ile paketi nime ja võimaldab tal
+anda sisuka veateate, kui paketti proovitakse sisse lugeda kaks korda.
+Joonisel~\ref{package} on toodud väike näitepakett, mis sisaldab
+eelnevates näidetes defineeritud käske.
+
+\section{Kirjad ja suurused}
+\label{sec:fontsize}
+
+\subsection{Kirja muutmise käsud}
+\index{kiri}\index{kirjasuurus} \LaTeX{} valib sobiva kirjatüübi ja
+-suuruse vastavalt dokumendi loogilisele struktuurile (jaotised,
+allmärkused, \ldots). Mõnel juhul võib tekkida soov muuta kirju ja
+nende suurusi käsitsi. Seda võib teha tabelites~\ref{fonts}
+ja~\ref{sizes} loetletud käskudega. Iga kirja tegelik suurus on
+kujunduse küsimus ja sõltub dokumendiklassist ning selle suvanditest.
+Tabelis~\ref{tab:pointsizes} on kirjakäskude absoluutsed
+punktisuurused, mis kehtivad standardsetes dokumendiklassides.
+
+\begin{example}
+{\small Väikesed ja
+\textbf{paksud} roomlased}
+valitsesid {\Large kogu suurt
+\textit{Itaaliat}.}
+\end{example}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Kirjatüübid} \label{fonts}
+\begin{lined}{12cm}
+%
+% Alan suggested not to tell about the other form of the command
+% eg \verb|\sffamily| or \verb|\bfseries|. This seems a good thing to me.
+%
+\begin{tabular}{@{}rl@{\qquad}rl@{}}
+\fni{textrm}\verb|{...}|        &      \textrm{\wi{seriifkiri}}&
+\fni{textsf}\verb|{...}|        &      \textsf{\wi{seriifideta kiri}}\\
+\fni{texttt}\verb|{...}|        &      \texttt{\wi{masinakiri}}\\[6pt]
+\fni{textmd}\verb|{...}|        &      \textmd{\wi{keskmine kiri}}&
+\fni{textbf}\verb|{...}|        &      \textbf{\wi{paks kiri}}\\[6pt]
+\fni{textup}\verb|{...}|        &      \textup{\wi{püstkiri}}&
+\fni{textit}\verb|{...}|        &      \textit{\wi{kursiivkiri}}\\
+\fni{textsl}\verb|{...}|        &      \textsl{\wi{kaldkiri}}&
+\fni{textsc}\verb|{...}|        &      \textsc{\wi{kapiteelkiri}}\\[6pt]
+\ci{emph}\verb|{...}|           &      \emph{\wi{rõhutatud kiri}} &
+\fni{textnormal}\verb|{...}|    &      \textnormal{\wi{dokumendikiri}}
+\end{tabular}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tp]
+\index{kirjasuurus}
+\caption{Kirjasuurused} \label{sizes}
+\begin{lined}{12cm}
+\begin{tabular}{@{}ll}
+\fni{tiny}         & \tiny        pisitilluke kiri \\
+\fni{scriptsize}   & \scriptsize  väga väike kiri\\
+\fni{footnotesize} & \footnotesize  üsna väike kiri\\
+\fni{small}        &  \small            väike kiri\\
+\fni{normalsize}   &  \normalsize  harilik kiri\\
+\fni{large}        &  \large       suur kiri
+\end{tabular}%
+\qquad\begin{tabular}{ll@{}}
+\fni{Large}        &  \Large       suurem kiri\\[5pt]
+\fni{LARGE}        &  \LARGE       väga suur kiri\\[5pt]
+\fni{huge}         &  \huge        tohutu\\[5pt]
+\fni{Huge}         &  \Huge        hiiglaslik
+\end{tabular}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Absoluutsed punktisuurused standardklassides}\label{tab:pointsizes}
+\label{tab:sizes}
+\begin{lined}{12cm}
+\begin{tabular}{lrrr}
+ &
+\multicolumn{1}{c}{\texttt{10pt} (vaikesuvand) } &
+           \multicolumn{1}{c}{\texttt{11pt} suvand}  &
+           \multicolumn{1}{c}{\texttt{12pt} suvand}\\
+\verb|\tiny|       & 5\,pt  & 6\,pt & 6\,pt\\
+\verb|\scriptsize| & 7\,pt  & 8\,pt & 8\,pt\\
+\verb|\footnotesize| & 8\,pt & 9\,pt & 10\,pt \\
+\verb|\small|        & 9\,pt & 10\,pt & 11\,pt \\
+\verb|\normalsize| & 10\,pt & 11\,pt & 12\,pt \\
+\verb|\large|      & 12\,pt & 12\,pt & 14\,pt \\
+\verb|\Large|      & 14\,pt & 14\,pt & 17\,pt \\
+\verb|\LARGE|      & 17\,pt & 17\,pt & 20\,pt\\
+\verb|\huge|       & 20\,pt & 20\,pt & 25\,pt\\
+\verb|\Huge|       & 25\,pt & 25\,pt & 25\,pt\\
+\end{tabular}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Valemikirjad} \label{mathfonts}
+\begin{lined}{0.7\textwidth}
+\begin{tabular}{@{}ll@{}}
+\fni{mathrm}\verb|{...}|&     $\mathrm{Seriifkiri}$\\
+\fni{mathbf}\verb|{...}|&     $\mathbf{Paks\ kiri}$\\
+\fni{mathsf}\verb|{...}|&     $\mathsf{Seriifideta\ kiri}$\\
+\fni{mathtt}\verb|{...}|&     $\mathtt{Masinakiri}$\\
+\fni{mathit}\verb|{...}|&     $\mathit{Kursiivkiri}$\\
+\fni{mathcal}\verb|{...}|&    $\mathcal{KALLIGRAAFILINE\ KIRI}$\\
+\fni{mathnormal}\verb|{...}|& $\mathnormal{Harilik\ kiri}$\\
+\end{tabular}
+
+%\begin{tabular}{@{}lll@{}}
+%\textit{Command}&\textit{Example}&    \textit{Output}\\[6pt]
+%\fni{mathcal}\verb|{...}|&    \verb|$\mathcal{B}=c$|&     $\mathcal{B}=c$\\
+%\fni{mathscr}\verb|{...}|&    \verb|$\mathscr{B}=c$|&     $\mathscr{B}=c$\\
+%\fni{mathrm}\verb|{...}|&     \verb|$\mathrm{K}_2$|&      $\mathrm{K}_2$\\
+%\fni{mathbf}\verb|{...}|&     \verb|$\sum x=\mathbf{v}$|& $\sum x=\mathbf{v}$\\
+%\fni{mathsf}\verb|{...}|&     \verb|$\mathsf{G\times R}$|&        $\mathsf{G\times R}$\\
+%\fni{mathtt}\verb|{...}|&     \verb|$\mathtt{L}(b,c)$|&   $\mathtt{L}(b,c)$\\
+%\fni{mathnormal}\verb|{...}|& \verb|$\mathnormal{R_{19}}\neq R_{19}$|&
+%$\mathnormal{R_{19}}\neq R_{19}$\\
+%\fni{mathit}\verb|{...}|&     \verb|$\mathit{ffi}\neq ffi$|& $\mathit{ffi}\neq ffi$
+%\end{tabular}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\LaTeXe{} olulise iseärasusena on kirjade atribuudid üksteisest
+sõltumatud. See tähendab, et on võimalik anda suuruse või isegi
+kirjatüübi muutmise käsk ja ikkagi säilitada varem seatud paksu või
+kaldkirja atribuut.
+
+Valemire\v{z}iimis saab kirjamuutmise käske kasutada ajutiselt
+valemire\v{z}iimist lahkumiseks ja hariliku teksti sisestamiseks. Kui on
+soov valemi vormistamisel lülituda ümber mõnele muule kirjale, siis
+läheb vaja veel omaette käske, vt tabelit~\ref{mathfonts}.
+
+
+Kirjasuuruse käskude puhul mängivad olulist rolli \wi{looksulud}, mille
+abil moodustatakse \index{rühm}\emph{rühmi}. Rühmad piiravad enamiku
+\LaTeX i käskude skoopi.
+
+\begin{example}
+Ta armastab {\LARGE suuri
+ja {\small väikesi} tähti}.
+\end{example}
+
+Kirjasuuruse käsud muudavad ka reavahet, kuid ainult siis, kui lõik
+lõpeb kirjasuuruse käsu mõjupiirkonnas. Sulgev looksulg \verb|}| ei tohi
+seega tulla liiga vara. Järgmises kahes näites tasub tähele panna käsu
+\ci{par} asukohta.\footnote{\ci{par} on samaväärne tühja reaga.}
+
+\begin{example}
+{\Large Ära loe seda!
+ See ei ole tõsi.
+ Võid mind uskuda!\par}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+{\Large See ei ole samuti tõsi.
+Arvesta, et olen valetaja.}\par
+\end{example}
+
+Terve tekstilõigu või veelgi pikema tekstiploki kirjasuuruse muutmiseks
+võib kasutada kirjamuutmiskäske keskkonna vormis.
+
+\begin{example}
+\begin{Large}
+See pole tõsi.
+Kuid jällegi, mis tänapäeval
+\ldots
+\end{Large}
+\end{example}
+
+\noindent See hoiab palju kokku looksulgude loendamist.
+
+\subsection{Ohtlik, Will Robinson, ohtlik}
+
+Nagu esimese peatüki alguses märgitud, on ohtlik selliseid otseseid
+käske oma dokumenti kuhjata, sest nad töötavad vastu \LaTeX i
+põhiideele, milleks on dokumendi loogilise ja visuaalse märgenduse lahus
+hoidmine. See tähendab, et kui mitmes kohas kasutatakse teatavat tüüpi
+informatsiooni trükkimiseks sama kirjamuutmiskäsku, siis tuleks käsuga
+\verb|\newcommand| defineerida kirjamuutmiskäsu jaoks "`loogiline
+ümbris"'.
+
+\begin{example}
+\newcommand{\ups}[1]{%
+ \textbf{#1}}
+Ära \ups{sisene} sellesse ruumi,
+selle ruumi on hõivanud tundmatu
+päritolu ja otstarbega
+\ups{masinad}.
+\end{example}
+
+Sellise lähenemise eelis on see, et autor saab mõnel hilisemal hetkel
+otsustada, et ohu visuaalseks esituseks sobib paremini miski muu kui
+\verb|\textbf|, ilma et oleks vaja dokument läbi lapata, otsides üles
+kõik käsu \verb|\textbf| esinemised ja tehes kindlaks, kas igaüks neist
+oli mõeldud ohu tähistamiseks või täitis mingit teist eesmärki.
+
+Tasub tähele panna, et käskida \LaTeX il midagi \emph{rõhutada} ja
+käskida tal kasutada erinevat \textit{kirja} ei ole üks ja sama. Käsk
+\ci{emph} võtab arvesse konteksti, samas kui kirjakäsud on absoluutsed.
+
+\begin{example}
+\textit{On täiesti võimalik
+  \emph{rõhutada} teksti, mis
+  on trükitud kursiivis,}
+\textsf{%
+  \emph{seriifideta} kirjas}
+\texttt{või
+  \emph{masinakirja} stiilis.}
+\end{example}
+
+\subsection{Nõuanne}
+
+Lõpetades teekonna kirjade ja kirjasuuruste maale, on siin veel
+üks väike nõuanne:
+
+\begin{quote}
+  \underline{\textbf{Pea meeles\Huge!}} \textit{Mida}
+  \textsf{Ro\textbf{\LARGE H}\texttt{K}\textsl{E}M} kirju \Huge sa
+  \tiny oma \footnotesize \textbf{dokumendis} \small \texttt{kasutad},
+  \large \textit{seda} \textsc{loetavamaks} ja
+  \textsl{\textsf{ilusamaks} see mu\large u\Large t\LARGE u\huge b}.
+\end{quote}
+
+\section{Vahed}
+
+\subsection{Reavahed}
+
+\index{reavahed} Soovides jätta ridade vahele rohkem ruumi,
+võib dokumendi preambulisse panna käsu
+\begin{lscommand}
+\ci{linespread}\verb|{|\emph{tegur}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent "`Pooleteisekordse"' reavahe annab \verb|\linespread{1.3}| ja
+"`kahekordse"' reavahe \verb|\linespread{1.6}|. Tavalistel reavahedel
+laiendus puudub, nii et laiendusteguri vaikeväärtus
+on~1.\index{kahekordne reavahe}
+
+Käsu \ci{linespread} mõju on üsna drastiline ja avaldamiseks mõeldud töö
+jaoks ebakohane. Seega kui reavahe muutmiseks on olemas hea põhjus, siis
+võiks seda teha käsuga\cih{baselineskip}
+\begin{lscommand}
+\verb|\setlength{\baselineskip}{1.5\baselineskip}|
+\end{lscommand}
+
+\begin{example}
+{\setlength{\baselineskip}%
+           {1.5\baselineskip}
+Selle lõigu vormistamisel on
+alusjoonte hüppeks määratud 1{,}5
+korda senine väärtus. Pane tähele
+lõigukäsku lõigu lõpus.\par}
+
+Sellel lõigul on kindel eesmärk:
+ta näitab, et sulgeva looksulu
+järel on kõik jälle normaalne.
+\end{example}
+
+\subsection{Lõigu vormindamine}\label{parsp}
+
+\LaTeX is on kaks parameetrit, mis mõjutavad lõigu küljendust.
+Paigutades sisendfaili preambulisse definitsioonid nagu
+\begin{code}
+\ci{setlength}\verb|{|\ci{parindent}\verb|}{0pt}| \\
+\verb|\setlength{|\ci{parskip}\verb|}{1ex plus 0.5ex minus 0.2ex}|
+\end{code}
+on võimalik muuta lõikude vormindust. Need käsud suurendavad kahe lõigu
+vahele jäetavat ruumi ja samal ajal seavad lõigu algtaande
+nulliks.\index{taane}
+
+Pikkuse komponendid \texttt{plus} ja \texttt{minus} ütlevad \TeX ile, et
+lõikudevahelist hüpet võib kokku suruda või välja venitada määratud
+väärtuste võrra, kui see on vajalik lõigu korralikuks mahutamiseks
+leheküljele.
+
+Mandri-Euroopa tüpograafias eraldataksegi lõike tavaliselt tühja reaga
+ja lõigu esimest rida ei taandata. Kuid need käsud mõjutavad ka
+sisukorda, mille ridade vahele jäetakse samuti rohkem vahet. Selle
+vältimiseks võib nimetatud kaks käsku viia preambulist dokumendi sisusse
+mingisse kohta pärast käsku \verb|\tableofcontents| või neid üldse mitte
+kasutada, sest professionaalselt küljendatud raamatutes eraldatakse
+lõike enamasti taandridade, mitte lõiguvahede abil.
+
+Kui taandamata lõigu esimesele reale on vaja lisada \wi{taane}, võib
+lõiku alustada käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{indent}
+\end{lscommand}
+\noindent Selge, et sellel on mingi mõju ainult siis, kui
+\verb|\parindent| ei ole null.\footnote{Igale jaotisepäisele järgneva
+esimese lõigu taandamiseks sobib pakett \pai{indentfirst} komplektist
+Tools.}
+
+Taandeta lõigu moodustamiseks tuleks lõigu esimeseks käsuks panna
+\begin{lscommand}
+\ci{noindent}
+\end{lscommand}
+\noindent See on otstarbekas siis, kui dokument algab otse põhitekstiga,
+mitte jaotisekäsuga.
+
+\subsection{Horisontaalvahe}
+
+\label{sec:hspace}
+\LaTeX{} määrab sõnade ja lausete vahed automaatselt. Horisontaalvahet
+saab lisada käsuga \index{horisontaalvahe}\index{vahe!horisontaalne}
+\begin{lscommand}
+\ci{hspace}\verb|{|\emph{pikkus}\verb|}|
+\end{lscommand}
+Kui see vahe peab alles jääma isegi siis, kui ta satub rea algusesse või
+lõppu, võib käsu \ci{hspace} asemel anda käsu \ci{hspace*}.
+Argument \emph{pikkus} on lihtsamal juhul arv koos mõõtühikuga. Kõige
+tähtsamad mõõtühikud on toodud tabelis~\ref{units}.
+
+\begin{example}
+See\hspace{1.5cm}on vahe
+pikkusega 1{,}5 cm.
+\end{example}
+\begin{table}[tbp]
+\index{ühikud}\index{mõõtühikud}
+\caption{\TeX i mõõtühikud} \label{units}
+\begin{lined}{9.5cm}
+\begin{tabular}{@{}ll@{}}
+\texttt{mm} & millimeeter $\approx 1/25$~tolli \quad \demowidth{1mm} \\
+\texttt{cm} & sentimeeter = 10~mm  \quad \demowidth{1cm}                     \\
+\texttt{in} & toll $=$ 25{,}4~mm \quad \demowidth{1in}                    \\
+\texttt{pt} & punkt $\approx 1/72$~tolli $\approx \frac{1}{3}$~mm  \quad\demowidth{1pt}\\
+\texttt{em} & tähe M ligikaudne laius jooksvas kirjas \quad \demowidth{1em}\\
+\texttt{ex} & tähe x ligikaudne kõrgus jooksvas kirjas\quad \demowidth{1ex}
+\end{tabular}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\label{cmd:stretch}
+Käsk
+\begin{lscommand}
+\ci{stretch}\verb|{|\emph{n}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent loob spetsiaalse paisuva vahe. See venib niikaua, kuni reas on
+kogu järelejäänud ruum täidetud. Kui samas reas antakse mitu
+\verb|\hspace{\stretch{|\emph{n}\verb|}}|-käsku, siis täidavad nad kogu
+olemasoleva ruumi võrdeliselt oma paisumisteguritega.
+
+\begin{example}
+x\hspace{\stretch{1}}
+x\hspace{\stretch{3}}x
+\end{example}
+
+Horisontaalvahet ja teksti koos kasutades võib olla mõttekas muuta vahe
+suurust olenevalt jooksva kirja suurusest. Seda saab teha kirjast
+sõltuvate ühikute \texttt{em} ja \texttt{ex} abil:
+
+\begin{example}
+{\Large{}suu\hspace{1em}r}\\
+{\tiny{}väik\hspace{1em}e}
+\end{example}
+
+\subsection{Vertikaalvahe}
+
+Vahed lõikude, jaotiste, alajaotiste, \ldots{} vahel määrab \LaTeX{}
+automaatselt. Kui vaja, saab vertikaalvahet \emph{kahe lõigu vahele}
+lisada käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{vspace}\verb|{|\emph{pikkus}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+See käsk tuleks tavaliselt panna kahe tühja rea vahele. Kui vahe peab
+säilima ka lehekülje üla- või alaääres, võib käsu \ci{vspace} asendada
+selle tärniga versiooniga \ci{vspace*}.
+\index{vertikaalvahe}\index{vahe!vertikaalne}
+\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+
+Käske \verb|\stretch| ja \verb|\pagebreak| koos kasutades saab teksti
+trükkida lehekülje viimasele reale või tsentreerida teksti leheküljel
+vertikaalselt:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+Natuke teksti \ldots
+
+\vspace{\stretch{1}}
+See läheb lehekülje viimasele reale.\pagebreak
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Lisavahet \emph{sama} lõigu kahe rea vahele või tabelisse saab jätta
+käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{\bs}\verb|[|\emph{pikkus}\verb|]|
+\end{lscommand}
+
+Käskudega \ci{bigskip} ja \ci{smallskip} saab lisada eeldefineeritud
+suurusega vertikaalvahe, ilma täpsete arvudega vaeva nägemata.
+
+\section{Lehekülje kujundus}
+
+\begin{figure}[!hp]
+\begin{center}
+\makeatletter\lay@layout\makeatother%\par
+\raisebox{-2.65\baselineskip}{\hspace*{-14.9em}\ttfamily\footnotesize \bs evensidemargin}
+\end{center}
+\vspace*{1.8cm}
+\caption[Selle raamatu kujunduse parameetrid]{Selle raamatu kujunduse
+parameetrid. Oma dokumendi kujunduse saab trükkida paketiga
+\pai{layout}}
+\label{fig:layout}
+\cih{hoffset}
+\cih{voffset}
+\cih{oddsidemargin}
+\cih{evensidemargin}
+\cih{topmargin}
+\cih{headheight}
+\cih{headsep}
+\cih{textheight}
+\cih{textwidth}
+\cih{marginparsep}
+\cih{marginparwidth}
+\cih{footskip}
+\cih{marginparpush}
+\cih{paperheight}
+\cih{paperwidth}
+\end{figure}
+
+\index{lehekülje kujundus}
+\LaTeXe{} võimaldab käsus \ci{documentclass} valida \index{paberi
+formaat}paberi formaati. Sellest lähtudes määrab ta automaatselt õige
+suurusega \wi{ääred}, kuid mõnikord eeldefineeritud väärtused ei sobi.
+Loomulikult saab neid muuta.
+%no idea why this is needed here ...
+\thispagestyle{fancyplain}%
+Joonisel~\ref{fig:layout} on kujutatud kõik parameetrid, mida muuta saab.
+See joonis on tehtud paketiga \pai{layout} komplektist Tools.%
+\footnote{\CTAN|pkg/tools|}
+
+\textbf{OOTA!} \ldots{} Enne, kui lähed kaasa "`Teeme selle kitsa
+lehekülje veidi laiemaks"' hullusega, mõtle mõni sekund järele. Nagu
+enamiku asjadega \LaTeX is, on ka siin kindel põhjus, miks lehekülje
+kujundus just selline on.
+
+Muidugi, võrreldes \wi{MS Word}i standardleheküljega tundub \LaTeX i
+lehekülg kohutavalt kitsas. Kuid vaata mõnda raamatut\footnote{See
+tähendab, tõelist raamatut, mille on välja andnud tuntud kirjastus.} ja
+loe kokku sümbolid tavalises tekstireas. Ilmneb, et reas ei ole rohkem
+kui umbes 66 sümbolit. Seejärel tee sama \LaTeX i leheküljega. Selgub,
+et ka seal on ühes reas umbes 66 sümbolit. Kogemus näitab, et
+lugemine muutub raskeks niipea, kui reas on sümboleid rohkem. See tuleb
+sellest, et silmadel on raske hüpata rea lõpust järgmise rea
+algusesse. Samal põhjusel trükitakse ka ajalehti mitmes veerus.
+
+Seega tuleb põhiteksti laiust suurendades arvestada, et teose lugejatel
+tehakse niimoodi elu raskemaks. Kuid aitab hoiatustest, lubasime
+rääkida, kuidas seda teha \ldots
+
+\LaTeX is on nende parameetrite muutmiseks kaks käsku, mis tavaliselt
+antakse dokumendi preambulis.
+
+Esimene käsk omistab ükskõik millise parameetri väärtuseks fikseeritud
+pikkuse:
+\begin{lscommand}
+\ci{setlength}\verb|{|\emph{parameeter}\verb|}{|\emph{pikkus}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Teine käsk liidab ükskõik millisele parameetri väärtusele
+pikkuse:
+\begin{lscommand}
+\ci{addtolength}\verb|{|\emph{parameeter}\verb|}{|\emph{pikkus}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+Teine käsk on tegelikult kasulikum kui käsk \ci{setlength}, sest ta
+töötab relatiivselt senise seadistuse suhtes. Et liita üldisele teksti
+laiusele üks sentimeeter, võib dokumendi preambulisse kirjutada
+järgmised read:
+\begin{code}
+\verb|\addtolength{\hoffset}{-0.5cm}|\\
+\verb|\addtolength{\textwidth}{1cm}|
+\end{code}
+
+Selles kontekstis võib heita pilgu ka paketile \pai{calc}. See võimaldab
+kasutada aritmeetilisi tehteid nii käsu \ci{setlength} argumendis kui ka
+muudes kohtades, kus funktsioonile antakse ette arvulisi väärtusi.
+
+\section{Veel nippe pikkustega}
+
+Kus võimalik, tasuks \LaTeX i dokumentides mitte kasutada absoluutseid
+pikkusi, vaid püüda asju taandada muude leheküljeelementide laiustele
+või kõrgustele. Näiteks joonise laiuse puhul võiks aluseks olla
+\verb|\textwidth|, et joonis lehekülje täidaks.
+
+Kolme käsuga saab määrata tekstifraasi laiust, kõrgust ja sügavust.
+
+\begin{lscommand}
+\ci{settowidth}\verb|{|\emph{muutuja}\verb|}{|\emph{tekst}\verb|}|\\
+\ci{settoheight}\verb|{|\emph{muutuja}\verb|}{|\emph{tekst}\verb|}|\\
+\ci{settodepth}\verb|{|\emph{muutuja}\verb|}{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent Järgmine näide demonstreerib nende käskude võimalikku
+rakendust.
+
+\begin{example}
+\newenvironment{muutkirj}[1]{%
+  \settowidth{\parindent}{#1:\ }
+  \makebox[0pt][r]{#1:\ }}{}
+\begin{displaymath}
+a^2+b^2=c^2
+\end{displaymath}
+
+\begin{muutkirj}{Kus}$a$, $b$ --
+on täisnurga lähisküljed
+täisnurkses kolmnurgas.
+
+$c$ -- on kolmnurga hüpotenuus
+ja tunneb end üksikuna.
+
+$d$ -- ei esine siin üldse.
+Kas see pole mõistatuslik?
+\end{muutkirj}
+\end{example}
+\enlargethispage{\baselineskip}
+
+\section{Kastid}
+
+\LaTeX{} ehitab lehekülgi kaste paigutades. Alustuseks on iga täht üks
+väike \wi{kast}, need liimitakse teiste tähtedega kokku sõnaks. Sõnad
+omakorda liimitakse teiste sõnade külge; seda tehakse spetsiaalse
+elastse liimiga, tänu millele on sõnade jada võimalik kokku suruda või
+välja venitada, et rida saaks leheküljel täpselt täidetud.
+
+Muidugi on see tegelikult toimuvast väga lihtsustatud ettekujutus, kuid
+põhimõte on selles, et \TeX{} tegutseb \wi{liim}i ja kastidega. Tähed ei
+ole ainsad, mis võivad kastides olla. Kasti sisse võib panna peaaegu
+ükskõik mida, kaasa arvatud teisi kaste. Iga kasti käsitleb \LaTeX{}
+nii, nagu oleks see üksainus täht.
+
+Eelmises peatükkides juba esines mõningaid kaste, kuigi siis seda ei
+mainitud. Näiteks keskkond \ei{tabular} ja käsk \ci{includegraphics}
+moodustavad kasti. Seega võib kaks tabelit või pilti\index{joonised}
+lihtsasti asetada teineteise kõrvale. Tuleb ainult jälgida, et nende
+kogulaius ei oleks teksti laiusest suurem.
+
+Kasti sisse saab panna ka suvalise lõigu kas käsuga
+
+\begin{lscommand}
+\ci{parbox}\verb|[|\emph{asend}\verb|]{|\emph{laius}\verb|}{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent või keskkonnaga
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\begin{|\ei{minipage}\verb|}[|\emph{asend}\verb|]{|\emph{laius}\verb|}|
+\emph{tekst} \verb|\end{|\ei{minipage}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent Argument \emph{asend} võib olla üks tähtedest \texttt{c},
+\texttt{t} või \texttt{b} ning sellega määratakse kasti vertikaalne
+joondus ülejäänud teksti alusjoone suhtes. Argument \emph{laius} on
+pikkusetüüpi ja määrab kasti laiuse. Keskkonna \ei{minipage} ja käsu
+\ci{parbox} peamine erinevus on see, et käsu \ci{parbox} sees ei saa
+kasutada kõiki käske ja keskkondi, samas kui keskkonna \ei{minipage}
+sees on peaaegu kõik võimalik.
+
+Sellal kui käsk \ci{parbox} pakib sisse terve lõigu, koos reamurdmiste
+ja kõige muuga, on olemas ka klass kastikäske, mis tegutsevad ainult
+horisontaalselt joondatud materjalil. Ühte neist me juba tunneme, nimelt
+\ci{mbox}. See käsk seob lihtsalt rea kaste üheks kastiks ning selle
+abil saab takistada \LaTeX il kahte sõna teineteisest eraldamast. Kuna
+kaste võib panna kastide sisse, on nende horisontaalsete kastipakkijate
+paindlikkus piiramatu.
+
+\begin{lscommand}
+\ci{makebox}\verb|[|\emph{laius}\verb|][|\emph{asend}\verb|]{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent Argument \emph{laius} määrab tulemuskasti suuruse
+väljastpoolt vaadates.\footnote{See võib olla ka väiksem
+kui kasti sees olev materjal. Laiuseks võib panna isegi \texttt{0pt},
+millega kasti sees olev tekst trükitakse nii, et see ümbritsevaid kaste
+ei mõjuta.} Peale pikkusetüüpi väärtuste võib argumendis \emph{laius}
+kasutada ka suurusi \ci{width}, \ci{height}, \ci{depth} ja
+\ci{totalheight}. Need kajastavad vormindatud \emph{tekst}i mõõtmisel
+saadud väärtusi. Argument \emph{asend} on üksainus täht:
+\texttt{c} (keskele), \texttt{l} (vasakule), \texttt{r} (paremale) või
+\texttt{s} (laotatud laiali kogu kasti alale).
+
+Käsk \ci{framebox} töötab täpselt samamoodi nagu \ci{makebox}, ainult
+lisaks joonistab teksti ümber raami.
+
+Järgmises näites demonstreeritakse mõningaid asju, mida saab käskudega
+\ci{makebox} ja \ci{framebox} teha.
+
+\begin{example}
+\makebox[\textwidth]{%
+    k e s k e l}\par
+\makebox[\textwidth][s]{%
+    l a o t a t u d}\par
+\framebox[1.1\width]{Olen
+    nüüd raami sees!} \par
+\framebox[0.8\width][r]{Bumm,
+    ma olen liiga lai} \par
+\framebox[1cm][l]{pole vahet,
+    mina ka}
+Kas seda saab lugeda?
+\end{example}
+
+Nüüd kui me oskame juhtida horisontaalset, on järgmine ilmne samm minna
+vertikaalseks.\footnote{Täielik juhtimine saavutatakse korraga
+horisontaalset ja vertikaalset juhtides \ldots} \LaTeX i jaoks pole
+see probleem. Käsk
+
+\begin{lscommand}
+\ci{raisebox}\verb|{|\emph{tõste}\verb|}[|\emph{ulatus alusjoonest
+üles}\verb|][|\emph{ulatus alusjoonest
+alla}\verb|]{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent võimaldab määrata kasti vertikaalseid omadusi. Esimeses kolmes
+argumendis võib kasutada suurusi \ci{width}, \ci{height}, \ci{depth} ja
+\ci{totalheight}, et tegutseda sõltuvalt argumendis \emph{tekst} oleva
+kasti suurusest.
+
+\begin{example}
+\raisebox{0pt}[0pt][0pt]{\Large%
+\textbf{Aaaa\raisebox{-0.3ex}{a}%
+\raisebox{-0.7ex}{aa}%
+\raisebox{-1.2ex}{pp}%
+\raisebox{-2.2ex}{i}%
+\raisebox{-4.5ex}{i}}}
+hüüdis ta, kuid isegi reas
+järgmine ei märganud, et temaga
+oli juhtunud midagi kohutavat.
+\end{example}
+
+\section{Jooned}
+\label{sec:rule}
+
+Mõned leheküljed tagasi esines käsk
+
+\begin{lscommand}
+\ci{rule}\verb|[|\emph{tõste}\verb|]{|\emph{laius}\verb|}{|\emph{kõrgus}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent Tavakasutuses moodustab see hariliku musta kasti.
+
+\begin{example}
+\rule{3mm}{.1pt}%
+\rule[-1mm]{5mm}{1cm}%
+\rule{3mm}{.1pt}%
+\rule[1mm]{1cm}{5mm}%
+\rule{3mm}{.1pt}
+\end{example}
+
+\noindent See on kasulik vertikaalsete ja horisontaalsete joonte
+tõmbamiseks. Näiteks tiitellehe jooned on loodud käsuga \ci{rule}.
+
+\bigskip
+{\flushright Lõpp.\par}
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/graphic.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/graphic.tex
new file mode 100644
index 00000000000..637ed7140f3
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/graphic.tex
@@ -0,0 +1,725 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+\setcounter{chapter}{4}
+\newcommand{\graphicscompanion}{\glqq The \LaTeX{} Graphics Companion\grqq~\cite{graphicscompanion}}
+\newcommand{\hobby}{\glqq A User's Manual for \MP\grqq~\cite{metapost}}
+\newcommand{\hoenig}{\glqq \TeX{} Unbound\grqq~\cite{unbound}}
+\newcommand{\graphicsinlatex}{\glqq Graphics in \LaTeXe\grqq~\cite{ursoswald}}
+
+\chapter{Matemaatilise graafika genereerimine}
+\label{chap:graphics}\index{joonised}
+
+\begin{intro}
+Enamasti kasutatakse \LaTeX i teksti vormistamiseks. Kuid et struktuurne
+lähenemine sisuloomele on väga praktiline, sisaldab \LaTeX{} ka
+vahendeid, kuigi mõneti piiratuid, tekstkirjelduste järgi graafilise
+väljundi genereerimiseks. Lisaks on \LaTeX i jaoks koostatud päris
+mitmeid laiendusi, mis püüavad sellest piiratusest üle saada. Käesolevas
+peatükis tutvustamegi neist mõningaid.
+\end{intro}
+
+\section{Ülevaade}
+
+Graafilise väljundi loomisel \LaTeX iga on pikk traditsioon. See algas
+keskkonnaga \ei{picture}, mis võimaldab koostada graafikat
+eeldefineeritud elementide paneelile paigutamise teel. Täieliku
+kirjelduse annab raamat \manual. \LaTeXe{} keskkond \ei{picture}
+sisaldab käsku \ci{qbezier}, kus \texttt{q} tähistab ruutkõverat
+(\emph{quadratic}). Paljusid sagedasti kasutatavaid jooni, nagu
+ringjooni, ellipseid ja aheljooni saab rahuldavalt lähendada B\'ezier'
+ruutkõveratega, kuigi see võib nõuda veidi matemaatilist vaevanägemist.
+Kui aga seejuures genereerida \LaTeX i sisendfailide \ci{qbezier}-plokid
+programmi abil, muutub keskkond \ei{picture} päris võimsaks.
+
+Olgugi et jooniste programmeerimine otse \LaTeX is on väga piiratud ja
+tihti tüütu, leidub siiski põhjusi, miks seda teha. Sedasi moodustatud
+dokumendid on baidisuuruse poolest "`väikesed"' ja puuduvad
+graafikafailid, mida on vaja kogu aeg kaasas kanda.
+
+Niisugune oli asjade seis kuni hetkeni, mil mõni aasta tagasi valmis
+klassi \pai{beamer} autori \index{Tantau, Till}Till Tantau käe all
+Portable Graphics Format (pakett \pai{pgf}) ja seonduv kasutajaliides
+TikZ (pakett \pai{tikz}). See süsteem võimaldab luua kõrge kvaliteediga
+vektorgraafikat kõigis \TeX i süsteemides täieliku PDFi toega.
+
+Sellele baasile tuginedes on kirjutatud palju pakette mitmesugusteks
+otstarveteks. Laia valikut nendest pakettidest tutvustab üksikasjaliselt
+\graphicscompanion{}.
+
+Ilmselt kõige arenenum \LaTeX iga seotud graafikatööriist on
+\index{metapost@\MP}\MP. See on eraldiseisev rakendus, mis on
+\index{Knuth, Donald E.}Donald E. Knuthi kirjutatud programmi
+\index{metafont@\MF}\MF\ kaksikõde. \MP i aluseks on \MF i väga võimas
+ja matemaatiliselt väljendusrikas programmeerimiskeel, kuid erinevalt
+programmist \MF{} genereerib ta kapseldatud \PSi i faile, mida saab
+lisada \LaTeX i ja isegi pdf\LaTeX i. Sissejuhatuse leiab manuaalist
+\hobby{} või juhendist \cite{ursoswald}.
+
+Väga põhjaliku käsitluse \LaTeX i ja \TeX i graafika- (ja kirja-)
+strateegiatest leiab raamatust \hoenig.
+
+\section{Keskkond \ei{picture}}
+\secby{Urs Oswald}{osurs@bluewin.ch}
+Nagu ülal mainitud, on keskkond \ei{picture} osa standard-\LaTeX ist
+ja sobib väga hästi lihtsate ülesannete jaoks ning juhuks, kui on vaja
+leheküljel täpset kontrolli üksikute elementide üle. Tõsisema
+graafikatöö puhul tuleks aga vaadata paketi TikZ poole, mida
+tutvustatakse jaotises \ref{sec:tikz} leheküljel \pageref{sec:tikz}.
+
+\subsection{Põhikäsud}
+
+Keskkond \ei{picture}\footnote{Usu või ära usu, aga keskkond
+\ei{picture} töötab standard-\LaTeX is niisama, ilma et oleks vaja
+sisse lugeda ühtki paketti.} luuakse ühega järgmisest kahest käsust:
+\begin{lscommand}
+\verb|\begin{picture}(|$x,y$\verb|)| \ldots\verb|\end{picture}|
+\end{lscommand}
+\noindent või
+\begin{lscommand}
+\verb|\begin{picture}(|$x,y$\verb|)(|$x_0,y_0$\verb|)| \ldots\verb|\end{picture}|
+\end{lscommand}
+\noindent Arvud $x$, $y$, $x_0$, $y_0$ viitavad ühikpikkusele
+\ci{unitlength}, millele saab igal hetkel (kuid mitte keskkonna
+\ei{picture} sees) anda väärtustamiskäsuga uue väärtuse, nagu näiteks
+\begin{lscommand}
+\ci{setlength}\verb|{|\ci{unitlength}\verb|}{1.2cm}|
+\end{lscommand}
+\noindent Ühikpikkuse \ci{unitlength} vaikeväärtus on \texttt{1pt}.
+Esimene paar $(x,y)$ reserveerib dokumendis joonise jaoks
+ristkülikukujulise ruumi. Valikuline teine paar $(x_0,y_0)$ omistab
+reserveeritud ristküliku alumisele vasakule nurgale suvalised
+koordinaadid.
+
+Enamik joonistamiskäske on ühel kahest kujust:
+\begin{lscommand}
+\ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\emph{objekt}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent või
+\begin{lscommand}
+\ci{multiput}\verb|(|$x,y$\verb|)(|$\Delta x,\Delta y$\verb|){|$n$\verb|}{|\emph{objekt}\verb|}|\end{lscommand}
+\noindent Erandiks on B\'ezier' kõverad, mida joonistatakse käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{qbezier}\verb|(|$x_1,y_1$\verb|)(|$x_2,y_2$\verb|)(|$x_3,y_3$\verb|)|
+\end{lscommand}
+
+\subsection{Lõigud}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{5cm}
+\begin{picture}(1,1)
+  \put(0,0){\line(0,1){1}}
+  \put(0,0){\line(1,0){1}}
+  \put(0,0){\line(1,1){1}}
+  \put(0,0){\line(1,2){.5}}
+  \put(0,0){\line(1,3){.3333}}
+  \put(0,0){\line(1,4){.25}}
+  \put(0,0){\line(1,5){.2}}
+  \put(0,0){\line(1,6){.1667}}
+  \put(0,0){\line(2,1){1}}
+  \put(0,0){\line(2,3){.6667}}
+  \put(0,0){\line(2,5){.4}}
+  \put(0,0){\line(3,1){1}}
+  \put(0,0){\line(3,2){1}}
+  \put(0,0){\line(3,4){.75}}
+  \put(0,0){\line(3,5){.6}}
+  \put(0,0){\line(4,1){1}}
+  \put(0,0){\line(4,3){1}}
+  \put(0,0){\line(4,5){.8}}
+  \put(0,0){\line(5,1){1}}
+  \put(0,0){\line(5,2){1}}
+  \put(0,0){\line(5,3){1}}
+  \put(0,0){\line(5,4){1}}
+  \put(0,0){\line(5,6){.8333}}
+  \put(0,0){\line(6,1){1}}
+  \put(0,0){\line(6,5){1}}
+\end{picture}
+\end{example}
+
+Lõike joonistatakse käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\ci{line}\verb|(|$x_1,y_1$\verb|){|$pikkus$\verb|}}|
+\end{lscommand}
+\noindent Käsul \ci{line} on kaks argumenti: suunavektor ja pikkus.
+Suunavektori komponendid piirduvad täisarvudega
+\[
+  -6,\,-5,\,\ldots,\,5,\,6,
+\]
+ja nad peavad olema ühistegurita (pole muid ühiseid tegureid peale 1).
+Joonisel on kujutatud kõik 25 võimalikku kalde väärtust esimeses
+veerandis. Pikkus määratakse ühikpikkuse \ci{unitlength} suhtes. Pikkuse
+argument on vertikaaljoone puhul vertikaalkoordinaat ja kõigil ülejäänud
+juhtudel horisontaalkoordinaat.
+
+\subsection{Nooled}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{0.75mm}
+\begin{picture}(60,40)
+  \put(30,20){\vector(1,0){30}}
+  \put(30,20){\vector(4,1){20}}
+  \put(30,20){\vector(3,1){25}}
+  \put(30,20){\vector(2,1){30}}
+  \put(30,20){\vector(1,2){10}}
+  \thicklines
+  \put(30,20){\vector(-4,1){30}}
+  \put(30,20){\vector(-1,4){5}}
+  \thinlines
+  \put(30,20){\vector(-1,-1){5}}
+  \put(30,20){\vector(-1,-4){5}}
+\end{picture}
+\end{example}
+Nooli joonistatakse käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\ci{vector}\verb|(|$x_1,y_1$\verb|){|$pikkus$\verb|}}|
+\end{lscommand}
+\noindent Noolte puhul on suunavektori komponendid veelgi kitsamalt
+piiratud kui lõikude puhul, nimelt täisarvudega
+\[
+  -4,\,-3,\,\ldots,\,3,\,4.
+\]
+Komponendid peavad samuti olema ühistegurita (pole muid ühiseid
+tegureid peale 1). Võib tähele panna käsu \ci{thicklines}\cih{thinlines}
+mõju kahele noolele, mis osutavad üles vasakule.
+
+\subsection{Ringjooned}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{1mm}
+\begin{picture}(60, 40)
+  \put(20,30){\circle{1}}
+  \put(20,30){\circle{2}}
+  \put(20,30){\circle{4}}
+  \put(20,30){\circle{8}}
+  \put(20,30){\circle{16}}
+  \put(20,30){\circle{32}}
+
+  \put(40,30){\circle{1}}
+  \put(40,30){\circle{2}}
+  \put(40,30){\circle{3}}
+  \put(40,30){\circle{4}}
+  \put(40,30){\circle{5}}
+  \put(40,30){\circle{6}}
+  \put(40,30){\circle{7}}
+  \put(40,30){\circle{8}}
+  \put(40,30){\circle{9}}
+  \put(40,30){\circle{10}}
+  \put(40,30){\circle{11}}
+  \put(40,30){\circle{12}}
+  \put(40,30){\circle{13}}
+  \put(40,30){\circle{14}}
+
+  \put(15,10){\circle*{1}}
+  \put(20,10){\circle*{2}}
+  \put(25,10){\circle*{3}}
+  \put(30,10){\circle*{4}}
+  \put(35,10){\circle*{5}}
+\end{picture}
+\end{example}
+Käsk
+\begin{lscommand}
+  \ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\ci{circle}\verb|{|\emph{diameeter}\verb|}}|
+\end{lscommand}
+\noindent joonistab ringjoone keskpunktiga $(x,y)$ ja diameetriga (mitte
+raadiusega) \emph{diameeter}. Keskkond \ei{picture} tunnistab ainult
+diameetreid kuni umbes 14\,mm-ni ja ka sellest piirist allpool pole kõik
+diameetrid võimalikud. Käsk \ci{circle*} joonistab ketta (täidetud
+ringi).
+
+Nagu lõikude puhulgi, võib olla tarvis abiks võtta lisapaketid nagu
+\pai{eepic} või \pai{pstricks}. Neid pakette on põhjalikult kirjeldatud
+raamatus \graphicscompanion.
+
+Võimalusi leidub ka keskkonna \ei{picture} sees. Kellel pole hirmu
+sooritada vajalikke arvutusi (või lasta neid teha programmil), saab
+suvalisi ringjooni ja ellipseid kokku panna B\'ezier' ruutkõveratest.
+Näiteid ja Java-faile pakub \graphicsinlatex.
+
+\subsection{Tekst ja valemid}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{0.8cm}
+\begin{picture}(6,5)
+  \thicklines
+  \put(1,0.5){\line(2,1){3}}
+  \put(4,2){\line(-2,1){2}}
+  \put(2,3){\line(-2,-5){1}}
+  \put(0.5,0.2){$A$}
+  \put(4.2,1.9){$B$}
+  \put(1.5,3.0){$C$}
+  \put(3.0,2.7){$a$}
+  \put(1.1,1.7){$b$}
+  \put(2.6,0.9){$c$}
+  \put(0.3,4){$S=
+    \sqrt{p(p-a)(p-b)(p-c)}$}
+  \put(3.5,0.4){$\displaystyle
+    p:=\frac{a+b+c}{2}$}
+\end{picture}
+\end{example}
+Nagu siit näha, saab teksti ja valemeid paigutada keskkonnas
+\ei{picture} käsuga \ci{put} tavalisel viisil.
+
+\subsection{\ci{multiput} ja \ci{linethickness}}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{2mm}
+\begin{picture}(30,20)
+  \linethickness{0.075mm}
+  \multiput(0,0)(1,0){26}%
+    {\line(0,1){20}}
+  \multiput(0,0)(0,1){21}%
+    {\line(1,0){25}}
+  \linethickness{0.15mm}
+  \multiput(0,0)(5,0){6}%
+    {\line(0,1){20}}
+  \multiput(0,0)(0,5){5}%
+    {\line(1,0){25}}
+  \linethickness{0.3mm}
+  \multiput(5,0)(10,0){2}%
+    {\line(0,1){20}}
+  \multiput(0,5)(0,10){2}%
+    {\line(1,0){25}}
+\end{picture}
+\end{example}
+Käsul
+\begin{lscommand}
+  \ci{multiput}\verb|(|$x,y$\verb|)(|$\Delta x,\Delta y$\verb|){|$n$\verb|}{|\emph{objekt}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent on 4 argumenti: alguspunkt, nihkevektor ühest objektist
+järgmiseni, objektide arv ja joonistatav objekt. Käsk \ci{linethickness}
+mõjub horisontaalsele ja vertikaalsele lõigule, aga mitte kaldlõikudele
+ega ringjoontele. Kuid ta mõjub B\'ezier' ruutkõveratele!
+
+\subsection{Ovaalid}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{0.75cm}
+\begin{picture}(6,4)
+  \linethickness{0.075mm}
+  \multiput(0,0)(1,0){7}%
+    {\line(0,1){4}}
+  \multiput(0,0)(0,1){5}%
+    {\line(1,0){6}}
+  \thicklines
+  \put(2,3){\oval(3,1.8)}
+  \thinlines
+  \put(3,2){\oval(3,1.8)}
+  \thicklines
+  \put(2,1){\oval(3,1.8)[tl]}
+  \put(4,1){\oval(3,1.8)[b]}
+  \put(4,3){\oval(3,1.8)[r]}
+  \put(3,1.5){\oval(1.8,0.4)}
+\end{picture}
+\end{example}
+Käsk
+\begin{lscommand}
+  \ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\ci{oval}\verb|(|$l,k$\verb|)}|
+\end{lscommand}
+\noindent või
+\begin{lscommand}
+  \ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\ci{oval}\verb|(|$l,k$\verb|)[|\emph{osa}\verb|]}|
+\end{lscommand}
+\noindent joonistab ovaali keskpunktiga $(x,y)$ ning laiusega $l$ ja
+kõrgusega $k$. Valikulise argumendi \emph{osa} väärtused \texttt{t},
+\texttt{b}, \texttt{l}, \texttt{r} tähendavad vastavalt "`ülemine"',
+"`alumine"', "`vasak"', "`parem"' ning neid võib omavahel kombineerida
+nagu näites.
+
+Joone paksust saab ette anda kahte liiki käskudega: ühelt poolt käsk
+\ci{linethickness}\verb|{|\emph{pikkus}\verb|}| ning teiselt poolt
+\ci{thinlines} ja \ci{thicklines}. Käsk
+\ci{linethickness}\verb|{|\emph{pikkus}\verb|}| mõjub ainult
+horisontaalsetele ja vertikaalsetele lõikudele (ja B\'ezier'
+ruutkõveratele), kuid \ci{thinlines} ja \ci{thicklines} mõjuvad ka
+kaldlõikudele ja ringjoontele ning ovaalidele.
+
+\subsection{Eeldefineeritud joonisekastide korduvkasutus}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{0.5mm}
+\begin{picture}(120,168)
+\newsavebox{\kausta}
+\savebox{\kausta}
+  (40,32)[bl]{%  definitsioon
+  \multiput(0,0)(0,28){2}
+    {\line(1,0){40}}
+  \multiput(0,0)(40,0){2}
+    {\line(0,1){28}}
+  \put(1,28){\oval(2,2)[tl]}
+  \put(1,29){\line(1,0){5}}
+  \put(9,29){\oval(6,6)[tl]}
+  \put(9,32){\line(1,0){8}}
+  \put(17,29){\oval(6,6)[tr]}
+  \put(20,29){\line(1,0){19}}
+  \put(39,28){\oval(2,2)[tr]}
+}
+\newsavebox{\kaustb}
+\savebox{\kaustb}
+  (40,32)[l]{%  definitsioon
+  \put(0,14){\line(1,0){8}}
+  \put(8,0){\usebox{\kausta}}
+}
+\put(34,26){\line(0,1){102}}
+\put(14,128){\usebox{\kausta}}
+\multiput(34,86)(0,-37){3}
+  {\usebox{\kaustb}}
+\end{picture}
+\end{example}
+Joonisekasti saab \emph{deklareerida} käsuga
+\begin{lscommand}
+  \ci{newsavebox}\verb|{|\emph{nimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent seejärel \emph{defineerida} käsuga
+\begin{lscommand}
+  \ci{savebox}\verb|{|\emph{nimi}\verb|}(|\emph{laius}\verb|,|\emph{kõrgus}\verb|)[|\emph{asend}\verb|]{|\emph{sisu}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent ning lõpuks ükskõik mitu korda \emph{joonistada} käsuga
+\begin{lscommand}
+  \ci{put}\verb|(|$x,y$\verb|){|\ci{usebox}\verb|{|\emph{nimi}\verb|}}|
+\end{lscommand}
+
+Valikuline argument \emph{asend} defineerib salvestatud kasti
+ankurpunkti. Näites kasti \ci{kausta} puhul määratakse selleks
+\texttt{bl}, mis paneb ankurpunkti salvestatud kasti alumisse vasakusse
+nurka. Ülejäänud asukohaspetsifikaatorid on \texttt{t} ja \texttt{r}
+("`üles"' ja "`paremale"').
+
+Argument \emph{nimi} viitab \LaTeX i objektihoidlale ja on seega
+olemuselt käsk (mille tõttu on tema ees langjoon nagu näites). Kastis
+olevad joonised võivad asuda üksteise sees: selles näites kasutatakse
+kasti \ci{kaustb} definitsioonis kasti \ci{kausta}.
+
+Käsku \ci{oval} oli vaja sellepärast, et käsk \ci{line} ei tööta, kui
+lõigu pikkus on väiksem kui umbes 3\,mm.
+
+\subsection{B\'ezier' ruutkõverad}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{0.8cm}
+\begin{picture}(6,4)
+  \linethickness{0.075mm}
+  \multiput(0,0)(1,0){7}
+    {\line(0,1){4}}
+  \multiput(0,0)(0,1){5}
+    {\line(1,0){6}}
+  \thicklines
+  \put(0.5,0.5){\line(1,5){0.5}}
+  \put(1,3){\line(4,1){2}}
+  \qbezier(0.5,0.5)(1,3)(3,3.5)
+  \thinlines
+  \put(2.5,2){\line(2,-1){3}}
+  \put(5.5,0.5){\line(-1,5){0.5}}
+  \linethickness{1mm}
+  \qbezier(2.5,2)(5.5,0.5)(5,3)
+  \thinlines
+  \qbezier(4,2)(4,3)(3,3)
+  \qbezier(3,3)(2,3)(2,2)
+  \qbezier(2,2)(2,1)(3,1)
+  \qbezier(3,1)(4,1)(4,2)
+\end{picture}
+\end{example}
+Nagu sellest näitest selgub, ei ole ringjoone tükeldamine 4 B\'ezier'
+ruut\-kõ\-veraks piisav. Vaja on vähemalt 8. Joonis kujutab taas käsu
+\ci{linethickness} mõju horisontaalsetele ja vertikaalsetele lõikudele
+ning käskude \ci{thinlines} ja \ci{thicklines} mõju kaldlõikudele. Samuti
+näeme siit, et mõlemat liiki käsud mõjutavad B\'ezier' ruutkõveraid,
+kusjuures iga käsk tühistab eelmise käsu mõju.
+
+Olgu $P_1=(x_1,\,y_1)$ ja $P_2=(x_2,\,y_2)$ B\'ezier' kõvera otspunktid
+ning $m_1$ ja $m_2$ vastavad kalded. Vahepealne juhtpunkt $S=(x,\,y)$ on
+siis määratud võrranditega
+\begin{equation} \label{zwischenpunkt}
+  \left\{
+    \begin{aligned}[rcl]
+      x & = & \displaystyle \frac{m_2 x_2-m_1x_1-(y_2-y_1)}{m_2-m_1}, \\
+      y & = & y_i+m_i(x-x_i)\qquad (i=1,\,2).
+    \end{aligned}
+  \right.
+\end{equation}
+\noindent Juhendist \graphicsinlatex{} leiab Java-programmi, mis
+genereerib käsu \ci{qbezier} jaoks sobiva käsurea.
+
+\subsection{Aheljoon}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{1cm}
+\begin{picture}(4.3,3.6)(-2.5,-0.25)
+\put(-2,0){\vector(1,0){4.4}}
+\put(2.45,-.05){$x$}
+\put(0,0){\vector(0,1){3.2}}
+\put(0,3.35){\makebox(0,0){$y$}}
+\qbezier(0.0,0.0)(1.2384,0.0)
+  (2.0,2.7622)
+\qbezier(0.0,0.0)(-1.2384,0.0)
+  (-2.0,2.7622)
+\linethickness{.075mm}
+\multiput(-2,0)(1,0){5}
+  {\line(0,1){3}}
+\multiput(-2,0)(0,1){4}
+  {\line(1,0){4}}
+\linethickness{.2mm}
+\put( .3,.12763){\line(1,0){.4}}
+\put(.5,-.07237){\line(0,1){.4}}
+\put(-.7,.12763){\line(1,0){.4}}
+\put(-.5,-.07237){\line(0,1){.4}}
+\put(.8,.54308){\line(1,0){.4}}
+\put(1,.34308){\line(0,1){.4}}
+\put(-1.2,.54308){\line(1,0){.4}}
+\put(-1,.34308){\line(0,1){.4}}
+\put(1.3,1.35241){\line(1,0){.4}}
+\put(1.5,1.15241){\line(0,1){.4}}
+\put(-1.7,1.35241){\line(1,0){.4}}
+\put(-1.5,1.15241){\line(0,1){.4}}
+\put(-2.5,-0.25){\circle*{0.2}}
+\end{picture}
+\end{example}
+
+Sellel joonisel on aheljoone $y=\cosh x - 1$ mõlemat sümmeetrilist poolt
+lähendatud B\'ezier' ruutkõveraga. Kõvera parem pool lõpeb punktis
+\((2;2{,}7622)\) ning kalde väärtus on seal \(m=3{,}6269\). Valemi
+(\ref{zwischenpunkt}) abil saame arvutada vahepealsed juhtpunktid, mis
+tulevad $(1{,}2384;0)$ ja $(-1{,}2384;0)$. Ristid näitavad
+\emph{tegeliku} aheljoone punkte. Viga on vaevumärgatav, väiksem kui üks
+protsent.
+
+See näide demonstreerib käsu \verb|\begin{picture}| valikulist
+argumenti. Joonis kirjeldatakse sobivates "`matemaatilistes"'
+koordinaatides, kui käsuga
+\begin{code}
+  \verb|\begin{picture}(4.3,3.6)(-2.5,-0.25)|
+\end{code}
+\noindent seatakse alumise vasaku nurga (tähistatud musta ringiga)
+koordinaatideks $(-2{,}5;-0{,}25)$.
+
+\subsection{Kiirus erirelatiivsusteoorias}
+
+\begin{example}
+\setlength{\unitlength}{0.8cm}
+\begin{picture}(6,4)(-3,-2)
+  \put(-2.5,0){\vector(1,0){5}}
+  \put(2.7,-0.1){$\chi$}
+  \put(0,-1.5){\vector(0,1){3}}
+  \multiput(-2.5,1)(0.4,0){13}
+    {\line(1,0){0.2}}
+  \multiput(-2.5,-1)(0.4,0){13}
+    {\line(1,0){0.2}}
+  \put(0.2,1.4)
+    {$\beta=v/c=\tanh\chi$}
+  \qbezier(0,0)(0.8853,0.8853)
+    (2,0.9640)
+  \qbezier(0,0)(-0.8853,-0.8853)
+    (-2,-0.9640)
+  \put(-3,-2){\circle*{0.2}}
+\end{picture}
+\end{example}
+Kahe B\'ezier' kõvera juhtpunktid on arvutatud valemist
+(\ref{zwischenpunkt}). Positiivset haru esitava kõvera määravad
+punktid/kalded $P_1=(0;0)$, $m_1=1$ ja $P_2=(2;\tanh 2)$, $m_2=1/\cosh^2
+2$. Jällegi on joonis tehtud matemaatiliselt sobivates koordinaatides
+ning alumisele vasakule nurgale on omistatud koordinaadid  $(-3;-2)$
+(must ring).
+
+\section{Graafikapaketid PGF ja TikZ}
+\label{sec:tikz}
+
+Tänapäeval suudavad kõik \LaTeX i väljundigenereerimise süsteemid luua
+kena vektorgraafikat, ainult liidesed on üsna mitmekesised. Pakett
+\pai{pgf} kujutab endast abstraktsioonikihti nende liideste peal. Kuna
+selle paketiga on kaasas omaenda mahukas manuaal/juhend \cite{pgfplot},
+siis piirdume siin ainult lühikese sissevaatega.
+
+Paketiga \pai{pgf} tuleb samuti kaasa omaenda kõrgtaseme kasutuskeel,
+mis defineeritakse paketis \pai{tikz}. Viimane pakett sisaldab väga
+efektiivseid käske graafika joonistamiseks otse dokumendi sees. Tikzi
+käsud pannakse keskkonda \ei{tikzpicture}.
+
+Nagu ülal mainitud, on paketi \pai{pgf} ja sõprade jaoks olemas
+suurepärane manuaal. Paketi töö selgitamise asemel vaatleme seetõttu
+mõnda näidet, mis annavad võimalustest esmase ülevaate.
+
+Kõigepealt üks lihtne, aga sisukas graafik:
+\begin{example}
+\begin{tikzpicture}[scale=3]
+  \clip (-0.1,-0.2)
+     rectangle (1.8,1.2);
+  \draw[step=.25cm,gray,very thin]
+       (-1.4,-1.4) grid (3.4,3.4);
+  \draw (-1.5,0) -- (2.5,0);
+  \draw (0,-1.5) -- (0,1.5);
+  \draw (0,0) circle (1cm);
+  \filldraw[fill=green!20!white,
+            draw=green!50!black]
+    (0,0) -- (3mm,0mm)
+         arc (0:30:3mm) -- cycle;
+\end{tikzpicture}
+\end{example}
+\noindent Tähele tuleks panna semikoolonit \texttt{;} käskude
+eraldajana.
+
+Lihtne Venni diagramm:
+\begin{example}
+\shorthandoff{:}
+\begin{tikzpicture}
+\node[circle,minimum size=3cm,
+  draw,label=120:{ökonoomika}]
+  at (0,0) {};
+\node[circle,minimum size=3cm,
+  draw,label=60:{psühholoogia}]
+  at (1,0) {};
+\node (i) at (0.5,-1) {};
+\node at (0.6,-2.5)
+  {käitumisökonoomika}
+  edge[->,thick,out=60,in=-60](i);
+\end{tikzpicture}
+\end{example}
+Kui paketti \pai{tikz} kasutatakse koos paketiga \pai{babel}, siis võib
+juhtuda, et \pai{babel} muudab ümber mõne TikZi keele sümboli tähenduse,
+mis toob kaasa kummalised vead. Selle vastu aitab tihti käsu
+\ci{shorthandoff} lisamine koodi.
+
+Järgmise näite iseärasus on tsükkel:
+
+\begin{example}
+\begin{tikzpicture}[scale=0.8]
+  \tikzstyle{v}=[circle,minimum size=2mm,inner sep=0pt,draw]
+\foreach \i in {1,...,8}
+\foreach \j in {1,...,3}
+  \node[v](G-\i-\j) at (\i,\j){};
+\foreach \i in {1,...,8}
+\foreach \j/\o in {1/2,2/3}
+  \draw[->](G-\i-\j)--(G-\i-\o);
+\foreach \i/\n in
+  {1/2,2/3,3/4,4/5,5/6,6/7,7/8}
+  \foreach \j/\o in {1/2,2/3} {
+    \draw[->] (G-\i-\j) -- (G-\n-\o);
+    \draw[->] (G-\n-\j) -- (G-\i-\o); }
+\end{tikzpicture}
+\end{example}
+
+
+Preambulis antava käsuga \ci{usetikzlibrary} saab aktiveerida laia skaala
+lisavõimalusi erikujundite joonistamiseks, nagu see kergelt kumer kast:
+\begin{example}
+\usetikzlibrary{%
+  decorations.pathmorphing}
+\begin{tikzpicture}[
+     decoration={bent,aspect=.3}]
+ \draw [decorate,fill=lightgray]
+        (0,0) rectangle (5.5,4);
+ \node[circle,draw]
+        (A) at (.5,.5) {A};
+ \node[circle,draw]
+        (B) at (5,3.5) {B};
+ \draw[->,decorate] (A) -- (B);
+ \draw[->,decorate] (B) -- (A);
+\end{tikzpicture}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\usetikzlibrary{positioning}
+\begin{tikzpicture}[xscale=6,
+     yscale=8,>=stealth]
+  \tikzstyle{v}=[circle,
+     minimum size=1mm,draw,thick]
+  \node[v] (a) {$1$};
+  \node[v] (b) [right=of a] {$2$};
+  \node[v] (c) [below=of a] {$2$};
+  \node[v] (d) [below=of b] {$1$};
+  \draw[thick,->]
+        (a) to node {} (c);
+  \draw[thick,->]
+        (a) to node {} (d);
+  \draw[thick,->]
+        (b) to node {} (d);
+\end{tikzpicture}
+\end{example}
+
+On isegi võimalik joonistada süntaksidiagramme, mis näevad välja nii,
+nagu oleksid nad pärit otse Pascali programmeerimise õpikust. Kood on
+eelmise näitega võrreldes veidi komplitseeritum, seetõttu on siin
+esitatud ainult tulemus. Sellesama diagrammi joonistamiseks on paketi
+\pai{pgf} dokumentatsioonis olemas üksikasjalik juhend.
+\begin{center}
+\begin{tikzpicture}[point/.style={coordinate},thick,draw=black!50,>=stealth',
+                    tip/.style={->,shorten >=1pt},every join/.style={rounded corners},
+                    skip loop/.style={to path={-- ++(0,#1) -| (\tikztotarget)}},
+                    hv path/.style={to path={-| (\tikztotarget)}},
+                    vh path/.style={to path={|- (\tikztotarget)}},
+                 terminal/.style={
+            rounded rectangle,
+            minimum size=6mm,
+            thick,draw=black!50,
+            top color=white,bottom color=black!20,
+            font=\ttfamily\tiny},
+                nonterminal/.style={
+                       rectangle,
+                       minimum size=6mm,
+                       thick,
+                       draw=red!50!black!50,         % 50% red and 50% black,
+                       top color=white,              % a shading that is white at the top...
+                       bottom color=red!50!black!20, % and something else at the bottom
+                       font=\itshape\tiny}]
+\matrix[column sep=3.7mm] {
+  % First row:
+  & & & & & & & & & & & \node (plus) [terminal] {+};\\
+  % Second row:
+  \node (p1) [point] {}; &     \node (ui1)    [nonterminal] {märgita täisarv}; &
+  \node (p2) [point] {}; &     \node (dot)    [terminal]    {.};                &
+  \node (p3) [point] {}; &     \node (digit)  [terminal]    {number};            &
+  \node (p4) [point] {}; &     \node (p5)     [point] {};                       &
+  \node (p6) [point] {}; &     \node (e)      [terminal]    {E};                &
+  \node (p7) [point] {}; &                                                      &
+  \node (p8) [point] {}; &     \node (ui2)    [nonterminal] {märgita täisarv}; &
+  \node (p9) [point] {}; &     \node (p10)    [point]       {};\\
+  % Third row:
+  & & & & & & & & & & & \node (minus)[terminal] {-};\\
+};
+{ [start chain]
+  \chainin (p1);
+  \chainin (ui1)   [join=by tip];
+  \chainin (p2)    [join];
+  \chainin (dot)   [join=by tip];
+  \chainin (p3)    [join];
+  \chainin (digit) [join=by tip];
+  \chainin (p4)    [join];
+  { [start branch=digit loop]
+    \chainin (p3) [join=by {skip loop=-6mm,tip}];
+  }
+  \chainin (p5)    [join,join=with p2 by {skip loop=6mm,tip}];
+  \chainin (p6)    [join];
+  \chainin (e)     [join=by tip];
+  \chainin (p7)    [join];
+  { [start branch=plus]
+    \chainin (plus) [join=by {vh path,tip}];
+    \chainin (p8)    [join=by {hv path,tip}];
+  }
+  { [start branch=minus]
+    \chainin (minus) [join=by {vh path,tip}];
+    \chainin (p8)    [join=by {hv path,tip}];
+  }
+  \chainin (p8)    [join];
+  \chainin (ui2)   [join=by tip];
+  \chainin (p9)    [join,join=with p6 by {skip loop=-11mm,tip}];
+  \chainin (p10)   [join=by tip];
+}
+\end{tikzpicture}
+\end{center}
+
+Võimalusi on veelgi: kui tuleb joonistada arvuliste andmete või
+funktsioonide graafikuid, siis võib vaadata paketti \pai{pgfplot}, mis
+sisaldab kõike, mida graafikute joonistamisel vaja läheb. See pakett
+suudab isegi kutsuda välja välise \wi{Gnuplot}i käsu, et välja arvutada
+graafikusse kirjutatud funktsiooni tegelik väärtus.
+
+Veel rohkem inspiratsiooni annab \index{Fauske, Kjell Magne}Kjell Magne
+Fauske suurepärane \url{http://www.texample.net/tikz}, kust leiab
+pidevalt täieneva kogu ilusaid jooniseid ja muud \LaTeX i koodi. Samal
+\index{texample.net@\TeX{}ample.net}\TeX{}ample.net-i lehel on väljas ka
+mitmesuguste PGFi/TikZi tööriistade nimekiri
+(\url{http://www.texample.net/tikz/resources/#tools-that-generate-pgftikz-code}),
+nii et ei ole vaja kirjutada kogu koodi käsitsi.
+
+%%% Local Variables:
+%%% TeX-master: "lshort.tex"
+%%% mode: flyspell
+%%% TeX-PDF-mode: t
+%%% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-base.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-base.tex
new file mode 100644
index 00000000000..0328e2fa55f
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-base.tex
@@ -0,0 +1,62 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Main Input File of the LaTeX2e Introduction
+% $Id: lshort-base.tex 447 2010-12-14 14:32:00Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% lshort.tex - The not so short introduction to LaTeX
+%                                                      by Tobias Oetiker
+%                                                     oetiker@ee.ethz.ch
+%
+%                           based on LKURTZ.TEX Uni Graz & TU Wien, 1987
+%-----------------------------------------------------------------------
+%
+% To compile lshort, you need TeX 3.x, LaTeX and makeindex
+%
+% The sources files of the Intro are:
+%      lshort.tex (this file),
+%      titel.tex, contrib.tex, biblio.tex
+%      things.tex, typeset.tex, math.tex, lssym.tex, spec.tex,
+%      lshort.sty, fancyheadings.sty
+%
+% Further the  verbatim.sty and the layout.sty
+% from the LaTeX Tools distribution is
+% required.
+%
+%
+% To print the AMS symbols you need the AMS fonts and the packages
+% amsfonts, eufrak and eucal from (AMS LaTeX 1.2)
+%
+% ---------------------------------------------------------------------
+
+\include{contrib}
+\include{overview}
+\tableofcontents
+\listoffigures
+\listoftables
+\enlargethispage{\baselineskip}
+\mainmatter
+\include{things}
+\include{typeset}
+\include{math}
+\include{lssym}
+\include{spec}
+\include{graphic}
+\include{custom}
+\include{appendix}
+\backmatter
+\include{biblio}
+\refstepcounter{chapter}
+\addcontentsline{toc}{chapter}{Aineregister}
+\printindex
+\end{document}
+
+
+
+
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee-a5.ind b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee-a5.ind
new file mode 100644
index 00000000000..a0a9922c626
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee-a5.ind
@@ -0,0 +1,1155 @@
+\begin{theindex}
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 !}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt{"}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt{"}\texttt{'}, \hyperpage{25}, \hyperpage{27},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{-}, \hyperpage{25}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{<}, \hyperpage{25}, \hyperpage{27},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{>}, \hyperpage{25}, \hyperpage{27},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{`}, \hyperpage{25}, \hyperpage{27},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{\$}, \hyperpage{48}
+  \item \texttt{\%}, \hyperpage{6}
+  \item \texttt{\&}, \hyperpage{42}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ,}, \hyperpage{50},
+		\hyperpage{62}
+  \item -, \hyperpage{20}
+  \item $-$, \hyperpage{20}
+  \item --, \hyperpage{20}
+  \item ---, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 -}, \hyperpage{18},
+		\hyperpage{25}
+  \item \ldots, \hyperpage{21}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 :}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ;}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 @}, \hyperpage{35}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 [}, \hyperpage{49}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 \char '134 },
+		\hyperpage{17}, \hyperpage{39, 40}, \hyperpage{42},
+		\hyperpage{56}, \hyperpage{61}, \hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 \char '134 *},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ]}, \hyperpage{49}
+  \item \texttt{\^{}}, \hyperpage{51}, \hyperpage{54}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt{\_}, \hyperpage{51}, \hyperpage{54}, \hyperpage{63}
+  \item  \verb.~., \hyperpage{35}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt{10pt}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{11pt}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{12pt}, \hyperpage{10}
+
+  \indexspace
+
+  \item \aa, \hyperpage{22}
+  \item \texttt{a4paper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{a5paper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {abstract}, \hyperpage{41}
+  \item Acrobat Reader, \hyperpage{83, 84}, \hyperpage{86, 87}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 addtolength},
+		\hyperpage{121}
+  \item \ae, \hyperpage{22}
+  \item aineregister, \hyperpage{79}
+  \item akuut, \hyperpage{22}
+  \item alaindeks, \hyperpage{51}
+  \item alat\IeC {\"a}itunud horisontaalkast, \hyperpage{18}
+  \item \texttt  {align}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Alph},
+		\hyperpage{30, 31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 alph},
+		\hyperpage{30, 31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 alt}, \hyperpage{94}
+  \item Ameerika Matemaatika Selts, \hyperpage{48}
+  \item \textsf  {amsbsy}, \hyperpage{64}
+  \item \textsf  {amsfonts}, \hyperpage{63}, \hyperpage{72}
+  \item \AmS-\LaTeX, \hyperpage{48}, \hyperpage{51}
+  \item \textsf  {amsmath}, \hyperpage{48, 49}, \hyperpage{51},
+		\hyperpage{54}, \hyperpage{56}, \hyperpage{61, 62},
+		\hyperpage{64}
+  \item \textsf  {amssymb}, \hyperpage{51}, \hyperpage{63},
+		\hyperpage{68}, \hyperpage{72}
+  \item \textsf  {amsthm}, \hyperpage{65, 66}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 and}, \hyperpage{37}
+  \item \texttt  {ansinew}, \hyperpage{24}
+  \item apostroof, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 appendix},
+		\hyperpage{36, 37}
+  \item \texttt  {applemac}, \hyperpage{24}
+  \item araabia kirjas keel, \hyperpage{34}
+  \item \textsf  {arabxetex}, \hyperpage{34}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arccos}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arcsin}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arctan}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arg}, \hyperpage{53}
+  \item argument, \hyperpage{5}, \hyperpage{110}
+    \subitem valikuline, \hyperpage{5}, \hyperpage{110}
+  \item \texttt  {array}, \hyperpage{61, 62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arraystretch},
+		\hyperpage{44}
+  \item \textsf  {article}, \hyperpage{9, 10}, \hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Asbuk}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 asbuk}, \hyperpage{30}
+  \item astendaja, \hyperpage{51}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 author}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{87}, \hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.aux}, \hyperpage{13}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt{b5paper}, \hyperpage{10}
+  \item \textsf  {babel}, \hyperpage{18}, \hyperpage{23},
+		\hyperpage{26}, \hyperpage{28}, \hyperpage{30--33},
+		\hyperpage{106}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 backmatter},
+		\hyperpage{37}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bar}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 baselineskip},
+		\hyperpage{117}
+  \item \textsf  {beamer}, \hyperpage{9}, \hyperpage{91--95}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 begin}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bibitem}, \hyperpage{78}
+  \item Bib\TeX, \hyperpage{78}
+  \item \textsf  {bidi}, \hyperpage{34}, \hyperpage{130}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Big}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 big}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Bigg}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bigg}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bigskip},
+		\hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 binom}, \hyperpage{54}
+  \item binoomkordaja, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {block}, \hyperpage{94}
+  \item \textsf  {bm}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {Bmatrix}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {bmatrix}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bmod}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 boldmath},
+		\hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 boldsymbol},
+		\hyperpage{64}
+  \item \textsf  {book}, \hyperpage{9, 10}, \hyperpage{36, 37},
+		\hyperpage{88}
+  \item \textsf  {booktabs}, \hyperpage{44}
+  \item Braams, Johannes, \hyperpage{23}
+  \item bulgaaria keel, \hyperpage{30, 31}
+
+  \indexspace
+
+  \item \textsf  {calc}, \hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 caption},
+		\hyperpage{46, 47}
+  \item Carlisle, David, \hyperpage{68}, \hyperpage{76}
+  \item \texttt  {cases}, \hyperpage{61}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cdot}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cdots}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {center}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 chapter}, \hyperpage{36},
+		\hyperpage{80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 chaptermark},
+		\hyperpage{80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ci}, \hyperpage{109}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 circle}, \hyperpage{99}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 circle*}, \hyperpage{99}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cite}, \hyperpage{78}
+  \item \textsf  {CJK}, \hyperpage{29}
+  \item \textsf  {cjk-ko}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cleardoublepage},
+		\hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 clearpage},
+		\hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cline}, \hyperpage{42}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.cls}, \hyperpage{13}
+  \item CMac\TeX, \hyperpage{83}
+  \item \textsf  {color}, \hyperpage{92}
+  \item \texttt  {comment}, \hyperpage{6}
+  \item Corff, Oliver, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cos}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cosh}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cot}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 coth}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {cp1251}, \hyperpage{24}, \hyperpage{32}
+  \item \texttt  {cp850}, \hyperpage{24}
+  \item \texttt  {cp866nav}, \hyperpage{24}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 csc}, \hyperpage{53}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 date}, \hyperpage{37}
+  \item \textsf  {dcolumn}, \hyperpage{43}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ddots}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 DeclareMathOperator},
+		\hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 deg}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 depth}, \hyperpage{123}
+  \item \texttt  {description}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 det}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 dfrac}, \hyperpage{53}
+  \item diagonaalsed punktid, \hyperpage{52}
+  \item diakriitilised m\IeC {\"a}rgid, \hyperpage{22}
+    \subitem valemis, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 dim}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {displaymath}, \hyperpage{49}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 displaystyle},
+		\hyperpage{63}
+  \item \textsf  {doc}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 documentclass},
+		\hyperpage{6}, \hyperpage{9}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{17}, \hyperpage{119}
+  \item dokumendi kirjasuurus, \hyperpage{10}
+  \item dokumendi tiitel, \hyperpage{37}
+  \item dokumendikiri, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 dq}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {draft}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.dtx}, \hyperpage{11},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.dvi}, \hyperpage{8},
+		\hyperpage{13}
+  \item DVI-fail, \hyperpage{8}, \hyperpage{12, 13}, \hyperpage{77},
+		\hyperpage{82}, \hyperpage{86}, \hyperpage{89}
+  \item \texttt{dvipdf}, \hyperpage{8}
+  \item \texttt{dvips}, \hyperpage{8}, \hyperpage{13}, \hyperpage{77},
+		\hyperpage{86}
+
+  \indexspace
+
+  \item \textsf  {eepic}, \hyperpage{99}
+  \item eesti keel, \hyperpage{25}
+  \item emm-kriips, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 emph}, \hyperpage{38},
+		\hyperpage{113}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt{empty}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 end}, \hyperpage{39}
+  \item enn-kriips, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 enumBul}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 enumEng}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {enumerate}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 enumLat}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.eps}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{88}
+  \item EPS-fail, \hyperpage{77}
+  \item \texttt{epstopdf}, \hyperpage{85}
+  \item \texttt  {eqnarray}, \hyperpage{57}, \hyperpage{59}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 eqref}, \hyperpage{49}
+  \item \texttt  {equation}, \hyperpage{49}, \hyperpage{56, 57}
+  \item \texttt  {equation*}, \hyperpage{49}, \hyperpage{56}
+  \item eris\IeC {\"u}mbolid, \hyperpage{22}
+  \item esitlusstiil, \hyperpage{48}, \hyperpage{50}, \hyperpage{53}
+  \item euro m\IeC {\"a}rk, \hyperpage{21}
+  \item \textsf  {eurosym}, \hyperpage{21}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 evensidemargin},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt{executivepaper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 exp}, \hyperpage{53}
+  \item \textsf  {exscale}, \hyperpage{12}
+
+  \indexspace
+
+  \item failit\IeC {\"u}\IeC {\"u}bid, \hyperpage{11}
+  \item \textsf  {fancyhdr}, \hyperpage{80, 81}
+  \item Fauske, Kjell Magne, \hyperpage{108}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 fbox}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.fd}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {figure}, \hyperpage{45, 46}, \hyperpage{76}
+  \item \texttt{fleqn}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 flq}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 flqq}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {flushleft}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {flushright}, \hyperpage{39}
+  \item \textsf  {fontenc}, \hyperpage{12}, \hyperpage{24},
+		\hyperpage{30}
+  \item \textsf  {fontspec}, \hyperpage{33}, \hyperpage{90, 91},
+		\hyperpage{130}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 footnote},
+		\hyperpage{38}, \hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 footnotesize},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 footskip},
+		\hyperpage{120}
+  \item formaat
+    \subitem A4, \hyperpage{10}
+    \subitem A5, \hyperpage{10}
+    \subitem B5, \hyperpage{10}
+    \subitem executive, \hyperpage{10}
+    \subitem legal, \hyperpage{10}
+    \subitem letter, \hyperpage{10}
+  \item fp\TeX, \hyperpage{83}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frac}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {frame}, \hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 framebox},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frametitle},
+		\hyperpage{94}
+  \item \textsf  {frenchb}, \hyperpage{26}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frenchspacing},
+		\hyperpage{25}, \hyperpage{30}, \hyperpage{35}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frontmatter},
+		\hyperpage{37}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frq}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frqq}, \hyperpage{27}
+  \item funktsiooninimed, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 fussy}, \hyperpage{18}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 gcd}, \hyperpage{53}
+  \item \textsf  {geometry}, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {german}, \hyperpage{33}
+  \item Ghostscript, \hyperpage{8}, \hyperpage{76}, \hyperpage{127}
+  \item GhostView, \hyperpage{127}
+  \item Gimp, \hyperpage{76}, \hyperpage{127}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.glo}, \hyperpage{82}
+  \item Gnuplot, \hyperpage{76}, \hyperpage{108}
+  \item graavis, \hyperpage{22}
+  \item \textsf  {graphicx}, \hyperpage{76, 77}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{92}
+  \item GSView, \hyperpage{76}
+
+  \indexspace
+
+  \item hangul, \hyperpage{28, 29}
+  \item haprad k\IeC {\"a}sud, \hyperpage{47}
+  \item harudega funktsioonid, \hyperpage{61}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hat}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 headheight},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt{headings}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 headsep},
+		\hyperpage{120}
+  \item heebrea keel, \hyperpage{34}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 height}, \hyperpage{123}
+  \item hiina keel, \hyperpage{35}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hline}, \hyperpage{42}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hoffset},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hom}, \hyperpage{53}
+  \item horisontaaljoon, \hyperpage{52}
+  \item horisontaalpunktid, \hyperpage{52}
+  \item horisontaalsulg, \hyperpage{52}
+  \item horisontaalvahe, \hyperpage{118}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 href}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{89}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hspace}, \hyperpage{111},
+		\hyperpage{118}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hspace*},
+		\hyperpage{118}
+  \item HTML, \hyperpage{83}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Huge}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 huge}, \hyperpage{114}
+  \item h\IeC {\"u}perlink, \hyperpage{83}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{87}
+  \item \textsf  {hyperref}, \hyperpage{34}, \hyperpage{84--86},
+		\hyperpage{88, 89}, \hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hypersetup},
+		\hyperpage{86}
+  \item \textsf  {hyphenat}, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hyphenation},
+		\hyperpage{18}
+
+  \indexspace
+
+  \item \i{} (t\IeC {\"a}pita i), \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 idotsint},
+		\hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.idx}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{79}
+  \item IDX-fail, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {IEEEeqnarray}, \hyperpage{56}, \hyperpage{58, 59},
+		\hyperpage{66, 67}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEeqnarraymulticol},
+		\hyperpage{59}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEeqnarraynumspace},
+		\hyperpage{59}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEmulticol},
+		\hyperpage{60}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEnonumber},
+		\hyperpage{60}
+  \item \textsf  {IEEEtrantools}, \hyperpage{58}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEyesnumber},
+		\hyperpage{60}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEyessubnumber},
+		\hyperpage{61}
+  \item \textsf  {ifpdf}, \hyperpage{89}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ifpdf}, \hyperpage{89}
+  \item \textsf  {ifthen}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ignorespaces},
+		\hyperpage{111, 112}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ignorespacesafterend},
+		\hyperpage{112}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 iiiint}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 iiint}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 iint}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.ilg}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 include},
+		\hyperpage{13, 14}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 includegraphics},
+		\hyperpage{77}, \hyperpage{85}, \hyperpage{88},
+		\hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 includeonly},
+		\hyperpage{14}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.ind}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 indent}, \hyperpage{117}
+  \item \textsf  {indentfirst}, \hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 index},
+		\hyperpage{79, 80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 inf}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt{initexmf}, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 input}, \hyperpage{14}
+  \item \textsf  {inputenc}, \hyperpage{12}, \hyperpage{23, 24},
+		\hyperpage{27}, \hyperpage{29, 30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.ins}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{82}
+  \item INS-fail, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 institute},
+		\hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 int}, \hyperpage{54}
+  \item integraaloperaator, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 item}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {itemize}, \hyperpage{39}
+
+  \indexspace
+
+  \item \j{} (t\IeC {\"a}pita j), \hyperpage{22}
+  \item jaapani keel, \hyperpage{35}
+  \item jalus, \hyperpage{11}, \hyperpage{80}
+  \item jaotisek\IeC {\"a}sud, \hyperpage{36}
+  \item joon
+    \subitem horisontaalne, \hyperpage{52}
+  \item joonised, \hyperpage{45}, \hyperpage{76}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{88}, \hyperpage{95}, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.jpg}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{88}
+  \item jutum\IeC {\"a}rgid, \hyperpage{19}
+
+  \indexspace
+
+  \item kahekordne reavahe, \hyperpage{116}
+  \item kahepoolne tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item kaheveeruline tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item kaldkiri, \hyperpage{113}
+  \item kaldkriips, \hyperpage{20}
+  \item kapiteelkiri, \hyperpage{113}
+  \item kapseldatud \textsc  {PostScript}, \hyperpage{76},
+		\hyperpage{85}, \hyperpage{127}
+  \item kashida, \hyperpage{34}
+  \item kast, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 kausta},
+		\hyperpage{102, 103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 kaustb}, \hyperpage{103}
+  \item keel, \hyperpage{23}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ker}, \hyperpage{53}
+  \item keskkond, \hyperpage{39}
+    \subitem t\IeC {\"a}rniga, \hyperpage{42}, \hyperpage{49},
+		\hyperpage{60}
+  \item keskmine kiri, \hyperpage{113}
+  \item kiri, \hyperpage{113}
+    \subitem Adobe Garmond Premier Pro, \hyperpage{90}
+    \subitem Courier, \hyperpage{85}
+    \subitem Ezra SIL, \hyperpage{34}
+    \subitem Helvetica, \hyperpage{85}
+    \subitem IranNastaliq, \hyperpage{34}
+    \subitem Palatino, \hyperpage{85}
+    \subitem SBL Hebrew, \hyperpage{34}
+    \subitem Times, \hyperpage{85}
+    \subitem Zapfino, \hyperpage{91}
+    \subitem Zapfino Extra, \hyperpage{91}
+  \item kirillitsa, \hyperpage{24, 25}, \hyperpage{30, 31},
+		\hyperpage{34}, \hyperpage{84}
+  \item kirjakodeering, \hyperpage{12}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {LGR}, \hyperpage{25}
+    \subitem \texttt  {OT1}, \hyperpage{24}, \hyperpage{28}
+    \subitem \texttt  {T1}, \hyperpage{24, 25}, \hyperpage{28}
+    \subitem \texttt  {T2*}, \hyperpage{30}
+    \subitem \texttt  {T2A}, \hyperpage{25}, \hyperpage{30}
+    \subitem \texttt  {T2B}, \hyperpage{25}
+    \subitem \texttt  {T2C}, \hyperpage{25}
+    \subitem \texttt  {X2}, \hyperpage{25}
+  \item kirjakomplekt
+    \subitem BaKoMa, \hyperpage{84}
+    \subitem Blue Sky, \hyperpage{84}
+    \subitem C1, \hyperpage{84}
+    \subitem CB, \hyperpage{25}
+    \subitem CM, \hyperpage{24, 25}, \hyperpage{33}, \hyperpage{84}
+    \subitem CMCYR, \hyperpage{84}
+    \subitem DejaVu, \hyperpage{91}
+    \subitem EC, \hyperpage{24}
+    \subitem LH, \hyperpage{25}
+    \subitem Linux Libertine, \hyperpage{89}
+    \subitem LM, \hyperpage{84}, \hyperpage{91}
+    \subitem Paradissa, \hyperpage{84}
+  \item kirjandusnimestik, \hyperpage{78}
+  \item kirjasuurus, \hyperpage{10}, \hyperpage{63},
+		\hyperpage{113, 114}
+  \item klass
+    \subitem \textsf{article}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{beamer}, \hyperpage{9}, \hyperpage{91--94}
+    \subitem \textsf{book}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{memoir}, \hyperpage{28}
+    \subitem \textsf{minimal}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{oblivoir}, \hyperpage{28}
+    \subitem \textsf{proc}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{report}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{slides}, \hyperpage{9}
+  \item Knuth, Donald E., \hyperpage{1}, \hyperpage{96},
+		\hyperpage{125}
+  \item ko.\TeX , \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {koi8-ru}, \hyperpage{24}, \hyperpage{30}
+  \item kolm punkti, \hyperpage{21}, \hyperpage{52}
+  \item kommentaarid, \hyperpage{6}
+  \item korea keel, \hyperpage{28}, \hyperpage{35}
+  \item korrutamisoperaator, \hyperpage{54}
+  \item korrutamispunkt, \hyperpage{52}
+  \item \textsf  {kotex}, \hyperpage{28}
+  \item \textsf  {kotex-utf}, \hyperpage{28}
+  \item kraadim\IeC {\"a}rk, \hyperpage{20}
+  \item kreeka keel, \hyperpage{25}, \hyperpage{29}, \hyperpage{34}
+  \item kreeka t\IeC {\"a}hed, \hyperpage{51}
+  \item kriips, \hyperpage{19}
+  \item kursiivkiri, \hyperpage{113}
+  \item k\IeC {\"a}sk, \hyperpage{5}
+    \subitem t\IeC {\"a}rniga, \hyperpage{5}, \hyperpage{36, 37},
+		\hyperpage{42}, \hyperpage{53}, \hyperpage{56},
+		\hyperpage{119}
+  \item k\IeC {\"u}mnendmurdude joondamine, \hyperpage{43}
+
+  \indexspace
+
+  \item \l, \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 label},
+		\hyperpage{37, 38}, \hyperpage{46}, \hyperpage{49}
+  \item laiendid, \hyperpage{11}
+  \item Lamport, Leslie, \hyperpage{2}
+  \item \texttt{landscape}, \hyperpage{10}
+  \item langjoon, \hyperpage{4, 5}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 LARGE}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Large}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 large}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 LaTeX}, \hyperpage{19}
+  \item \LaTeX 3, \hyperpage{3}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 LaTeXe}, \hyperpage{19}
+  \item \LaTeX i eelised, \hyperpage{3}
+  \item \textsf  {latexsym}, \hyperpage{12}, \hyperpage{68--71}
+  \item \texttt  {latin1}, \hyperpage{24}, \hyperpage{26}
+  \item \textsf  {layout}, \hyperpage{119, 120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ldots}, \hyperpage{21},
+		\hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 left}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 lefteqn}, \hyperpage{57},
+		\hyperpage{59}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 leftmark},
+		\hyperpage{80}
+  \item \texttt{legalpaper}, \hyperpage{10}
+  \item lehek\IeC {\"u}lje kujundus, \hyperpage{119}
+  \item lehek\IeC {\"u}ljestiil, \hyperpage{11}
+    \subitem \texttt{empty}, \hyperpage{12}
+    \subitem \texttt{headings}, \hyperpage{12}
+    \subitem \texttt{plain}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt{leqno}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{letterpaper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 lg}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {LGR}, \hyperpage{25}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 liba}, \hyperpage{109}
+  \item LibreOffice, \hyperpage{2}, \hyperpage{92}
+  \item ligatuurid, \hyperpage{22}, \hyperpage{33}, \hyperpage{90}
+  \item liigendus\IeC {\"u}ksused, \hyperpage{36}
+  \item liim, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 lim}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 liminf}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 limsup}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 line}, \hyperpage{97},
+		\hyperpage{103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 linebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 linespread},
+		\hyperpage{116, 117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 linethickness},
+		\hyperpage{100, 101}, \hyperpage{103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 listoffigures},
+		\hyperpage{46}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 listoftables},
+		\hyperpage{46}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ln}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.lof}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.log}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 log}, \hyperpage{53}
+  \item \textsf  {longtable}, \hyperpage{44}
+  \item looksulud, \hyperpage{5}, \hyperpage{115}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.lot}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {lscommand}, \hyperpage{109}
+  \item \hologo{LuaTeX}, \hyperpage{32}
+  \item \textsf  {luatexko}, \hyperpage{28}
+  \item l\IeC {\~o}ik, \hyperpage{15}, \hyperpage{17}
+
+  \indexspace
+
+  \item maatriks, \hyperpage{61}
+  \item Mac\TeX, \hyperpage{89}, \hyperpage{126}
+  \item \texttt  {macukr}, \hyperpage{24}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mainmatter},
+		\hyperpage{37}, \hyperpage{88}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 makebox},
+		\hyperpage{123}
+  \item \textsf  {makeidx}, \hyperpage{12}, \hyperpage{79}
+  \item MakeIndex, \hyperpage{13}, \hyperpage{28}, \hyperpage{79, 80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 makeindex},
+		\hyperpage{79}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 maketitle},
+		\hyperpage{37}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 marginparpush},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 marginparsep},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 marginparwidth},
+		\hyperpage{120}
+  \item masinakiri, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathbb}, \hyperpage{51}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathbf}, \hyperpage{64},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathcal},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathit}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathnormal},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathrm}, \hyperpage{114}
+  \item \textsf  {mathrsfs}, \hyperpage{72}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathsf}, \hyperpage{114}
+  \item \textsf  {mathtext}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathtt}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {matrix}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 max}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mbox},
+		\hyperpage{18, 19}, \hyperpage{22}, \hyperpage{123}
+  \item \textsf  {memoir}, \hyperpage{28}
+  \item \MF, \hyperpage{96}
+  \item \MP, \hyperpage{85}, \hyperpage{96}, \hyperpage{130}
+  \item \textsf  {mhchem}, \hyperpage{63}
+  \item \textsf  {microtype}, \hyperpage{91}
+  \item miinusm\IeC {\"a}rk, \hyperpage{20}
+  \item MiK\TeX, \hyperpage{28}, \hyperpage{82, 83}, \hyperpage{89},
+		\hyperpage{127}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 min}, \hyperpage{53}
+  \item \textsf  {minimal}, \hyperpage{9}
+  \item \texttt  {minipage}, \hyperpage{122}
+  \item Mittelbach, Frank, \hyperpage{2}
+  \item \texttt{mktexlsr}, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {mn}, \hyperpage{32}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mode}, \hyperpage{92}
+  \item Mon\TeX , \hyperpage{31}
+  \item mongoolia keel, \hyperpage{31}
+  \item moodulifunktsioon, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.mps}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{88}
+  \item MS Word, \hyperpage{2}, \hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 multicolumn},
+		\hyperpage{43}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 multicolumns},
+		\hyperpage{59}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 multiput},
+		\hyperpage{97}, \hyperpage{100}
+  \item \texttt  {multline}, \hyperpage{55--57}
+  \item \texttt  {multline*}, \hyperpage{56}
+  \item murd, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mvl}, \hyperpage{110}
+  \item m\IeC {\~o}\IeC {\~o}t\IeC {\"u}hikud, \hyperpage{118}
+  \item m\IeC {\~o}ttepunktid, \hyperpage{21}, \hyperpage{52}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 negmedspace},
+		\hyperpage{60}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newcommand},
+		\hyperpage{110}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newenvironment},
+		\hyperpage{111}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newline}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newpage}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newsavebox},
+		\hyperpage{102}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newtheorem},
+		\hyperpage{64, 65}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 noindent},
+		\hyperpage{118}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nolinebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nombre}, \hyperpage{26}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nonumber},
+		\hyperpage{60}
+  \item noolem\IeC {\"a}rk, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nopagebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 normalsize},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 not}, \hyperpage{69}
+  \item \texttt{notitlepage}, \hyperpage{10}
+  \item \textsf  {ntheorem}, \hyperpage{65}
+  \item \textsf  {numprint}, \hyperpage{26}
+  \item nurksulud, \hyperpage{5}
+
+  \indexspace
+
+  \item \o, \hyperpage{22}
+  \item \textsf  {oblivoir}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 oddsidemargin},
+		\hyperpage{120}
+  \item \oe, \hyperpage{22}
+  \item \texttt{onecolumn}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{oneside}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 only}, \hyperpage{94}
+  \item Oostrum, Piet van, \hyperpage{80}
+  \item \texttt{openany}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{openright}, \hyperpage{10}
+  \item OpenType, \hyperpage{90, 91}
+  \item osatuletis, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {OT1}, \hyperpage{24}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 oval}, \hyperpage{101},
+		\hyperpage{103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overbrace},
+		\hyperpage{52}
+  \item \textit{overfull hbox}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overleftarrow},
+		\hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overline},
+		\hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overrightarrow},
+		\hyperpage{52}
+
+  \indexspace
+
+  \item paberi formaat, \hyperpage{10}, \hyperpage{84}, \hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pagebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pageref}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{83}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pagestyle},
+		\hyperpage{11}
+  \item paigutuse spetsifikaator, \hyperpage{45}
+  \item pakett, \hyperpage{6}, \hyperpage{9}, \hyperpage{109},
+		\hyperpage{112}
+  \item paks kiri, \hyperpage{113}
+  \item paksud s\IeC {\"u}mbolid, \hyperpage{51}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 paperheight},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 paperwidth},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 par}, \hyperpage{115}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 paragraph},
+		\hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 parbox}, \hyperpage{122}
+  \item paremale joondatud, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 parindent},
+		\hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 parskip},
+		\hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 part}, \hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 partial}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pause}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.pdf}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{88}
+  \item PDF-fail, \hyperpage{8}, \hyperpage{83}, \hyperpage{85--87},
+		\hyperpage{89}, \hyperpage{92}
+  \item pdf\LaTeX, \hyperpage{83, 84}, \hyperpage{88},
+		\hyperpage{91, 92}
+  \item pdf\TeX, \hyperpage{83}, \hyperpage{89}
+  \item PDFView, \hyperpage{126}
+  \item \textsf  {pgf}, \hyperpage{95}, \hyperpage{105},
+		\hyperpage{108}
+  \item \textsf  {pgfplot}, \hyperpage{108}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 phantom}, \hyperpage{47},
+		\hyperpage{63}
+  \item \texttt  {picture}, \hyperpage{95, 96}, \hyperpage{99, 100},
+		\hyperpage{130}
+  \item piirajad, \hyperpage{55}
+  \item pikad valemid, \hyperpage{55}
+  \item \texttt{plain}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {pmatrix}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pmod}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.png}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{88}
+  \item \textsf  {polyglossia}, \hyperpage{33, 34}
+  \item poolitussoovitused, \hyperpage{18}
+  \item portugali keel, \hyperpage{25}
+  \item \textsc  {PostScript}, \hyperpage{3}, \hyperpage{8},
+		\hyperpage{47}, \hyperpage{76, 77}, \hyperpage{84},
+		\hyperpage{89}, \hyperpage{92}, \hyperpage{96},
+		\hyperpage{125}, \hyperpage{128}
+    \subitem kapseldatud, \hyperpage{76}, \hyperpage{85},
+		\hyperpage{127}
+  \item PowerPoint, \hyperpage{92}
+  \item \textsf  {ppower4}, \hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Pr}, \hyperpage{53}
+  \item prantsuse keel, \hyperpage{26}
+  \item preambul, \hyperpage{6}
+  \item priim, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 printindex},
+		\hyperpage{80}
+  \item \textsf  {proc}, \hyperpage{9}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 prod}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {proof}, \hyperpage{66}
+  \item \textsf  {prosper}, \hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 protect}, \hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 providecommand},
+		\hyperpage{110}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ProvidesPackage},
+		\hyperpage{112}
+  \item PS-fail, \hyperpage{8}, \hyperpage{86}
+  \item \textsf  {pstricks}, \hyperpage{99}
+  \item punktid, \hyperpage{21}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 put},
+		\hyperpage{97--102}
+  \item p\IeC {\~o}hikirja suurus, \hyperpage{10}
+  \item p\IeC {\"a}is, \hyperpage{11}, \hyperpage{80}
+  \item p\IeC {\"a}rsia keel, \hyperpage{34}
+  \item p\IeC {\"u}stkiri, \hyperpage{113}
+  \item \textsf  {pxfonts}, \hyperpage{85}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 qbezier}, \hyperpage{95},
+		\hyperpage{97}, \hyperpage{103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 qedhere}, \hyperpage{66}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 qquad}, \hyperpage{50},
+		\hyperpage{59}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 quad}, \hyperpage{50},
+		\hyperpage{59}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {quotation}, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {quote}, \hyperpage{40}
+
+  \indexspace
+
+  \item rahvuskeel, \hyperpage{23}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 raisebox},
+		\hyperpage{123}
+  \item rea murdmine, \hyperpage{17}
+  \item reavahed, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ref}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{46}, \hyperpage{83}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 renewcommand},
+		\hyperpage{110}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 renewenvironment},
+		\hyperpage{111}
+  \item \textsf  {report}, \hyperpage{9, 10}, \hyperpage{36}
+  \item reserveeritud s\IeC {\"u}mbolid, \hyperpage{4}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 right}, \hyperpage{55},
+		\hyperpage{61}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 right.}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 rightmark},
+		\hyperpage{80}
+  \item ristviited, \hyperpage{37}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 rule}, \hyperpage{44},
+		\hyperpage{111}, \hyperpage{124}
+  \item ruutjuur, \hyperpage{51}
+  \item r\IeC {\~o}htpaigutus, \hyperpage{10}
+  \item r\IeC {\~o}hutatud kiri, \hyperpage{113}
+  \item r\IeC {\"u}hm, \hyperpage{51}, \hyperpage{115}
+
+  \indexspace
+
+  \item saksa keel, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 savebox},
+		\hyperpage{102}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 scriptscriptstyle},
+		\hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 scriptsize},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 scriptstyle},
+		\hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sec}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 section}, \hyperpage{36},
+		\hyperpage{47}, \hyperpage{92}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sectionmark},
+		\hyperpage{80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 selectlanguage},
+		\hyperpage{23}
+  \item seriifideta kiri, \hyperpage{113}
+  \item seriifkiri, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 setlength},
+		\hyperpage{96}, \hyperpage{117}, \hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 settodepth},
+		\hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 settoheight},
+		\hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 settowidth},
+		\hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 shorthandoff},
+		\hyperpage{106}
+  \item \textsf  {showidx}, \hyperpage{80}
+  \item sidekriips, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sin}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sinh}, \hyperpage{53}
+  \item sisendfail, \hyperpage{4}, \hyperpage{6}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{23}
+  \item sisendfaili struktuur, \hyperpage{6}
+  \item sisendkodeering, \hyperpage{23}
+    \subitem \texttt  {ansinew}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {applemac}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {cp1251}, \hyperpage{24}, \hyperpage{32}
+    \subitem \texttt  {cp850}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {cp866nav}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {koi8-ru}, \hyperpage{24}, \hyperpage{30}
+    \subitem \texttt  {latin1}, \hyperpage{24}, \hyperpage{26}
+    \subitem \texttt  {macukr}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {mn}, \hyperpage{32}
+    \subitem \texttt  {utf8}, \hyperpage{24--26}, \hyperpage{32}
+    \subitem \texttt  {utf8x}, \hyperpage{29}
+  \item sisukord, \hyperpage{36}
+  \item skandinaavia t\IeC {\"a}hed, \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 slash}, \hyperpage{20}
+  \item \textsf  {slides}, \hyperpage{9}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sloppy}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 small}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 smallskip},
+		\hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 smash}, \hyperpage{50}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sqrt}, \hyperpage{51}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 stackrel},
+		\hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 stretch},
+		\hyperpage{111}, \hyperpage{118}
+  \item \textit  {strut}, \hyperpage{44}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.sty}, \hyperpage{11},
+		\hyperpage{112}
+  \item STY-fail, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subparagraph},
+		\hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subsection},
+		\hyperpage{36}, \hyperpage{92}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subsectionmark},
+		\hyperpage{80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 substack},
+		\hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subsubsection},
+		\hyperpage{36}
+  \item sulg
+    \subitem horisontaalne, \hyperpage{52}
+  \item sulud, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sum}, \hyperpage{54}
+  \item Sumatra PDF, \hyperpage{127}
+  \item summaoperaator, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sup}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 surd}, \hyperpage{51}
+  \item suvand, \hyperpage{9}
+  \item S\IeC {\~o}na, \hyperpage{80}
+  \item \textsf  {syntonly}, \hyperpage{12}, \hyperpage{14}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {T1}, \hyperpage{24, 25}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {T2*}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {T2A}, \hyperpage{25}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {T2B}, \hyperpage{25}
+  \item \texttt  {T2C}, \hyperpage{25}
+  \item taane, \hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tabcolsep},
+		\hyperpage{44}
+  \item tabelid, \hyperpage{42}, \hyperpage{45}
+  \item \texttt  {table}, \hyperpage{45, 46}, \hyperpage{76}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tableofcontents},
+		\hyperpage{36}
+  \item \texttt  {tabular}, \hyperpage{42}, \hyperpage{44},
+		\hyperpage{59}, \hyperpage{61}, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tag}, \hyperpage{49}
+  \item tahvlipaks, \hyperpage{51}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tan}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tanh}, \hyperpage{53}
+  \item Tantau, Till, \hyperpage{95}
+  \item tekstistiil, \hyperpage{48}, \hyperpage{50}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 temporal},
+		\hyperpage{94}
+  \item te\TeX, \hyperpage{83}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 TeX}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.tex}, \hyperpage{8},
+		\hyperpage{11}
+  \item \TeX{}ample.net, \hyperpage{108}
+  \item \texttt{texdoc}, \hyperpage{11}
+  \item \texttt{texhash}, \hyperpage{82}
+  \item \TeX{} Live, \hyperpage{28}, \hyperpage{82, 83},
+		\hyperpage{89--91}, \hyperpage{126, 127}
+  \item Texmaker, \hyperpage{126--128}
+  \item TeXnicCenter, \hyperpage{127}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 texorpdfstring},
+		\hyperpage{88}
+  \item TeXShop, \hyperpage{126}
+  \item TeXstudio, \hyperpage{126}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textbackslash},
+		\hyperpage{5}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textbf}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textcelsius},
+		\hyperpage{20}
+  \item \textsf  {textcomp}, \hyperpage{20, 21}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textdegree},
+		\hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 texteuro},
+		\hyperpage{21}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textheight},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textit}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textmd}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textnormal},
+		\hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textrm}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textsc}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textsf}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textsl}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textstyle},
+		\hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 texttt}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textup}, \hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textwidth},
+		\hyperpage{120}
+  \item TeXworks, \hyperpage{126, 127}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tfrac}, \hyperpage{53}
+  \item Th\`anh, H\`an~Th\'{\^e}, \hyperpage{83}
+  \item \texttt  {thebibliography}, \hyperpage{78}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 theoremstyle},
+		\hyperpage{65}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 thicklines},
+		\hyperpage{98}, \hyperpage{101}, \hyperpage{103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 thinlines},
+		\hyperpage{98}, \hyperpage{101}, \hyperpage{103}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 thispagestyle},
+		\hyperpage{11}
+  \item tiitel, \hyperpage{10}, \hyperpage{37}
+  \item \textsf  {tikz}, \hyperpage{95}, \hyperpage{105, 106}
+  \item \texttt  {tikzpicture}, \hyperpage{105}
+  \item tilde, \hyperpage{20}, \hyperpage{35}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tiny}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 title}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{92}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 titlegraphic},
+		\hyperpage{92}
+  \item \texttt{titlepage}, \hyperpage{10}
+  \item Tkadlec, Josef, \hyperpage{68}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.toc}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 today}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 topmargin},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 totalheight},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt{twocolumn}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{twoside}, \hyperpage{10}
+  \item t\IeC {\~o}estuse l\IeC {\~o}pum\IeC {\"a}rk, \hyperpage{66}
+  \item t\IeC {\"a}pita \i{} ja \j, \hyperpage{22}
+  \item t\IeC {\"a}rniga keskkond, \hyperpage{42}, \hyperpage{49},
+		\hyperpage{60}
+  \item t\IeC {\"a}rniga k\IeC {\"a}sk, \hyperpage{5},
+		\hyperpage{36, 37}, \hyperpage{42}, \hyperpage{53},
+		\hyperpage{56}, \hyperpage{119}
+  \item t\IeC {\"u}hik, \hyperpage{4}
+    \subitem k\IeC {\"a}su j\IeC {\"a}rel, \hyperpage{5}
+    \subitem p\IeC {\"a}rast punkti, \hyperpage{35}
+    \subitem rea alguses, \hyperpage{4}
+    \subitem tabeli \IeC {\"u}mber, \hyperpage{43}
+    \subitem valemis, \hyperpage{50}, \hyperpage{62}
+  \item t\IeC {\"u}his\IeC {\"u}mbol, \hyperpage{4}
+  \item \textsf  {txfont}, \hyperpage{85}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ud}, \hyperpage{62}
+  \item ujuvelemendid, \hyperpage{45}
+  \item ukraina keel, \hyperpage{30, 31}
+  \item umlaut, \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 uncover}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 underbrace},
+		\hyperpage{52}
+  \item \textit{underfull hbox}, \hyperpage{18}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 underline},
+		\hyperpage{38}, \hyperpage{52}
+  \item Unicode, \hyperpage{24}, \hyperpage{28}, \hyperpage{32},
+		\hyperpage{88}, \hyperpage{91}, \hyperpage{127}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 unitlength},
+		\hyperpage{96}, \hyperpage{98}
+  \item URL-link, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 usebox}, \hyperpage{102}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 usepackage},
+		\hyperpage{6}, \hyperpage{11}, \hyperpage{112}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 usetikzlibrary},
+		\hyperpage{107}
+  \item \texttt  {utf8}, \hyperpage{24--26}, \hyperpage{32}
+  \item \texttt  {utf8x}, \hyperpage{29}
+
+  \indexspace
+
+  \item vahe
+    \subitem horisontaalne, \hyperpage{118}
+    \subitem s\IeC {\~o}nade vahel, \hyperpage{35}
+    \subitem valemis, \hyperpage{50}, \hyperpage{62}
+    \subitem vertikaalne, \hyperpage{119}
+  \item valem, \hyperpage{48}
+    \subitem mitu, \hyperpage{56}
+    \subitem pikk, \hyperpage{55}
+  \item valemire\v {z}iim, \hyperpage{50}
+  \item valikuline argument, \hyperpage{5}
+  \item vasakule joondatud, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vdots}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vec}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vector}, \hyperpage{98}
+  \item vektor, \hyperpage{52}
+  \item vene keel, \hyperpage{30, 31}, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 verb},
+		\hyperpage{41, 42}
+  \item \textsf  {verbatim}, \hyperpage{6}, \hyperpage{81}
+  \item \texttt  {verbatim}, \hyperpage{41, 42}, \hyperpage{81},
+		\hyperpage{129}
+  \item \texttt  {verbatim*}, \hyperpage{129}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 verbatiminput},
+		\hyperpage{81}
+  \item \texttt  {verse}, \hyperpage{40}
+  \item vertikaalpunktid, \hyperpage{52}
+  \item vertikaalvahe, \hyperpage{119}
+  \item viited, \hyperpage{37}
+  \item visuaalredaktorid, \hyperpage{2, 3}
+  \item \texttt  {Vmatrix}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {vmatrix}, \hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 voffset},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vspace}, \hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vspace*},
+		\hyperpage{119}
+
+  \indexspace
+
+  \item Web2c, \hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 widehat}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 widetilde},
+		\hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 width}, \hyperpage{123}
+  \item WYSIWYG, \hyperpage{2}
+
+  \indexspace
+
+  \item \IeC {\"a}\IeC {\"a}red, \hyperpage{119}
+
+  \indexspace
+
+  \item \IeC {\"u}hepoolne tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item \IeC {\"u}heveeruline tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item \IeC {\"u}hikud, \hyperpage{118}
+  \item \IeC {\"u}laindeks, \hyperpage{51}
+  \item \IeC {\"u}let\IeC {\"a}itunud horisontaalkast, \hyperpage{17}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {X2}, \hyperpage{25}
+  \item Xara X, \hyperpage{76}
+  \item \textsf  {xcolor}, \hyperpage{85}
+  \item Xdvi, \hyperpage{8}
+  \item \textsf  {xeCJK}, \hyperpage{35}, \hyperpage{131}
+  \item \hologo{XeLaTeX}, \hyperpage{32}, \hyperpage{89}
+  \item \textsf  {xepersian}, \hyperpage{34}, \hyperpage{131}
+  \item \hologo{XeTeX}, \hyperpage{32}, \hyperpage{89}
+  \item \textsf  {xetexko}, \hyperpage{28}
+  \item XFig, \hyperpage{76}
+  \item \textsf  {xgreek}, \hyperpage{34}, \hyperpage{130}
+  \item Xindy, \hyperpage{29}
+  \item Xpdf, \hyperpage{83}
+
+  \indexspace
+
+  \item Yap, \hyperpage{8}, \hyperpage{127}
+
+\end{theindex}
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee-a5.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee-a5.tex
new file mode 100644
index 00000000000..1fce7a842e5
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee-a5.tex
@@ -0,0 +1,12 @@
+\documentclass[a5paper,9pt,twoside,openany]{extbook}
+\usepackage{layout}
+\usepackage[left=1.7cm,right=2.2cm,top=2cm,bottom=1.5cm]{geometry}
+\input{preamble}
+\input{title}
+\input{lshort-base}
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee.ind b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee.ind
new file mode 100644
index 00000000000..66d8f82414b
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee.ind
@@ -0,0 +1,1155 @@
+\begin{theindex}
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 !}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt{"}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt{"}\texttt{'}, \hyperpage{25}, \hyperpage{28},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{-}, \hyperpage{25}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{<}, \hyperpage{25}, \hyperpage{28},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{>}, \hyperpage{25}, \hyperpage{28},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{"}\texttt{`}, \hyperpage{25}, \hyperpage{28},
+		\hyperpage{31}
+  \item \texttt{\$}, \hyperpage{49}
+  \item \texttt{\%}, \hyperpage{6}
+  \item \texttt{\&}, \hyperpage{43}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ,}, \hyperpage{51},
+		\hyperpage{64}
+  \item -, \hyperpage{20}
+  \item $-$, \hyperpage{20}
+  \item --, \hyperpage{20}
+  \item ---, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 -}, \hyperpage{18},
+		\hyperpage{25}
+  \item \ldots, \hyperpage{21}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 :}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ;}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 @}, \hyperpage{35, 36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 [}, \hyperpage{50, 51}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 \char '134 },
+		\hyperpage{17}, \hyperpage{40, 41}, \hyperpage{43},
+		\hyperpage{57}, \hyperpage{63}, \hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 \char '134 *},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ]}, \hyperpage{50}
+  \item \texttt{\^{}}, \hyperpage{52}, \hyperpage{56}, \hyperpage{65}
+  \item \texttt{\_}, \hyperpage{52}, \hyperpage{56}, \hyperpage{65}
+  \item  \verb.~., \hyperpage{35}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt{10pt}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{11pt}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{12pt}, \hyperpage{10}
+
+  \indexspace
+
+  \item \aa, \hyperpage{22}
+  \item \texttt{a4paper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{a5paper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {abstract}, \hyperpage{41}
+  \item Acrobat Reader, \hyperpage{85--88}, \hyperpage{90}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 addtolength},
+		\hyperpage{122}
+  \item \ae, \hyperpage{22}
+  \item aineregister, \hyperpage{81}
+  \item akuut, \hyperpage{22}
+  \item alaindeks, \hyperpage{52}
+  \item alat\IeC {\"a}itunud horisontaalkast, \hyperpage{18}
+  \item \texttt  {align}, \hyperpage{58}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Alph}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 alph}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 alt}, \hyperpage{96}
+  \item Ameerika Matemaatika Selts, \hyperpage{49}
+  \item \textsf  {amsbsy}, \hyperpage{66}
+  \item \textsf  {amsfonts}, \hyperpage{65}, \hyperpage{74}
+  \item \AmS-\LaTeX, \hyperpage{49}, \hyperpage{52}
+  \item \textsf  {amsmath}, \hyperpage{49, 50}, \hyperpage{52},
+		\hyperpage{55--57}, \hyperpage{63, 64}, \hyperpage{66}
+  \item \textsf  {amssymb}, \hyperpage{52}, \hyperpage{65},
+		\hyperpage{70}, \hyperpage{74}
+  \item \textsf  {amsthm}, \hyperpage{67, 68}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 and}, \hyperpage{37}
+  \item \texttt  {ansinew}, \hyperpage{24}
+  \item apostroof, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 appendix},
+		\hyperpage{36}, \hyperpage{38}
+  \item \texttt  {applemac}, \hyperpage{24}
+  \item araabia kirjas keel, \hyperpage{35}
+  \item \textsf  {arabxetex}, \hyperpage{35}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arccos}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arcsin}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arctan}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arg}, \hyperpage{54}
+  \item argument, \hyperpage{5}, \hyperpage{112}
+    \subitem valikuline, \hyperpage{5}, \hyperpage{112}
+  \item \texttt  {array}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 arraystretch},
+		\hyperpage{44}
+  \item \textsf  {article}, \hyperpage{9, 10}, \hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Asbuk}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 asbuk}, \hyperpage{31}
+  \item astendaja, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 author}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{89}, \hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.aux}, \hyperpage{13}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt{b5paper}, \hyperpage{10}
+  \item \textsf  {babel}, \hyperpage{18}, \hyperpage{23},
+		\hyperpage{27, 28}, \hyperpage{30--33},
+		\hyperpage{108}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 backmatter},
+		\hyperpage{38}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bar}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 baselineskip},
+		\hyperpage{119}
+  \item \textsf  {beamer}, \hyperpage{9}, \hyperpage{94--97}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 begin}, \hyperpage{39}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bibitem}, \hyperpage{80}
+  \item Bib\TeX, \hyperpage{80}
+  \item \textsf  {bidi}, \hyperpage{34}, \hyperpage{132}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Big}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 big}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Bigg}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bigg}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bigskip},
+		\hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 binom}, \hyperpage{55}
+  \item binoomkordaja, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {block}, \hyperpage{96}
+  \item \textsf  {bm}, \hyperpage{66}
+  \item \texttt  {Bmatrix}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {bmatrix}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 bmod}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 boldmath},
+		\hyperpage{66}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 boldsymbol},
+		\hyperpage{66}
+  \item \textsf  {book}, \hyperpage{9, 10}, \hyperpage{36, 37},
+		\hyperpage{90}
+  \item \textsf  {booktabs}, \hyperpage{45}
+  \item Braams, Johannes, \hyperpage{23}
+  \item bulgaaria keel, \hyperpage{30, 31}
+
+  \indexspace
+
+  \item \textsf  {calc}, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 caption},
+		\hyperpage{47, 48}
+  \item Carlisle, David, \hyperpage{70}, \hyperpage{78}
+  \item \texttt  {cases}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cdot}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cdots}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {center}, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 chapter}, \hyperpage{36},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 chaptermark},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ci}, \hyperpage{111}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 circle}, \hyperpage{101}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 circle*},
+		\hyperpage{101}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cite}, \hyperpage{80}
+  \item \textsf  {CJK}, \hyperpage{29}
+  \item \textsf  {cjk-ko}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cleardoublepage},
+		\hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 clearpage},
+		\hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cline}, \hyperpage{43}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.cls}, \hyperpage{13}
+  \item CMac\TeX, \hyperpage{86}
+  \item \textsf  {color}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {comment}, \hyperpage{6}
+  \item Corff, Oliver, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cos}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cosh}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 cot}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 coth}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {cp1251}, \hyperpage{24}, \hyperpage{32}
+  \item \texttt  {cp850}, \hyperpage{24}
+  \item \texttt  {cp866nav}, \hyperpage{24}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 csc}, \hyperpage{54}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 date}, \hyperpage{37}
+  \item \textsf  {dcolumn}, \hyperpage{44}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ddots}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 DeclareMathOperator},
+		\hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 deg}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 depth},
+		\hyperpage{125, 126}
+  \item \texttt  {description}, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 det}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 dfrac}, \hyperpage{55}
+  \item diagonaalsed punktid, \hyperpage{53}
+  \item diakriitilised m\IeC {\"a}rgid, \hyperpage{22}
+    \subitem valemis, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 dim}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {displaymath}, \hyperpage{50}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 displaystyle},
+		\hyperpage{65}
+  \item \textsf  {doc}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 documentclass},
+		\hyperpage{6}, \hyperpage{9}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{17}, \hyperpage{122}
+  \item dokumendi kirjasuurus, \hyperpage{10}
+  \item dokumendi tiitel, \hyperpage{37}
+  \item dokumendikiri, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 dq}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {draft}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.dtx}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.dvi}, \hyperpage{8},
+		\hyperpage{13}
+  \item DVI-fail, \hyperpage{8}, \hyperpage{12, 13}, \hyperpage{79},
+		\hyperpage{84}, \hyperpage{88}, \hyperpage{91}
+  \item \texttt{dvipdf}, \hyperpage{8}
+  \item \texttt{dvips}, \hyperpage{8}, \hyperpage{13}, \hyperpage{79},
+		\hyperpage{88}
+
+  \indexspace
+
+  \item \textsf  {eepic}, \hyperpage{101}
+  \item eesti keel, \hyperpage{25}
+  \item emm-kriips, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 emph}, \hyperpage{39},
+		\hyperpage{116}, \hyperpage{118}
+  \item \texttt{empty}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 end}, \hyperpage{39}
+  \item enn-kriips, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 enumBul}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 enumEng}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {enumerate}, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 enumLat}, \hyperpage{31}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.eps}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{91}
+  \item EPS-fail, \hyperpage{79}
+  \item \texttt{epstopdf}, \hyperpage{87}
+  \item \texttt  {eqnarray}, \hyperpage{59, 60}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 eqref}, \hyperpage{50}
+  \item \texttt  {equation}, \hyperpage{50, 51}, \hyperpage{57},
+		\hyperpage{59}
+  \item \texttt  {equation*}, \hyperpage{50, 51}, \hyperpage{57}
+  \item eris\IeC {\"u}mbolid, \hyperpage{22}
+  \item esitlusstiil, \hyperpage{49}, \hyperpage{51}, \hyperpage{55}
+  \item euro m\IeC {\"a}rk, \hyperpage{21}
+  \item \textsf  {eurosym}, \hyperpage{21}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 evensidemargin},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt{executivepaper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 exp}, \hyperpage{54}
+  \item \textsf  {exscale}, \hyperpage{12}
+
+  \indexspace
+
+  \item failit\IeC {\"u}\IeC {\"u}bid, \hyperpage{11}
+  \item \textsf  {fancyhdr}, \hyperpage{82, 83}
+  \item Fauske, Kjell Magne, \hyperpage{110}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 fbox}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.fd}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {figure}, \hyperpage{45}, \hyperpage{47},
+		\hyperpage{78}
+  \item \texttt{fleqn}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 flq}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 flqq}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {flushleft}, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {flushright}, \hyperpage{40}
+  \item \textsf  {fontenc}, \hyperpage{12}, \hyperpage{24},
+		\hyperpage{30}
+  \item \textsf  {fontspec}, \hyperpage{33}, \hyperpage{93},
+		\hyperpage{132}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 footnote},
+		\hyperpage{38}, \hyperpage{48}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 footnotesize},
+		\hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 footskip},
+		\hyperpage{123}
+  \item formaat
+    \subitem A4, \hyperpage{10}
+    \subitem A5, \hyperpage{10}
+    \subitem B5, \hyperpage{10}
+    \subitem executive, \hyperpage{10}
+    \subitem legal, \hyperpage{10}
+    \subitem letter, \hyperpage{10}
+  \item fp\TeX, \hyperpage{86}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frac}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {frame}, \hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 framebox},
+		\hyperpage{125}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frametitle},
+		\hyperpage{96}
+  \item \textsf  {frenchb}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frenchspacing},
+		\hyperpage{25}, \hyperpage{30}, \hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frontmatter},
+		\hyperpage{37}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frq}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 frqq}, \hyperpage{28}
+  \item funktsiooninimed, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 fussy}, \hyperpage{18}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 gcd}, \hyperpage{54}
+  \item \textsf  {geometry}, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {german}, \hyperpage{33}
+  \item Ghostscript, \hyperpage{8}, \hyperpage{78}, \hyperpage{129}
+  \item GhostView, \hyperpage{129}
+  \item Gimp, \hyperpage{78}, \hyperpage{129}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.glo}, \hyperpage{84}
+  \item Gnuplot, \hyperpage{78}, \hyperpage{110}
+  \item graavis, \hyperpage{22}
+  \item \textsf  {graphicx}, \hyperpage{78, 79}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{94}
+  \item GSView, \hyperpage{78}
+
+  \indexspace
+
+  \item hangul, \hyperpage{28, 29}
+  \item haprad k\IeC {\"a}sud, \hyperpage{48}
+  \item harudega funktsioonid, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hat}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 headheight},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt{headings}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 headsep},
+		\hyperpage{123}
+  \item heebrea keel, \hyperpage{35}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 height},
+		\hyperpage{125, 126}
+  \item hiina keel, \hyperpage{35}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hline}, \hyperpage{43}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hoffset},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hom}, \hyperpage{54}
+  \item horisontaaljoon, \hyperpage{53}
+  \item horisontaalpunktid, \hyperpage{53}
+  \item horisontaalsulg, \hyperpage{53}
+  \item horisontaalvahe, \hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 href}, \hyperpage{89},
+		\hyperpage{91}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hspace}, \hyperpage{113},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hspace*},
+		\hyperpage{120}
+  \item HTML, \hyperpage{85}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Huge}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 huge}, \hyperpage{116}
+  \item h\IeC {\"u}perlink, \hyperpage{85}, \hyperpage{88, 89}
+  \item \textsf  {hyperref}, \hyperpage{34}, \hyperpage{86},
+		\hyperpage{88}, \hyperpage{90, 91}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hypersetup},
+		\hyperpage{88}
+  \item \textsf  {hyphenat}, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 hyphenation},
+		\hyperpage{18}
+
+  \indexspace
+
+  \item \i{} (t\IeC {\"a}pita i), \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 idotsint},
+		\hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.idx}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{81}
+  \item IDX-fail, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {IEEEeqnarray}, \hyperpage{57, 58}, \hyperpage{60, 61},
+		\hyperpage{68, 69}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEeqnarraymulticol},
+		\hyperpage{61}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEeqnarraynumspace},
+		\hyperpage{60}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEmulticol},
+		\hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEnonumber},
+		\hyperpage{62}
+  \item \textsf  {IEEEtrantools}, \hyperpage{60}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEyesnumber},
+		\hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 IEEEyessubnumber},
+		\hyperpage{62}
+  \item \textsf  {ifpdf}, \hyperpage{91}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ifpdf}, \hyperpage{91}
+  \item \textsf  {ifthen}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ignorespaces},
+		\hyperpage{113, 114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ignorespacesafterend},
+		\hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 iiiint}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 iiint}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 iint}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.ilg}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 include}, \hyperpage{14}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 includegraphics},
+		\hyperpage{79}, \hyperpage{87}, \hyperpage{91},
+		\hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 includeonly},
+		\hyperpage{14}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.ind}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 indent}, \hyperpage{120}
+  \item \textsf  {indentfirst}, \hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 index},
+		\hyperpage{81, 82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 inf}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt{initexmf}, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 input}, \hyperpage{14}
+  \item \textsf  {inputenc}, \hyperpage{12}, \hyperpage{24},
+		\hyperpage{27}, \hyperpage{29, 30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.ins}, \hyperpage{13},
+		\hyperpage{84}
+  \item INS-fail, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 institute},
+		\hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 int}, \hyperpage{56}
+  \item integraaloperaator, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 item}, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {itemize}, \hyperpage{40}
+
+  \indexspace
+
+  \item \j{} (t\IeC {\"a}pita j), \hyperpage{22}
+  \item jaapani keel, \hyperpage{35}
+  \item jalus, \hyperpage{11}, \hyperpage{82}
+  \item jaotisek\IeC {\"a}sud, \hyperpage{36}
+  \item joon
+    \subitem horisontaalne, \hyperpage{53}
+  \item joonised, \hyperpage{45}, \hyperpage{78}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{91}, \hyperpage{97}, \hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.jpg}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{91}
+  \item jutum\IeC {\"a}rgid, \hyperpage{19}
+
+  \indexspace
+
+  \item kahekordne reavahe, \hyperpage{119}
+  \item kahepoolne tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item kaheveeruline tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item kaldkiri, \hyperpage{116}
+  \item kaldkriips, \hyperpage{20}
+  \item kapiteelkiri, \hyperpage{116}
+  \item kapseldatud \textsc  {PostScript}, \hyperpage{78},
+		\hyperpage{87}, \hyperpage{129}
+  \item kashida, \hyperpage{34}
+  \item kast, \hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 kausta},
+		\hyperpage{104, 105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 kaustb}, \hyperpage{105}
+  \item keel, \hyperpage{23}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ker}, \hyperpage{54}
+  \item keskkond, \hyperpage{39}
+    \subitem t\IeC {\"a}rniga, \hyperpage{42}, \hyperpage{50},
+		\hyperpage{62}
+  \item keskmine kiri, \hyperpage{116}
+  \item kiri, \hyperpage{115}
+    \subitem Adobe Garmond Premier Pro, \hyperpage{93}
+    \subitem Courier, \hyperpage{87}
+    \subitem Ezra SIL, \hyperpage{35}
+    \subitem Helvetica, \hyperpage{87}
+    \subitem IranNastaliq, \hyperpage{35}
+    \subitem Palatino, \hyperpage{87}
+    \subitem SBL Hebrew, \hyperpage{35}
+    \subitem Times, \hyperpage{87}
+    \subitem Zapfino, \hyperpage{93}
+    \subitem Zapfino Extra, \hyperpage{93}
+  \item kirillitsa, \hyperpage{24, 25}, \hyperpage{30, 31},
+		\hyperpage{34}, \hyperpage{86}
+  \item kirjakodeering, \hyperpage{12}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {LGR}, \hyperpage{25}
+    \subitem \texttt  {OT1}, \hyperpage{25}, \hyperpage{27}
+    \subitem \texttt  {T1}, \hyperpage{25}, \hyperpage{28}
+    \subitem \texttt  {T2*}, \hyperpage{30}
+    \subitem \texttt  {T2A}, \hyperpage{25}, \hyperpage{30}
+    \subitem \texttt  {T2B}, \hyperpage{25}
+    \subitem \texttt  {T2C}, \hyperpage{25}
+    \subitem \texttt  {X2}, \hyperpage{25}
+  \item kirjakomplekt
+    \subitem BaKoMa, \hyperpage{86}
+    \subitem Blue Sky, \hyperpage{86}
+    \subitem C1, \hyperpage{86}
+    \subitem CB, \hyperpage{25}
+    \subitem CM, \hyperpage{25}, \hyperpage{33}, \hyperpage{86, 87}
+    \subitem CMCYR, \hyperpage{86}
+    \subitem DejaVu, \hyperpage{93}
+    \subitem EC, \hyperpage{25}
+    \subitem LH, \hyperpage{25}
+    \subitem Linux Libertine, \hyperpage{92}
+    \subitem LM, \hyperpage{86}, \hyperpage{94}
+    \subitem Paradissa, \hyperpage{86}
+  \item kirjandusnimestik, \hyperpage{80}
+  \item kirjasuurus, \hyperpage{10}, \hyperpage{65},
+		\hyperpage{115, 116}
+  \item klass
+    \subitem \textsf{article}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{beamer}, \hyperpage{9}, \hyperpage{94--96}
+    \subitem \textsf{book}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{memoir}, \hyperpage{28}
+    \subitem \textsf{minimal}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{oblivoir}, \hyperpage{28}
+    \subitem \textsf{proc}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{report}, \hyperpage{9}
+    \subitem \textsf{slides}, \hyperpage{9}
+  \item Knuth, Donald E., \hyperpage{1}, \hyperpage{98},
+		\hyperpage{127}
+  \item ko.\TeX , \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {koi8-ru}, \hyperpage{24}, \hyperpage{30}
+  \item kolm punkti, \hyperpage{21}, \hyperpage{53}
+  \item kommentaarid, \hyperpage{6}
+  \item korea keel, \hyperpage{28}, \hyperpage{35}
+  \item korrutamisoperaator, \hyperpage{56}
+  \item korrutamispunkt, \hyperpage{53}
+  \item \textsf  {kotex}, \hyperpage{28}
+  \item \textsf  {kotex-utf}, \hyperpage{28}
+  \item kraadim\IeC {\"a}rk, \hyperpage{20}
+  \item kreeka keel, \hyperpage{25}, \hyperpage{29}, \hyperpage{34}
+  \item kreeka t\IeC {\"a}hed, \hyperpage{52}
+  \item kriips, \hyperpage{19}
+  \item kursiivkiri, \hyperpage{116}
+  \item k\IeC {\"a}sk, \hyperpage{5}
+    \subitem t\IeC {\"a}rniga, \hyperpage{5}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{42}, \hyperpage{54}, \hyperpage{57},
+		\hyperpage{121}
+  \item k\IeC {\"u}mnendmurdude joondamine, \hyperpage{44}
+
+  \indexspace
+
+  \item \l, \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 label}, \hyperpage{38},
+		\hyperpage{47}, \hyperpage{50}
+  \item laiendid, \hyperpage{11}
+  \item Lamport, Leslie, \hyperpage{2}
+  \item \texttt{landscape}, \hyperpage{10}
+  \item langjoon, \hyperpage{4, 5}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 LARGE}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Large}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 large}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 LaTeX}, \hyperpage{19}
+  \item \LaTeX 3, \hyperpage{3}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 LaTeXe}, \hyperpage{19}
+  \item \LaTeX i eelised, \hyperpage{3}
+  \item \textsf  {latexsym}, \hyperpage{12}, \hyperpage{70--73}
+  \item \texttt  {latin1}, \hyperpage{24}, \hyperpage{26}
+  \item \textsf  {layout}, \hyperpage{122, 123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ldots}, \hyperpage{21},
+		\hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 left}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 lefteqn}, \hyperpage{59},
+		\hyperpage{61}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 leftmark},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt{legalpaper}, \hyperpage{10}
+  \item lehek\IeC {\"u}lje kujundus, \hyperpage{122}
+  \item lehek\IeC {\"u}ljestiil, \hyperpage{11}
+    \subitem \texttt{empty}, \hyperpage{12}
+    \subitem \texttt{headings}, \hyperpage{12}
+    \subitem \texttt{plain}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt{leqno}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{letterpaper}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 lg}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {LGR}, \hyperpage{25}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 liba}, \hyperpage{111}
+  \item LibreOffice, \hyperpage{2}, \hyperpage{94}
+  \item ligatuurid, \hyperpage{22}, \hyperpage{33}, \hyperpage{92}
+  \item liigendus\IeC {\"u}ksused, \hyperpage{36}
+  \item liim, \hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 lim}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 liminf}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 limsup}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 line}, \hyperpage{100},
+		\hyperpage{105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 linebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 linespread},
+		\hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 linethickness},
+		\hyperpage{102, 103}, \hyperpage{105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 listoffigures},
+		\hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 listoftables},
+		\hyperpage{47}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ln}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.lof}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.log}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 log}, \hyperpage{54}
+  \item \textsf  {longtable}, \hyperpage{44}
+  \item looksulud, \hyperpage{5}, \hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.lot}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {lscommand}, \hyperpage{111}
+  \item \hologo{LuaTeX}, \hyperpage{32}
+  \item \textsf  {luatexko}, \hyperpage{28}
+  \item l\IeC {\~o}ik, \hyperpage{15}, \hyperpage{17}
+
+  \indexspace
+
+  \item maatriks, \hyperpage{63}
+  \item Mac\TeX, \hyperpage{91}, \hyperpage{128}
+  \item \texttt  {macukr}, \hyperpage{24}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mainmatter},
+		\hyperpage{38}, \hyperpage{90}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 makebox},
+		\hyperpage{125}
+  \item \textsf  {makeidx}, \hyperpage{12}, \hyperpage{81}
+  \item MakeIndex, \hyperpage{13}, \hyperpage{29}, \hyperpage{81, 82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 makeindex},
+		\hyperpage{81}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 maketitle},
+		\hyperpage{37}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 marginparpush},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 marginparsep},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 marginparwidth},
+		\hyperpage{123}
+  \item masinakiri, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathbb}, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathbf}, \hyperpage{66},
+		\hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathcal},
+		\hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathit}, \hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathnormal},
+		\hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathrm}, \hyperpage{117}
+  \item \textsf  {mathrsfs}, \hyperpage{74}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathsf}, \hyperpage{117}
+  \item \textsf  {mathtext}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mathtt}, \hyperpage{117}
+  \item \texttt  {matrix}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 max}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mbox},
+		\hyperpage{18, 19}, \hyperpage{22}, \hyperpage{125}
+  \item \textsf  {memoir}, \hyperpage{28}
+  \item \MF, \hyperpage{98}
+  \item \MP, \hyperpage{87}, \hyperpage{98}, \hyperpage{132}
+  \item \textsf  {mhchem}, \hyperpage{65}
+  \item \textsf  {microtype}, \hyperpage{94}
+  \item miinusm\IeC {\"a}rk, \hyperpage{20}
+  \item MiK\TeX, \hyperpage{28}, \hyperpage{84}, \hyperpage{86},
+		\hyperpage{91}, \hyperpage{129}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 min}, \hyperpage{54}
+  \item \textsf  {minimal}, \hyperpage{9}
+  \item \texttt  {minipage}, \hyperpage{125}
+  \item Mittelbach, Frank, \hyperpage{2}
+  \item \texttt{mktexlsr}, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {mn}, \hyperpage{32}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mode}, \hyperpage{94}
+  \item Mon\TeX , \hyperpage{31}
+  \item mongoolia keel, \hyperpage{31}
+  \item moodulifunktsioon, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.mps}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{91}
+  \item MS Word, \hyperpage{2}, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 multicolumn},
+		\hyperpage{44}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 multicolumns},
+		\hyperpage{61}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 multiput},
+		\hyperpage{99}, \hyperpage{102}
+  \item \texttt  {multline}, \hyperpage{57--59}
+  \item \texttt  {multline*}, \hyperpage{57}
+  \item murd, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 mvl}, \hyperpage{112}
+  \item m\IeC {\~o}\IeC {\~o}t\IeC {\"u}hikud, \hyperpage{121}
+  \item m\IeC {\~o}ttepunktid, \hyperpage{21}, \hyperpage{53}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 negmedspace},
+		\hyperpage{62}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newcommand},
+		\hyperpage{112}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newenvironment},
+		\hyperpage{113}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newline}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newpage}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newsavebox},
+		\hyperpage{104}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 newtheorem},
+		\hyperpage{66, 67}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 noindent},
+		\hyperpage{120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nolinebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nombre}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nonumber},
+		\hyperpage{62}
+  \item noolem\IeC {\"a}rk, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 nopagebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 normalsize},
+		\hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 not}, \hyperpage{71}
+  \item \texttt{notitlepage}, \hyperpage{10}
+  \item \textsf  {ntheorem}, \hyperpage{67}
+  \item \textsf  {numprint}, \hyperpage{27}
+  \item nurksulud, \hyperpage{5}
+
+  \indexspace
+
+  \item \o, \hyperpage{22}
+  \item \textsf  {oblivoir}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 oddsidemargin},
+		\hyperpage{123}
+  \item \oe, \hyperpage{22}
+  \item \texttt{onecolumn}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{oneside}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 only}, \hyperpage{96}
+  \item Oostrum, Piet van, \hyperpage{82}
+  \item \texttt{openany}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{openright}, \hyperpage{10}
+  \item OpenType, \hyperpage{92, 93}
+  \item osatuletis, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {OT1}, \hyperpage{25}, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 oval}, \hyperpage{103},
+		\hyperpage{105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overbrace},
+		\hyperpage{53}
+  \item \textit{overfull hbox}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overleftarrow},
+		\hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overline},
+		\hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 overrightarrow},
+		\hyperpage{54}
+
+  \indexspace
+
+  \item paberi formaat, \hyperpage{10}, \hyperpage{86}, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pagebreak},
+		\hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pageref}, \hyperpage{38},
+		\hyperpage{85}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pagestyle},
+		\hyperpage{11}
+  \item paigutuse spetsifikaator, \hyperpage{46}
+  \item pakett, \hyperpage{6}, \hyperpage{9}, \hyperpage{111},
+		\hyperpage{114}
+  \item paks kiri, \hyperpage{116}
+  \item paksud s\IeC {\"u}mbolid, \hyperpage{52}, \hyperpage{66}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 paperheight},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 paperwidth},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 par}, \hyperpage{117}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 paragraph},
+		\hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 parbox}, \hyperpage{125}
+  \item paremale joondatud, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 parindent},
+		\hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 parskip},
+		\hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 part}, \hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 partial}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pause}, \hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.pdf}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{91}
+  \item PDF-fail, \hyperpage{8}, \hyperpage{85}, \hyperpage{87--89},
+		\hyperpage{91}, \hyperpage{94}
+  \item pdf\LaTeX, \hyperpage{85, 86}, \hyperpage{91}, \hyperpage{94}
+  \item pdf\TeX, \hyperpage{85}, \hyperpage{91}
+  \item PDFView, \hyperpage{128}
+  \item \textsf  {pgf}, \hyperpage{97}, \hyperpage{107},
+		\hyperpage{109}
+  \item \textsf  {pgfplot}, \hyperpage{109}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 phantom}, \hyperpage{48},
+		\hyperpage{65}
+  \item \texttt  {picture}, \hyperpage{97, 98}, \hyperpage{101, 102},
+		\hyperpage{132}
+  \item piirajad, \hyperpage{56}
+  \item pikad valemid, \hyperpage{57}
+  \item \texttt{plain}, \hyperpage{12}
+  \item \texttt  {pmatrix}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 pmod}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.png}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{91}
+  \item \textsf  {polyglossia}, \hyperpage{33--35}
+  \item poolitussoovitused, \hyperpage{18}
+  \item portugali keel, \hyperpage{26}
+  \item \textsc  {PostScript}, \hyperpage{3}, \hyperpage{8},
+		\hyperpage{47}, \hyperpage{78, 79}, \hyperpage{86, 87},
+		\hyperpage{91}, \hyperpage{94}, \hyperpage{98},
+		\hyperpage{127}, \hyperpage{130}
+    \subitem kapseldatud, \hyperpage{78}, \hyperpage{87},
+		\hyperpage{129}
+  \item PowerPoint, \hyperpage{94}
+  \item \textsf  {ppower4}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 Pr}, \hyperpage{54}
+  \item prantsuse keel, \hyperpage{26}
+  \item preambul, \hyperpage{6}
+  \item priim, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 printindex},
+		\hyperpage{82}
+  \item \textsf  {proc}, \hyperpage{9}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 prod}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {proof}, \hyperpage{68}
+  \item \textsf  {prosper}, \hyperpage{94}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 protect}, \hyperpage{48}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 providecommand},
+		\hyperpage{112}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ProvidesPackage},
+		\hyperpage{115}
+  \item PS-fail, \hyperpage{8}, \hyperpage{88}
+  \item \textsf  {pstricks}, \hyperpage{101}
+  \item punktid, \hyperpage{21}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 put},
+		\hyperpage{99--104}
+  \item p\IeC {\~o}hikirja suurus, \hyperpage{10}
+  \item p\IeC {\"a}is, \hyperpage{11}, \hyperpage{82}
+  \item p\IeC {\"a}rsia keel, \hyperpage{34}
+  \item p\IeC {\"u}stkiri, \hyperpage{116}
+  \item \textsf  {pxfonts}, \hyperpage{87}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 qbezier}, \hyperpage{97},
+		\hyperpage{99}, \hyperpage{105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 qedhere},
+		\hyperpage{68, 69}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 qquad}, \hyperpage{51},
+		\hyperpage{61}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 quad}, \hyperpage{51},
+		\hyperpage{61}, \hyperpage{64}
+  \item \texttt  {quotation}, \hyperpage{41}
+  \item \texttt  {quote}, \hyperpage{41}
+
+  \indexspace
+
+  \item rahvuskeel, \hyperpage{23}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 raisebox},
+		\hyperpage{126}
+  \item rea murdmine, \hyperpage{17}
+  \item reavahed, \hyperpage{119}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ref}, \hyperpage{38},
+		\hyperpage{47}, \hyperpage{85}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 renewcommand},
+		\hyperpage{112}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 renewenvironment},
+		\hyperpage{113}
+  \item \textsf  {report}, \hyperpage{9, 10}, \hyperpage{36}
+  \item reserveeritud s\IeC {\"u}mbolid, \hyperpage{4}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 right}, \hyperpage{56},
+		\hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 right.}, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 rightmark},
+		\hyperpage{82}
+  \item ristviited, \hyperpage{38}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 rule}, \hyperpage{45},
+		\hyperpage{113}, \hyperpage{126}
+  \item ruutjuur, \hyperpage{53}
+  \item r\IeC {\~o}htpaigutus, \hyperpage{10}
+  \item r\IeC {\~o}hutatud kiri, \hyperpage{116}
+  \item r\IeC {\"u}hm, \hyperpage{53}, \hyperpage{117}
+
+  \indexspace
+
+  \item saksa keel, \hyperpage{27}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 savebox},
+		\hyperpage{104}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 scriptscriptstyle},
+		\hyperpage{65}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 scriptsize},
+		\hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 scriptstyle},
+		\hyperpage{65}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sec}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 section}, \hyperpage{36},
+		\hyperpage{48}, \hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sectionmark},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 selectlanguage},
+		\hyperpage{23}
+  \item seriifideta kiri, \hyperpage{116}
+  \item seriifkiri, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 setlength},
+		\hyperpage{98}, \hyperpage{119}, \hyperpage{122}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 settodepth},
+		\hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 settoheight},
+		\hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 settowidth},
+		\hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 shorthandoff},
+		\hyperpage{108}
+  \item \textsf  {showidx}, \hyperpage{82}
+  \item sidekriips, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sin}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sinh}, \hyperpage{54}
+  \item sisendfail, \hyperpage{4}, \hyperpage{6, 7}, \hyperpage{14},
+		\hyperpage{24}
+  \item sisendfaili struktuur, \hyperpage{6}
+  \item sisendkodeering, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {ansinew}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {applemac}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {cp1251}, \hyperpage{24}, \hyperpage{32}
+    \subitem \texttt  {cp850}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {cp866nav}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {koi8-ru}, \hyperpage{24}, \hyperpage{30}
+    \subitem \texttt  {latin1}, \hyperpage{24}, \hyperpage{26}
+    \subitem \texttt  {macukr}, \hyperpage{24}
+    \subitem \texttt  {mn}, \hyperpage{32}
+    \subitem \texttt  {utf8}, \hyperpage{24--26}, \hyperpage{32}
+    \subitem \texttt  {utf8x}, \hyperpage{29}
+  \item sisukord, \hyperpage{37}
+  \item skandinaavia t\IeC {\"a}hed, \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 slash}, \hyperpage{20}
+  \item \textsf  {slides}, \hyperpage{9}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sloppy}, \hyperpage{17}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 small}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 smallskip},
+		\hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 smash}, \hyperpage{51}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sqrt}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 stackrel},
+		\hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 stretch},
+		\hyperpage{113}, \hyperpage{120}
+  \item \textit  {strut}, \hyperpage{45}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.sty}, \hyperpage{11},
+		\hyperpage{115}
+  \item STY-fail, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subparagraph},
+		\hyperpage{36}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subsection},
+		\hyperpage{36}, \hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subsectionmark},
+		\hyperpage{82}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 substack},
+		\hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 subsubsection},
+		\hyperpage{36}
+  \item sulg
+    \subitem horisontaalne, \hyperpage{53}
+  \item sulud, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sum}, \hyperpage{56}
+  \item Sumatra PDF, \hyperpage{129}
+  \item summaoperaator, \hyperpage{56}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 sup}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 surd}, \hyperpage{53}
+  \item suvand, \hyperpage{9}
+  \item S\IeC {\~o}na, \hyperpage{82}
+  \item \textsf  {syntonly}, \hyperpage{12}, \hyperpage{14}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {T1}, \hyperpage{25}, \hyperpage{28}
+  \item \texttt  {T2*}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {T2A}, \hyperpage{25}, \hyperpage{30}
+  \item \texttt  {T2B}, \hyperpage{25}
+  \item \texttt  {T2C}, \hyperpage{25}
+  \item taane, \hyperpage{119, 120}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tabcolsep},
+		\hyperpage{44}
+  \item tabelid, \hyperpage{42}, \hyperpage{45}
+  \item \texttt  {table}, \hyperpage{45}, \hyperpage{47},
+		\hyperpage{78}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tableofcontents},
+		\hyperpage{37}
+  \item \texttt  {tabular}, \hyperpage{42--44}, \hyperpage{61},
+		\hyperpage{63}, \hyperpage{124}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tag}, \hyperpage{50}
+  \item tahvlipaks, \hyperpage{52}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tan}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tanh}, \hyperpage{54}
+  \item Tantau, Till, \hyperpage{97}
+  \item tekstistiil, \hyperpage{49}, \hyperpage{51}, \hyperpage{55}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 temporal},
+		\hyperpage{96}
+  \item te\TeX, \hyperpage{86}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 TeX}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.tex}, \hyperpage{8},
+		\hyperpage{11}
+  \item \TeX{}ample.net, \hyperpage{110}
+  \item \texttt{texdoc}, \hyperpage{11}
+  \item \texttt{texhash}, \hyperpage{84}
+  \item \TeX{} Live, \hyperpage{28}, \hyperpage{84}, \hyperpage{86},
+		\hyperpage{91}, \hyperpage{93}, \hyperpage{128, 129}
+  \item Texmaker, \hyperpage{128--130}
+  \item TeXnicCenter, \hyperpage{129}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 texorpdfstring},
+		\hyperpage{90}
+  \item TeXShop, \hyperpage{128}
+  \item TeXstudio, \hyperpage{128}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textbackslash},
+		\hyperpage{5}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textbf}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textcelsius},
+		\hyperpage{20}
+  \item \textsf  {textcomp}, \hyperpage{20, 21}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textdegree},
+		\hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 texteuro},
+		\hyperpage{21}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textheight},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textit}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textmd}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textnormal},
+		\hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textrm}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textsc}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textsf}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textsl}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textstyle},
+		\hyperpage{65}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 texttt}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textup}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 textwidth},
+		\hyperpage{123}
+  \item TeXworks, \hyperpage{128, 129}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tfrac}, \hyperpage{55}
+  \item Th\`anh, H\`an~Th\'{\^e}, \hyperpage{85}
+  \item \texttt  {thebibliography}, \hyperpage{80}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 theoremstyle},
+		\hyperpage{67}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 thicklines},
+		\hyperpage{100}, \hyperpage{103}, \hyperpage{105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 thinlines},
+		\hyperpage{100}, \hyperpage{103}, \hyperpage{105}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 thispagestyle},
+		\hyperpage{11}
+  \item tiitel, \hyperpage{10}, \hyperpage{37}
+  \item \textsf  {tikz}, \hyperpage{97}, \hyperpage{107, 108}
+  \item \texttt  {tikzpicture}, \hyperpage{107}
+  \item tilde, \hyperpage{20}, \hyperpage{35}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 tiny}, \hyperpage{116}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 title}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 titlegraphic},
+		\hyperpage{96}
+  \item \texttt{titlepage}, \hyperpage{10}
+  \item Tkadlec, Josef, \hyperpage{70}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}.toc}, \hyperpage{13}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 today}, \hyperpage{19}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 topmargin},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 totalheight},
+		\hyperpage{125, 126}
+  \item \texttt{twocolumn}, \hyperpage{10}
+  \item \texttt{twoside}, \hyperpage{10}
+  \item t\IeC {\~o}estuse l\IeC {\~o}pum\IeC {\"a}rk, \hyperpage{68}
+  \item t\IeC {\"a}pita \i{} ja \j, \hyperpage{22}
+  \item t\IeC {\"a}rniga keskkond, \hyperpage{42}, \hyperpage{50},
+		\hyperpage{62}
+  \item t\IeC {\"a}rniga k\IeC {\"a}sk, \hyperpage{5}, \hyperpage{37},
+		\hyperpage{42}, \hyperpage{54}, \hyperpage{57},
+		\hyperpage{121}
+  \item t\IeC {\"u}hik, \hyperpage{4}
+    \subitem k\IeC {\"a}su j\IeC {\"a}rel, \hyperpage{5}
+    \subitem p\IeC {\"a}rast punkti, \hyperpage{35}
+    \subitem rea alguses, \hyperpage{4}
+    \subitem tabeli \IeC {\"u}mber, \hyperpage{43}
+    \subitem valemis, \hyperpage{51}, \hyperpage{64}
+  \item t\IeC {\"u}his\IeC {\"u}mbol, \hyperpage{4}
+  \item \textsf  {txfont}, \hyperpage{87}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 ud}, \hyperpage{64}
+  \item ujuvelemendid, \hyperpage{45}
+  \item ukraina keel, \hyperpage{30, 31}
+  \item umlaut, \hyperpage{22}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 uncover}, \hyperpage{96}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 underbrace},
+		\hyperpage{53}
+  \item \textit{underfull hbox}, \hyperpage{18}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 underline},
+		\hyperpage{39}, \hyperpage{53}
+  \item Unicode, \hyperpage{24}, \hyperpage{28}, \hyperpage{32},
+		\hyperpage{90}, \hyperpage{93}, \hyperpage{129}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 unitlength},
+		\hyperpage{98}, \hyperpage{100}
+  \item URL-link, \hyperpage{20}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 usebox}, \hyperpage{104}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 usepackage},
+		\hyperpage{6}, \hyperpage{11}, \hyperpage{114}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 usetikzlibrary},
+		\hyperpage{109}
+  \item \texttt  {utf8}, \hyperpage{24--26}, \hyperpage{32}
+  \item \texttt  {utf8x}, \hyperpage{29}
+
+  \indexspace
+
+  \item vahe
+    \subitem horisontaalne, \hyperpage{120}
+    \subitem s\IeC {\~o}nade vahel, \hyperpage{35}
+    \subitem valemis, \hyperpage{51}, \hyperpage{64}
+    \subitem vertikaalne, \hyperpage{121}
+  \item valem, \hyperpage{49}
+    \subitem mitu, \hyperpage{58}
+    \subitem pikk, \hyperpage{57}
+  \item valemire\v {z}iim, \hyperpage{51}
+  \item valikuline argument, \hyperpage{5}
+  \item vasakule joondatud, \hyperpage{40}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vdots}, \hyperpage{53}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vec}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vector}, \hyperpage{100}
+  \item vektor, \hyperpage{54}
+  \item vene keel, \hyperpage{30, 31}, \hyperpage{86}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 verb}, \hyperpage{42}
+  \item \textsf  {verbatim}, \hyperpage{6}, \hyperpage{83}
+  \item \texttt  {verbatim}, \hyperpage{42}, \hyperpage{83},
+		\hyperpage{131}
+  \item \texttt  {verbatim*}, \hyperpage{131}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 verbatiminput},
+		\hyperpage{83}
+  \item \texttt  {verse}, \hyperpage{41}
+  \item vertikaalpunktid, \hyperpage{53}
+  \item vertikaalvahe, \hyperpage{121}
+  \item viited, \hyperpage{38}
+  \item visuaalredaktorid, \hyperpage{2, 3}
+  \item \texttt  {Vmatrix}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {vmatrix}, \hyperpage{63}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 voffset},
+		\hyperpage{123}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vspace}, \hyperpage{121}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 vspace*},
+		\hyperpage{121}
+
+  \indexspace
+
+  \item Web2c, \hyperpage{84}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 widehat}, \hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 widetilde},
+		\hyperpage{54}
+  \item \texttt  {\hspace  *{-1.2ex}\char '134 width},
+		\hyperpage{125, 126}
+  \item WYSIWYG, \hyperpage{2}
+
+  \indexspace
+
+  \item \IeC {\"a}\IeC {\"a}red, \hyperpage{122}
+
+  \indexspace
+
+  \item \IeC {\"u}hepoolne tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item \IeC {\"u}heveeruline tr\IeC {\"u}kk, \hyperpage{10}
+  \item \IeC {\"u}hikud, \hyperpage{121}
+  \item \IeC {\"u}laindeks, \hyperpage{52}
+  \item \IeC {\"u}let\IeC {\"a}itunud horisontaalkast, \hyperpage{17}
+
+  \indexspace
+
+  \item \texttt  {X2}, \hyperpage{25}
+  \item Xara X, \hyperpage{78}
+  \item \textsf  {xcolor}, \hyperpage{87}
+  \item Xdvi, \hyperpage{8}
+  \item \textsf  {xeCJK}, \hyperpage{35}, \hyperpage{133}
+  \item \hologo{XeLaTeX}, \hyperpage{32}, \hyperpage{92}
+  \item \textsf  {xepersian}, \hyperpage{34}, \hyperpage{133}
+  \item \hologo{XeTeX}, \hyperpage{32}, \hyperpage{92}
+  \item \textsf  {xetexko}, \hyperpage{28}
+  \item XFig, \hyperpage{78}
+  \item \textsf  {xgreek}, \hyperpage{34}, \hyperpage{132}
+  \item Xindy, \hyperpage{29}
+  \item Xpdf, \hyperpage{85}
+
+  \indexspace
+
+  \item Yap, \hyperpage{8}, \hyperpage{129}
+\end{theindex}
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee.tex
new file mode 100644
index 00000000000..5473365d32a
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort-ee.tex
@@ -0,0 +1,10 @@
+\documentclass[a4paper,11pt,twoside,openany]{book}
+\usepackage{layout}
+\input{preamble}
+\input{title}
+\input{lshort-base}
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort.sty b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort.sty
new file mode 100644
index 00000000000..a4e14d39385
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lshort.sty
@@ -0,0 +1,351 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Special Commands for the LShort2e Introduction
+% $Id: lshort.sty,v 1.2 2003/03/19 20:57:45 oetiker Exp $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% By Tobias Oetiker
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+%\errorcontextlines=10
+
+%save pageref an label
+\let\lsspageref\pageref
+\ProvidesPackage{lshort}
+\RequirePackage{etex}
+\RequirePackage[autolanguage]{numprint}
+\RequirePackage[english,francais,german,greek,estonian]{babel}
+\RequirePackage{mflogo}
+\RequirePackage{hologo} % for \XeTeX logo *ak*
+\RequirePackage{verbatim}
+\RequirePackage{fancyheadings}
+\RequirePackage{calc}
+\RequirePackage{lastpage}
+\RequirePackage{amsmath,latexsym,amsthm}
+\RequirePackage[retainorgcmds]{IEEEtrantools}
+\RequirePackage[psamsfonts]{amssymb}
+\RequirePackage{cmmib57}% Use blueSky cmmib5 cmmib7 cmsy
+\RequirePackage[all]{xy}
+\RequirePackage[T1]{fontenc}
+\RequirePackage[utf8]{inputenc}
+\RequirePackage{lmodern}
+\RequirePackage[babel=true,kerning=true]{microtype}
+%\RequirePackage{textcomp}
+%\RequirePackage{type1cm}% remove size restrictions
+%\RequirePackage{aeguill}
+% some packages which draw a euro
+\RequirePackage{textcomp}
+% need some magic here to keep the original definition of rightarrow
+\newcommand{\org@Rightarrow}{}
+\let\org@Rightarrow\Rightarrow
+\usepackage{marvosym}
+\let\MVRightarrow\Rightarrow
+\let\Rightarrow\org@Rightarrow
+%%%%
+\RequirePackage[gen]{eurosym} % redefines \EUR
+% \RequirePackage{eurosans}
+% \let\EUROSANS\euro
+% marvosym defines \EUR, \EURtm, \EURhv and \EURcr (with \def), while europs
+% uses \providecommand to define them :-( so let's first undefine them:
+\let\EURtm\undefined
+\let\EURhv\undefined
+\let\EURcr\undefined
+% \RequirePackage{europs}
+%\RequirePackage[mathcal]{euscript}
+%\IfFileExists{eucal.sty}
+%  {\RequirePackage[psamsfonts]{eucal}}
+%  {\IfFileExists{euscript.sty}
+%  {\RequirePackage[mathcal]{euscript}}{}}
+
+\RequirePackage{url}
+% Lets have some nice headings
+%
+\pagestyle{fancyplain}
+\renewcommand{\chaptermark}[1]{\markboth{#1}{}}
+\renewcommand{\sectionmark}[1]{\markright{\thesection{} #1}}
+\lhead[\fancyplain{}{\bfseries\thepage}]
+    {\fancyplain{}{\bfseries\rightmark}}
+\rhead[\fancyplain{}{\bfseries\leftmark}]
+    {\fancyplain{}{\bfseries\thepage}}
+\cfoot[]{}
+\RequirePackage{pgfbaseplot}
+\RequirePackage{tikz}
+\usetikzlibrary{%
+  arrows,%
+  calc,%
+  fit,%
+  patterns,%
+  plotmarks,%
+  shapes.geometric,%
+  shapes.misc,%
+  shapes.symbols,%
+  shapes.arrows,%
+  shapes.callouts,%
+  shapes.multipart,%
+  shapes.gates.logic.US,%
+  shapes.gates.logic.IEC,%
+  er,%
+  automata,%
+  backgrounds,%
+  chains,%
+  topaths,%
+  trees,%
+  petri,%
+  mindmap,%
+  matrix,%
+  calendar,%
+  folding,%
+  fadings,%
+  through,%
+  positioning,%
+  scopes,%
+  decorations.fractals,%
+  decorations.shapes,%
+  decorations.text,%
+  decorations.pathmorphing,%
+  decorations.pathreplacing,%
+  decorations.footprints,%
+  decorations.markings,%
+  shadows}
+\addtolength{\headheight}{1.6pt}
+%
+%
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Adapted from TeX FAQ
+\renewcommand{\Email}{\begingroup \def\UrlLeft{<}\def\UrlRight{>} \urlstyle{tt}\Url}     % email address
+\def\mailto|#1|{\href{mailto:#1}{\Email|#1|}}        % url to mail somewhere
+%\newcommand{\CTANref}{\begingroup \urlstyle{tt}\Url}     %
+\newcommand{\CTANref}{\begingroup \urlstyle{tt}\Url}     %
+\def\CTAN|#1|{\href{http://www.ctan.org/#1}{\CTANref|CTAN://#1|}}
+\newcommand\Newsgroup{\begingroup \urlstyle{tt}\Url} % newsgroup
+\let\URL\url                                         % just a URL
+
+\newcommand{\PSi}{\textsc{PostScript}\index{PostScript@\textsc{PostScript}}}
+\newcommand{\EPSi}{Kapseldatud \textsc{Post\-Script}%
+\index{kapseldatud PostScript@kapseldatud \textsc{PostScript}}%
+\index{PostScript@\textsc{PostScript}!kapseldatud}}
+\newcommand{\ePSi}{kapseldatud \textsc{Post\-Script}%
+\index{kapseldatud PostScript@kapseldatud \textsc{PostScript}}%
+\index{PostScript@\textsc{PostScript}!kapseldatud}}
+
+% Earlier paragraphs were separated by some space
+%
+%\setlength{\parindent}{0pt}
+%\setlength{\parskip}{1.5ex plus 0.7ex minus 0.6ex}
+
+\newcommand{\manual}{\glqq\LaTeX{} Manual\grqq~\cite{manual}}
+\newcommand{\companion}{\glqq The \LaTeX{} Companion\grqq~\cite{companion}}
+\newcommand{\guide}{\glqq Kohalik juhend\grqq~\cite{local}}
+\newcommand{\contrib}[3]{#1\quad\mailto|#2|{\small\\\quad\textit{#3}}\\[1ex]}
+%
+% Some commands for helping with INDEX creation
+%
+%\newcommand{\bs}{\symbol{'134}}%Print backslash
+\newcommand\bs{\char '134 }
+%\newcommand{\bs}{\ensuremath{\mathtt{\backslash}}}%Print backslash
+% Index entry for a command (\cih for hidden command index
+\newcommand{\eei}[1]{%
+% \index{laiendid!\texttt{#1}}\texttt{#1}
+\index{#1@\texttt{\hspace*{-1.2ex}.#1}}\texttt{.#1}}
+% probably add handling of period like handling of \ in \ci
+\newcommand{\fni}[1]{%
+% \index{kiri!#1@\texttt{\bs#1}}%
+\index{#1@\texttt{\hspace*{-1.2ex}\bs #1}}\texttt{\bs #1}}
+\newcommand{\cih}[1]{%
+% \index{käsud!#1@\texttt{\bs#1}}%
+\index{#1@\texttt{\hspace*{-1.2ex}\bs #1}}}
+\newcommand{\ci}[1]{\cih{#1}\texttt{\bs #1}}
+%Package
+\newcommand{\paih}[1]{%
+% \index{paketid!#1@\textsf{#1}}%
+\index{#1@\textsf{#1}}}
+\newcommand{\pai}[1]{%
+\paih{#1}\textsf{#1}}
+% Index entry for an environment
+\newcommand{\ei}[1]{%
+% \index{keskkonnad!\texttt{#1}}%
+\index{#1@\texttt{#1}}%
+\texttt{#1}}
+% Indexentry for a word (Word inserted into the text)
+\newcommand{\wi}[1]{\index{#1}#1}
+%
+% Typesetting Commands
+%
+\newenvironment{lscommand}%
+    {\nopagebreak\par\small\addvspace{3.2ex plus 0.8ex minus 0.2ex}%
+     \vskip -\parskip
+     \noindent%
+     \begin{tabular}{|l|}\hline\rule{0pt}{1em}\ignorespaces}%
+    {\\\hline\end{tabular}\par\nopagebreak\addvspace{3.2ex plus 0.8ex
+        minus 0.2ex}%
+     \vskip -\parskip}
+%
+% Type setting Code Fragments
+%
+\newenvironment{code}{\begin{quote}}{\end{quote}}
+%
+% Intro Environment
+\newenvironment{intro}{\sffamily}{\vspace*{2ex minus 1.5ex}}
+%
+\newcommand{\secby}[2]{\nopagebreak\par\addvspace{-1.5ex}%
+     \vskip -\parskip\noindent{\tiny Autor #1 \mailto|#2|}\par\nopagebreak%
+     \addvspace{1ex plus 0.8ex minus 0.2ex}%
+     \vskip -\parskip\noindent\ignorespaces}
+%
+% propper bookmark entries in pdftex
+
+\ifx\hypersetup\undefined\else
+\pdfstringdefDisableCommands{\edef\ci{\textbackslash}}%
+\pdfstringdefDisableCommands{\edef\sim{\textasciitilde}}%
+\pdfstringdefDisableCommands{\edef\circ{\textdegree}}%
+\pdfstringdefDisableCommands{\edef\ldots{... }}%
+\fi
+
+%\noindent\addvspace{1ex}\small #1 <\texttt{#2}>\par\addvspace{2ex}\noindnet\ignorespaces}
+%
+%
+% Symbol Entry for Math Symbol Tables
+%
+\newcommand{\X}[1]{$#1$&\texttt{\string#1}\hspace*{1ex}}
+% normal text ....
+\newcommand{\SC}[1]{#1&\texttt{\string#1}\hspace*{1ex}}
+% for accents in text mode
+\newcommand{\A}[1]{#1&\texttt{\string#1}\hspace*{1ex}}
+\newcommand{\B}[2]{#1#2&\texttt{\string#1{} #2}\hspace*{1ex}}
+
+\newcommand{\W}[2]{$#1{#2}$&
+  \texttt{\string#1}\texttt{\string{\string#2\string}}\hspace*{1ex}}
+\newcommand{\Y}[1]{$\big#1$ &\texttt{\string#1}}  %
+% Mathsymbol Table
+\newsavebox{\symbbox}
+\newenvironment{symbols}[1]%
+{\par\vspace*{2ex}
+\renewcommand{\arraystretch}{1.1}
+\begin{lrbox}{\symbbox}
+\hspace*{4ex}\begin{tabular}{@{}#1@{}}}%
+{\end{tabular}\end{lrbox}\makebox[\linewidth]{\usebox{\symbbox}}\par\medskip}
+%
+% Special Prep for AMS Symbols Printout
+% Should work if AMS is not available
+%
+
+%% we have no PS versions of the rsfs fonts ... so this is a nogo for pdf
+%\ifx\HyPsd@pageref\undefined
+\RequirePackage{mathrsfs}
+%\fi
+\RequirePackage{latexsym}
+\RequirePackage[mathcal]{euscript}
+%
+% Print |--| to show a distance
+%
+\newcommand{\demowidth}[1]{\rule{0.3pt}{1.3ex}\rule{#1}{0.3pt}\rule{0.3pt}{1.3ex}}
+%
+%
+% --- example ----
+% This is an environment to set LaTeX examples.
+% On the left side the source text and on the
+% right side the typeset text.
+%
+% \begin{example}
+% \Large This is Large
+% \end{example}
+% This Part is stolen from the verbaim.sty by FMi
+%
+\newwrite\example@out
+\newcounter{exacnt}
+\setcounter{exacnt}{1}
+\newlength{\savefboxrule}
+\newlength{\savefboxsep}
+\newlength{\outdent}
+\setlength{\outdent}{1cm}
+\addtolength{\headwidth}{\outdent}
+\newenvironment{example}%
+{\begingroup% Lets Keep the Changes Local
+  \@bsphack
+  \immediate\openout \example@out \jobname.exa
+  \let\do\@makeother\dospecials\catcode`\^^M\active
+  \def\verbatim@processline{%
+    \immediate\write\example@out{\the\verbatim@line}}%
+  \verbatim@start}%
+{\immediate\closeout\example@out\@esphack\endgroup%
+                                %
+                                % And here comes my part. :-
+                                %
+  \stepcounter{exacnt}%
+  \setlength{\parindent}{0pt}%
+  \par\addvspace{3.0ex plus 0.8ex minus 0.5ex}\vskip -\parskip
+%  Page \lsspageref{exa:\theexacnt}
+\expandafter\ifx\csname r@exa\theexacnt\endcsname\relax\else
+%\ifx\pdfoutput\undefined % We're not running pdftex
+%  \ifodd\lsspageref{exa\theexacnt}\hspace*{0pt}\else\hspace*{-\outdent}\fi%
+%\else
+%% HyPsd@pageref internal hyperref command v6.69c
+  \ifodd\HyPsd@pageref{exa\theexacnt}\hspace*{0pt}\else\hspace*{-\outdent}\fi%
+%\fi
+\fi
+\makebox[\linewidth][l]{%
+%\raisebox{-\height}[0pt][\totalheight]{%
+  \begin{minipage}[c]{0.5\outdent+0.46\linewidth-3mm}%
+    \small\verbatiminput{\jobname.exa}
+  \end{minipage}%
+                                %}%
+  \hspace{5mm}%
+  \setlength{\savefboxrule}{\fboxrule}%
+  \setlength{\fboxrule}{0.1pt}%
+  \setlength{\savefboxsep}{\fboxsep}%
+  \setlength{\fboxsep}{3mm}%
+                                %  \raisebox{-\height}[0pt][\totalheight]{%
+  \fbox{%
+    \begin{minipage}{0.5\outdent+0.54\linewidth-3.5mm-2\fboxrule-2\fboxsep}%
+      \setlength{\fboxrule}{\savefboxrule}%
+      \setlength{\fboxsep}{\savefboxsep}%
+      \setlength{\fboxrule}{0.5pt}%
+      \setlength{\parskip}{1ex plus 0.4ex minus 0.2ex}%
+      \begin{trivlist}\item\small\input{\jobname.exa}
+      \end{trivlist}
+    \end{minipage}
+    }%
+%  }%
+}\label{exa\theexacnt}%
+\par\addvspace{3ex plus 0.8ex minus 0.5ex}\vskip -\parskip
+}
+
+\newenvironment{lined}[1]%
+ {\begin{center}\begin{minipage}{#1}\hrule\medskip}
+ {\vspace{-1ex}\hrule \end{minipage}\end{center}}
+% I want no headers on pages created by clearpage
+
+\renewcommand{\cleardoublepage}
+    {\clearpage\if@twoside \ifodd\c@page\else
+    \hbox{}\thispagestyle{empty}\newpage\if@twocolumn\hbox{}\newpage\fi\fi\fi}
+
+
+% section titles should be raggright ... since
+% this is not a trivial change I have to repeat the definitions here ...
+% taken from book.cls
+
+\renewcommand\section{\@startsection {section}{1}{\z@}%
+                                   {-3.5ex \@plus -1ex \@minus -.2ex}%
+                                   {2.3ex \@plus.2ex}%
+                                   {\raggedright\normalfont\Large\bfseries}}
+\renewcommand\subsection{\@startsection{subsection}{2}{\z@}%
+                                     {-3.25ex\@plus -1ex \@minus -.2ex}%
+                                     {1.5ex \@plus .2ex}%
+                                     {\raggedright\normalfont\large\bfseries}}
+\renewcommand\subsubsection{\@startsection{subsubsection}{3}{\z@}%
+                                     {-3.25ex\@plus -1ex \@minus -.2ex}%
+                                     {1.5ex \@plus .2ex}%
+                                     {\raggedright\normalfont\normalsize\bfseries}}
+
+\addto\extrasestonian{\bbl@deactivate{~}}
+
+\RequirePackage{multicol}
+\renewenvironment{theindex}{%
+  \chapter*{\indexname}%
+  \@mkboth{\MakeUppercase\indexname}{\MakeUppercase\indexname}%
+  \parskip\z@ \@plus .3\p@\relax
+  \columnsep 9pt
+  \rightskip0pt plus4em \pretolerance10001
+  \let\item\@idxitem
+  \vspace{-\baselineskip}\begin{multicols}{3}\small
+}{\end{multicols}}
+\renewcommand\@idxitem{\par\hangindent 12\p@\noindent}%%
+\renewcommand\subitem{\@idxitem \hspace*{8\p@}}%%
+\renewcommand\indexspace{\par \vskip 6pt plus 5pt minus 3pt\relax}%
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lssym.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lssym.tex
new file mode 100644
index 00000000000..f731e7fe7da
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/lssym.tex
@@ -0,0 +1,374 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: TeX and LaTeX and AMS symbols for Maths
+% $Id: lssym.tex 477 2011-06-18 13:47:14Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\section{Matemaatiliste sümbolite loend} \label{symbols}
+
+Järgmistes tabelites on esitatud kõik sümbolid, mis on tavaliselt
+\emph{valemire\v{z}iimis} kättesaadavad.\footnote{Tabelid on tuletatud
+\index{Carlisle, David}David~Carlisle'i loodud failist
+\texttt{symbols.tex} ning neid on seejärel ulatuslikult muudetud
+\index{Tkadlec, Josef}Josef~Tkadleci soovituste järgi.}
+
+%
+% Conditional Text in case the AMS Fonts are installed
+%
+Märgime, et mõnes tabelis esitatud sümboleid saab kasutada alles pärast
+dokumendi preambulis paketi \pai{latexsym} või \pai{amssymb}
+sisselugemist. Kui süsteemis pole \AmS i pakette ja kirju installitud,
+leiab need aadressilt \CTAN|pkg/amslatex|. Veelgi täielikum
+sümbolite loend on \CTAN|tex-archive/info/symbols/comprehensive|.
+
+\begin{table}[!h]
+\caption{Valemire\v{z}iimi diakriitikud}  \label{mathacc}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+\W{\hat}{a}   & \W{\check}{a} & \W{\tilde}{a}       \\
+\W{\grave}{a} & \W{\dot}{a}   & \W{\ddot}{a}        \\
+\W{\bar}{a}   & \W{\vec}{a}   & \W{\widehat}{AAA}   \\
+\W{\acute}{a} & \W{\breve}{a} & \W{\widetilde}{AAA} \\
+\W{\mathring}{a}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!h]
+\caption{Kreeka tähed} \label{greekletters}
+\bigskip
+Mõnel tähel puudub suurtäht, näiteks \verb|\Alpha|, \verb|\Beta| jne,
+sest need näevad välja samasugused nagu tavalised ladina tähed A, B,
+\ldots
+\begin{symbols}{*4{cl}}
+ \X{\alpha}     & \X{\theta}     & \X{o}          & \X{\upsilon}  \\
+ \X{\beta}      & \X{\vartheta}  & \X{\pi}        & \X{\phi}      \\
+ \X{\gamma}     & \X{\iota}      & \X{\varpi}     & \X{\varphi}   \\
+ \X{\delta}     & \X{\kappa}     & \X{\rho}       & \X{\chi}      \\
+ \X{\epsilon}   & \X{\lambda}    & \X{\varrho}    & \X{\psi}      \\
+ \X{\varepsilon}& \X{\mu}        & \X{\sigma}     & \X{\omega}    \\
+ \X{\zeta}      & \X{\nu}        & \X{\varsigma}  &               \\
+ \X{\eta}       & \X{\xi}        & \X{\tau} & \\
+ \X{\Gamma}     & \X{\Lambda}    & \X{\Sigma}     & \X{\Psi}      \\
+ \X{\Delta}     & \X{\Xi}        & \X{\Upsilon}   & \X{\Omega}    \\
+ \X{\Theta}     & \X{\Pi}        & \X{\Phi}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Kahekohalised relatsioonid} \label{binaryrel}
+\bigskip
+Järgmisi märke saab eitada, kui lisada nende ette käsk \ci{not}.
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{<}           & \X{>}           & \X{=}          \\
+ \X{\leq}või \verb|\le|   & \X{\geq}või \verb|\ge|   & \X{\equiv}     \\
+ \X{\ll}         & \X{\gg}         & \X{\doteq}     \\
+ \X{\prec}       & \X{\succ}       & \X{\sim}       \\
+ \X{\preceq}     & \X{\succeq}     & \X{\simeq}     \\
+ \X{\subset}     & \X{\supset}     & \X{\approx}    \\
+ \X{\subseteq}   & \X{\supseteq}   & \X{\cong}      \\
+ \X{\sqsubset}$^a$ & \X{\sqsupset}$^a$ & \X{\Join}$^a$    \\
+ \X{\sqsubseteq} & \X{\sqsupseteq} & \X{\bowtie}    \\
+ \X{\in}         & \X{\ni}või \verb|\owns|  & \X{\propto}    \\
+ \X{\vdash}      & \X{\dashv}      & \X{\models}    \\
+ \X{\mid}        & \X{\parallel}   & \X{\perp}      \\
+ \X{\smile}      & \X{\frown}      & \X{\asymp}     \\
+ \X{:}           & \X{\notin}      & \X{\neq}või \verb|\ne|
+\end{symbols}
+\centerline{\footnotesize $^a$Selle märgi trükkimiseks tuleb sisse
+lugeda pakett \pai{latexsym}}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Kahekohalised tehtemärgid}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{+}              & \X{-}              & &                 \\
+ \X{\pm}            & \X{\mp}            & \X{\triangleleft} \\
+ \X{\cdot}          & \X{\div}           & \X{\triangleright}\\
+ \X{\times}         & \X{\setminus}      & \X{\star}         \\
+ \X{\cup}           & \X{\cap}           & \X{\ast}          \\
+ \X{\sqcup}         & \X{\sqcap}         & \X{\circ}         \\
+ \X{\vee}või \verb|\lor|     & \X{\wedge}või \verb|\land|  & \X{\bullet}       \\
+ \X{\oplus}         & \X{\ominus}        & \X{\diamond}      \\
+ \X{\odot}          & \X{\oslash}        & \X{\uplus}        \\
+ \X{\otimes}        & \X{\bigcirc}       & \X{\amalg}        \\
+ \X{\bigtriangleup} &\X{\bigtriangledown}& \X{\dagger}       \\
+ \X{\lhd}$^a$         & \X{\rhd}$^a$         & \X{\ddagger}      \\
+ \X{\unlhd}$^a$       & \X{\unrhd}$^a$       & \X{\wr}
+\end{symbols}
+\centerline{\footnotesize $^a$Selle märgi trükkimiseks tuleb sisse
+lugeda pakett \pai{latexsym}}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{SUURED tehtemärgid}
+\begin{symbols}{*4{cl}}
+ \X{\sum}      & \X{\bigcup}   & \X{\bigvee}  \\
+ \X{\prod}     & \X{\bigcap}   & \X{\bigwedge} \\
+ \X{\coprod}   & \X{\bigsqcup} & \X{\biguplus} \\
+ \X{\int}      & \X{\oint}     & \X{\bigodot} \\
+ \X{\bigoplus} & \X{\bigotimes} & \\
+\end{symbols}
+
+\end{table}
+
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Nooled} \label{tab:arrows}
+\begin{symbols}{*2{cl}}
+ \X{\leftarrow}või \verb|\gets|& \X{\longleftarrow} \\
+ \X{\rightarrow}või \verb|\to|& \X{\longrightarrow} \\
+ \X{\leftrightarrow}    & \X{\longleftrightarrow} \\
+ \X{\Leftarrow}         & \X{\Longleftarrow}     \\
+ \X{\Rightarrow}        & \X{\Longrightarrow}    \\
+ \X{\Leftrightarrow}    & \X{\Longleftrightarrow}\\
+ \X{\mapsto}            & \X{\longmapsto}        \\
+ \X{\hookleftarrow}     & \X{\hookrightarrow}    \\
+ \X{\leftharpoonup}     & \X{\rightharpoonup}    \\
+ \X{\leftharpoondown}   & \X{\rightharpoondown}  \\
+ \X{\rightleftharpoons} & \X{\iff}(suuremad vahed) \\
+ \X{\uparrow}   & \X{\downarrow} \\
+ \X{\updownarrow} & \X{\Uparrow} \\
+ \X{\Downarrow} &  \X{\Updownarrow} \\
+ \X{\nearrow} &  \X{\searrow} \\
+  \X{\swarrow} & \X{\nwarrow} \\
+ \X{\leadsto}$^a$
+\end{symbols}
+\centerline{\footnotesize $^a$Selle märgi trükkimiseks tuleb sisse
+lugeda pakett \pai{latexsym}}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Nooled sümbolite juures} \label{arrowacc}
+\begin{symbols}{*2{cl}}
+\W{\overrightarrow}{AB}     & \W{\underrightarrow}{AB}     \\
+\W{\overleftarrow}{AB}      & \W{\underleftarrow}{AB}      \\
+\W{\overleftrightarrow}{AB} & \W{\underleftrightarrow}{AB} \\
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Piirajad}\label{tab:delimiters}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{(}            & \X{)}            & \X{\uparrow} \\
+ \X{[}või \verb|\lbrack|   & \X{]}või \verb|\rbrack|  & \X{\downarrow}   \\
+ \X{\{}või \verb|\lbrace|  & \X{\}}või \verb|\rbrace|  & \X{\updownarrow} \\
+ \X{\langle}      & \X{\rangle}      &  \X{\Uparrow} \\
+ \X{|}või \verb|\vert| & \X{\|}või \verb|\Vert| & \X{\Downarrow} \\
+  \X{/}            & \X{\backslash}   &   \X{\Updownarrow}  \\
+ \X{\lfloor}      & \X{\rfloor}      &  \\
+ \X{\rceil}       &  \X{\lceil}  &&\\
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Suured piirajad}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \Y{\lgroup}      & \Y{\rgroup}      & \Y{\lmoustache}  \\
+ \Y{\arrowvert}   & \Y{\Arrowvert}   & \Y{\bracevert} \\
+ \Y{\rmoustache} \\
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Mitmesugused märgid}
+\begin{symbols}{*4{cl}}
+ \X{\dots}       & \X{\cdots}      & \X{\vdots}      & \X{\ddots}     \\
+ \X{\hbar}       & \X{\imath}      & \X{\jmath}      & \X{\ell}       \\
+ \X{\Re}         & \X{\Im}         & \X{\aleph}      & \X{\wp}        \\
+ \X{\forall}     & \X{\exists}     & \X{\mho}$^a$      & \X{\partial}   \\
+ \X{'}           & \X{\prime}      & \X{\emptyset}   & \X{\infty}     \\
+ \X{\nabla}      & \X{\triangle}   & \X{\Box}$^a$     & \X{\Diamond}$^a$ \\
+ \X{\bot}        & \X{\top}        & \X{\angle}      & \X{\surd}      \\
+\X{\diamondsuit} & \X{\heartsuit}  & \X{\clubsuit}   & \X{\spadesuit} \\
+ \X{\neg}või \verb|\lnot| & \X{\flat}       & \X{\natural}    & \X{\sharp}
+\end{symbols}
+\centerline{\footnotesize $^a$Selle märgi trükkimiseks tuleb sisse
+lugeda pakett \pai{latexsym}}
+\end{table}
+
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{Mittematemaatilised märgid}
+\bigskip
+Neid märke saab kasutada ka tekstire\v{z}iimis.
+\begin{symbols}{*4{cl}}
+ \SC{\dag}  &  \SC{\S}  &  \SC{\copyright} &  \SC{\textregistered}  \\
+ \SC{\ddag} &  \SC{\P}  &  \SC{\pounds}    &  \SC{\%}               \\
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\clearpage
+
+%
+%
+% If the AMS Stuff is not available, we drop out right here :-)
+%
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{\AmS i piirajad}\label{AMSD}
+\bigskip
+\begin{symbols}{*4{cl}}
+\X{\ulcorner}&\X{\urcorner}&\X{\llcorner}&\X{\lrcorner}\\
+\X{\lvert}&\X{\rvert}&\X{\lVert}&\X{\rVert}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{\AmS i kreeka ja heebrea tähed}
+\begin{symbols}{*5{cl}}
+\X{\digamma}     &\X{\varkappa} & \X{\beth} &\X{\gimel} & \X{\daleth}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[tbp]
+  \caption{Valemitähestikud} \label{mathalpha}
+\bigskip
+Muid valemikirju vt tabelist~\ref{mathfonts} leheküljel
+\pageref{mathfonts}.
+\begin{symbols}{@{}*3l@{}}
+Näide& Käsk &Vajalik pakett\\
+\hline
+\rule{0pt}{1.05em}$\mathrm{ABCDE abcde 1234}$
+        & \verb|\mathrm{ABCDE abcde 1234}|
+        &       \\
+$\mathit{ABCDE abcde 1234}$
+        & \verb|\mathit{ABCDE abcde 1234}|
+        &       \\
+$\mathnormal{ABCDE abcde 1234}$
+        & \verb|\mathnormal{ABCDE abcde 1234}|
+        &  \\
+$\mathcal{ABCDE abcde 1234}$
+        & \verb|\mathcal{ABCDE abcde 1234}|
+        &  \\
+$\mathscr{ABCDE abcde 1234}$
+        &\verb|\mathscr{ABCDE abcde 1234}|
+        &\pai{mathrsfs}\\
+$\mathfrak{ABCDE abcde 1234}$
+        & \verb|\mathfrak{ABCDE abcde 1234}|
+        &\pai{amsfonts} või \pai{amssymb}  \\
+$\mathbb{ABCDE abcde 1234}$
+        & \verb|\mathbb{ABCDE abcde 1234}|
+        &\pai{amsfonts} või \pai{amssymb} \\
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{\AmS i kahekohalised tehtemärgid}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{\dotplus}        & \X{\centerdot}      &       \\
+ \X{\ltimes}         & \X{\rtimes}         & \X{\divideontimes} \\
+ \X{\doublecup}      & \X{\doublecap}	   & \X{\smallsetminus} \\
+ \X{\veebar}         & \X{\barwedge}       & \X{\doublebarwedge}\\
+ \X{\boxplus}        & \X{\boxminus}       & \X{\circleddash}   \\
+ \X{\boxtimes}       & \X{\boxdot}         & \X{\circledcirc}   \\
+ \X{\intercal}       & \X{\circledast}     & \X{\rightthreetimes} \\
+ \X{\curlyvee}       & \X{\curlywedge}     & \X{\leftthreetimes}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{\AmS i kahekohalised relatsioonid}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{\lessdot}           & \X{\gtrdot}            & \X{\doteqdot} \\
+ \X{\leqslant}          & \X{\geqslant}          & \X{\risingdotseq}     \\
+ \X{\eqslantless}       & \X{\eqslantgtr}        & \X{\fallingdotseq}    \\
+ \X{\leqq}              & \X{\geqq}              & \X{\eqcirc}           \\
+ \X{\lll}või \verb|\llless| & \X{\ggg}            & \X{\circeq}  \\
+ \X{\lesssim}           & \X{\gtrsim}            & \X{\triangleq}        \\
+ \X{\lessapprox}        & \X{\gtrapprox}         & \X{\bumpeq}           \\
+ \X{\lessgtr}           & \X{\gtrless}           & \X{\Bumpeq}           \\
+ \X{\lesseqgtr}         & \X{\gtreqless}         & \X{\thicksim}         \\
+ \X{\lesseqqgtr}        & \X{\gtreqqless}        & \X{\thickapprox}      \\
+ \X{\preccurlyeq}       & \X{\succcurlyeq}       & \X{\approxeq}         \\
+ \X{\curlyeqprec}       & \X{\curlyeqsucc}       & \X{\backsim}          \\
+ \X{\precsim}           & \X{\succsim}           & \X{\backsimeq}        \\
+ \X{\precapprox}        & \X{\succapprox}        & \X{\vDash}            \\
+ \X{\subseteqq}         & \X{\supseteqq}         & \X{\Vdash}            \\
+ \X{\shortparallel}     & \X{\Supset}            & \X{\Vvdash}           \\
+ \X{\blacktriangleleft} & \X{\sqsupset}          & \X{\backepsilon}      \\
+ \X{\vartriangleright}  & \X{\because}           & \X{\varpropto}        \\
+ \X{\blacktriangleright}& \X{\Subset}            & \X{\between}          \\
+ \X{\trianglerighteq}   & \X{\smallfrown}        & \X{\pitchfork}        \\
+ \X{\vartriangleleft}   & \X{\shortmid} 	 & \X{\smallsmile} 	\\
+ \X{\trianglelefteq}    & \X{\therefore} 	 & \X{\sqsubset}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{\AmS i nooled}
+\begin{symbols}{*2{cl}}
+ \X{\dashleftarrow}      & \X{\dashrightarrow}     \\
+ \X{\leftleftarrows}     & \X{\rightrightarrows}   \\
+ \X{\leftrightarrows}    & \X{\rightleftarrows}    \\
+ \X{\Lleftarrow}         & \X{\Rrightarrow}        \\
+ \X{\twoheadleftarrow}   & \X{\twoheadrightarrow}  \\
+ \X{\leftarrowtail}      & \X{\rightarrowtail}     \\
+ \X{\leftrightharpoons}  & \X{\rightleftharpoons}  \\
+ \X{\Lsh}                & \X{\Rsh}                \\
+ \X{\looparrowleft}      & \X{\looparrowright}     \\
+ \X{\curvearrowleft}     & \X{\curvearrowright}    \\
+ \X{\circlearrowleft}    & \X{\circlearrowright}   \\
+ \X{\multimap}  &  \X{\upuparrows}  \\
+ \X{\downdownarrows} & \X{\upharpoonleft} \\
+ \X{\upharpoonright} & \X{\downharpoonright} \\
+ \X{\rightsquigarrow} & \X{\leftrightsquigarrow} \\
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp]
+\caption{\AmS i eitatud kahekohalised relatsioonid ja nooled}\label{AMSNBR}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{\nless}           & \X{\ngtr}            & \X{\varsubsetneqq}  \\
+ \X{\lneq}            & \X{\gneq}            & \X{\varsupsetneqq}  \\
+ \X{\nleq}            & \X{\ngeq}            & \X{\nsubseteqq}     \\
+ \X{\nleqslant}       & \X{\ngeqslant}       & \X{\nsupseteqq}     \\
+ \X{\lneqq}           & \X{\gneqq}           & \X{\nmid}           \\
+ \X{\lvertneqq}       & \X{\gvertneqq}       & \X{\nparallel}      \\
+ \X{\nleqq}           & \X{\ngeqq}           & \X{\nshortmid}      \\
+ \X{\lnsim}           & \X{\gnsim}           & \X{\nshortparallel} \\
+ \X{\lnapprox}        & \X{\gnapprox}        & \X{\nsim}           \\
+ \X{\nprec}           & \X{\nsucc}           & \X{\ncong}          \\
+ \X{\npreceq}         & \X{\nsucceq}         & \X{\nvdash}         \\
+ \X{\precneqq}        & \X{\succneqq}        & \X{\nvDash}         \\
+ \X{\precnsim}        & \X{\succnsim}        & \X{\nVdash}         \\
+ \X{\precnapprox}     & \X{\succnapprox}     & \X{\nVDash}         \\
+ \X{\subsetneq}       & \X{\supsetneq}       & \X{\ntriangleleft}  \\
+ \X{\varsubsetneq}    & \X{\varsupsetneq}    & \X{\ntriangleright} \\
+ \X{\nsubseteq}       & \X{\nsupseteq}       & \X{\ntrianglelefteq}\\
+ \X{\subsetneqq}      & \X{\supsetneqq}      &\X{\ntrianglerighteq}\\[0.5ex]
+ \X{\nleftarrow}      & \X{\nrightarrow}     & \X{\nleftrightarrow}\\
+ \X{\nLeftarrow}      & \X{\nRightarrow}     & \X{\nLeftrightarrow}
+
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+\begin{table}[!tbp] \label{AMSmisc}
+\caption{\AmS i mitmesugused märgid}
+\begin{symbols}{*3{cl}}
+ \X{\hbar}             & \X{\hslash}           & \X{\Bbbk}            \\
+ \X{\square}           & \X{\blacksquare}      & \X{\circledS}        \\
+ \X{\vartriangle}      & \X{\blacktriangle}    & \X{\complement}      \\
+ \X{\triangledown}     &\X{\blacktriangledown} & \X{\Game}            \\
+ \X{\lozenge}          & \X{\blacklozenge}     & \X{\bigstar}         \\
+ \X{\angle}            & \X{\measuredangle}    & \\
+ \X{\diagup}           & \X{\diagdown}         & \X{\backprime}       \\
+ \X{\nexists}          & \X{\Finv}             & \X{\varnothing}      \\
+ \X{\eth}              & \X{\sphericalangle}   & \X{\mho}
+\end{symbols}
+\end{table}
+
+
+
+
+
+\endinput
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
+
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/math.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/math.tex
new file mode 100644
index 00000000000..12168b65af4
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/math.tex
@@ -0,0 +1,1228 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Math typesetting with LaTeX
+% $Id: math.tex 534 2015-04-09 13:03:16Z oetiker $
+%
+% Changes by Stefan M. Moser: 2008/10/22
+%
+% -Section 2: "Single Equations": added comment about preference of
+%  equation* over \[
+% -Replaced (almost) all examples with \[ by equation*
+% -New section 4: "Single Equations that are Too Long: multline"
+% -New section 5: "Multiple Equations"
+% -Section 6: "Arrays and Matrices": made a full section and added
+%  some material
+% -Section 9: "Theorems, Lemmas, ...": added a subsection about proofs
+%  with new material
+%
+% Other Changes:
+% -in lshort.sty:
+%    *example environment adapted: changed in three places
+%     \textwidth by \linewidth. This is necessary for
+%     example-environment within a itemize-list.
+%    *added \RequirePackage[retainorgcmds]{IEEEtrantools}
+%
+% THINGS TO DO:
+% -adapt typesetting of new sections to rest of lshort, including all
+%  the usual commands used so far. In particular, I guess we have to
+%  get rid of the \verb-commands everywhere
+% -include index-commands
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\chapter{Valemite vormistamine}
+
+\begin{intro}
+Nüüd oled valmis! Selles peatükis ründame \TeX i peamist tugevust,
+valemite ladumist. Kuid ole hoiatatud, see peatükk puudutab ainult
+pealispinda. Kuigi siin selgitatud asjad on enamasti piisavad, ära heida
+meelt, kui siit oma valemite vormistusprobleemile lahendust ei leia.
+Väga tõenäoliselt on seda probleemi käsitletud \AmS-\LaTeX is.
+\end{intro}
+
+\section{\texorpdfstring{\AmS}{AMS}-\LaTeX i komplekt}
+
+Soovides panna kirja (keerukamaid) \index{valem}valemeid, tuleks
+kasutada \index{AmSLaTeX@\AmS-\LaTeX}\AmS-\LaTeX i. \AmS-\LaTeX{} on
+kogum pakette ja klasse matemaatilise trükiladumise tarbeks. Enamasti
+tegeleme selle komplekti paketiga \pai{amsmath}. \AmS-\LaTeX i on loonud
+\wi{Ameerika Matemaatika Selts} ja seda kasutatakse laialdaselt
+matemaatilise teksti vormistamiseks. Ka \LaTeX il endal on olemas mõned
+elementaarsed vahendid ja keskkonnad valemite moodustamiseks, kuid need
+on piiratud (või ehk vastupidigi: \AmS-\LaTeX{} on \emph{piiramatu}!) ja
+mõnel juhul ebaühtlased.
+
+\AmS-\LaTeX{} kuulub distributsiooni tuuma ja tuleb kaasa kõigi
+hilisemate \LaTeX i distributsioonidega.\footnote{Kui see siiski
+konkreetsest distributsioonist puudub, tuleks seda otsida aadressilt
+\CTAN|pkg/amslatex|.} Selles peatükis eeldame, et \pai{amsmath} loetakse
+sisse preambulis: \verb|\usepackage{amsmath}|.
+
+\section{Üksikvalemid}
+
+Valemi võib trükkida rea sees (\emph{\wi{tekstistiil}is}) või
+tükeldada lõik ja trükkida valem eraldi real
+(\emph{\wi{esitlusstiil}is}). Lõigu \emph{sees} olevad valemid
+kirjutatakse \index{$@\texttt{\$}} %$
+\texttt{\$} ja \texttt{\$} vahele:
+
+\begin{example}
+Liida $a$ ruudus ja $b$ ruudus
+ning saad $c$ ruudus. Või
+matemaatilisemalt kõneldes:
+$a^2 + b^2 = c^2$
+\end{example}
+\begin{example}
+\TeX{} hääldub kui
+$\tau\epsilon\chi$\\[5pt]
+100~m$^{3}$ vett\\[5pt]
+See tuleb minu $\heartsuit$-st
+\end{example}
+
+Kui on vaja, et suurem valem trükitaks ülejäänud lõigust eraldi, siis on
+mõistlik ta \emph{esile tõsta}. Selleks tuleks valem panna
+spetsiaalsesse valemikeskkonda käskude
+\verb|\begin{|\ei{equation}\verb|}| ja \verb|\end{equation}|
+vahele.\footnote{See on \pai{amsmath}i keskkond. Kui mingil arusaamatul
+põhjusel sellele paketile juurdepääs puudub, võib selle asemel kasutada
+\LaTeX i enda keskkonda \ei{displaymath}.} Seejärel saab käsu \ci{label}
+abil ära märkida valemi numbri ja viidata sellele mujalt tekstist käsuga
+\ci{eqref}. Kui on tarvis anda valemile omaette nimi, võib selle määrata
+käsuga \ci{tag}.
+\begin{example}
+Liida $a$ ruudus ja $b$ ruudus
+ning saad $c$ ruudus. Või
+matemaatilisemalt kõneldes:
+ \begin{equation}
+   a^2 + b^2 = c^2
+ \end{equation}
+Einstein ütleb:
+ \begin{equation}
+   E = mc^2 \label{tark}
+ \end{equation}
+Ta ei ütelnud
+ \begin{equation}
+  1 + 1 = 3 \tag{rumal}
+ \end{equation}
+See on viide valemile
+\eqref{tark}.
+\end{example}
+
+Kui valemeid ei ole vaja automaatselt nummerdada, siis tuleks kasutada
+keskkonna \ei{equation} tärniga varianti
+\ei{equation*},\footnote{See on jällegi \pai{amsmath}. Standard-\LaTeX
+is on olemas ainult keskkond \ei{equation} ilma
+tärnita.}\index{keskkond!tärniga}\index{tärniga keskkond} või mis veel
+lihtsam, panna valem \ci{[} ja \ci{]} vahele:
+\begin{example}
+Liida $a$ ruudus ja $b$ ruudus
+ning saad $c$ ruudus. Või
+matemaatilisemalt kõneldes:
+ \begin{equation*}
+   a^2 + b^2 = c^2
+ \end{equation*}
+või vähema sisestamistööga,
+aga ikka sama tulemust saades:
+ \[ a^2 + b^2 = c^2 \]
+\end{example}
+Kuigi \ci{[} on lühike ja kena, ei luba ta ümberlülitumist nummerdatud ja
+nummerdamata stiili vahel nii lihtsasti kui \ei{equation} ja
+\ei{equation*}.
+
+Tasub tähele panna erinevust \wi{tekstistiil}is ja \wi{esitlusstiil}is
+valemite vahel:
+\begin{example}
+See on tekstistiil:
+$\lim_{n \to \infty}
+ \sum_{k=1}^n \frac{1}{k^2}
+ = \frac{\pi^2}{6}$.
+Ja see on esitlusstiil:
+ \begin{equation}
+  \lim_{n \to \infty}
+  \sum_{k=1}^n \frac{1}{k^2}
+  = \frac{\pi^2}{6}
+ \end{equation}
+\end{example}
+
+Tekstistiilis võib kõrged või sügavad matemaatilised avaldised või
+alam"-avaldised anda käsu \ci{smash} argumendiks. Sellega ignoreerib
+\LaTeX{} nende avaldiste püstsuunalist ulatust, mis hoiab reavahe
+ühtlasena.
+
+\begin{example}
+Avaldis $a_{l_{l_a}}$, millele
+järgneb teine avaldis
+$\ddot u^{l^{e^s}}$. Võrdluseks
+purustatud avaldis
+\smash{$a_{l_{l_a}}$}, millele
+järgneb avaldis
+\smash{$\ddot u^{l^{e^s}}$}.
+\end{example}
+
+\subsection{Valemire\v{z}iim}
+
+Erinevusi on ka \emph{\wi{valemire\v{z}iim}i} ja
+\emph{tekstire\v{z}iimi} vahel. Näiteks on \emph{valemire\v{z}iimil}
+järgmised iseärasused.
+
+\begin{enumerate}
+
+\item \index{vahe!valemis}\index{tühik!valemis}Enamikul tühikutel ja
+reavahetustel puudub igasugune tähtsus, sest kõik tühikud kas
+tuletatakse loogiliselt avaldisest endast või sisestatakse erikäskudega
+nagu \ci{,}, \ci{quad} või \ci{qquad} (hiljem tuleme selle juurde
+tagasi, vt jaotist~\ref{sec:math-spacing}).
+
+\item Tühjad read ei ole lubatud. Ainult üks lõik valemi kohta.
+
+\item Iga tähte käsitletakse muutujanimena ja vormistatakse vastavalt.
+Kui valemi sees on vaja trükkida tavalist teksti (tavalises püstkirjas
+ja tavaliste vahedega), siis tuleks see tekst valemisse lisada käsuga
+\verb|\text{...}| (vt ka jaotist \ref{sec:fontsz} leheküljel
+\pageref{sec:fontsz}).
+
+\end{enumerate}
+\begin{example}
+$\forall x \in \mathbf{R}:
+ \qquad x^{2} \geq 0$
+\end{example}
+\begin{example}
+$x^{2} \geq 0\qquad
+ \text{iga }x\in\mathbf{R}
+ \text{ puhul}$
+\end{example}
+
+Matemaatikud võivad olla sümbolite suhtes väga pirtsakad: harilikult
+kasutatakse siin "`\wi{tahvlipaks}u"' kirja,\index{paksud sümbolid} mis
+saadakse käsuga \ci{mathbb} paketist \pai{amssymb}.\footnote{Pakett
+\pai{amssymb} ei kuulu paketikogumikku
+\AmS-\LaTeX{}, kuid installitud \LaTeX i
+süsteemis on ta arvatavasti siiski olemas. Tasub kontrollida oma
+distributsiooni või hankida see pakett aadressilt
+\CTAN|pkg/amsfonts|.}\index{AmSLaTeX@\AmS-\LaTeX}
+\ifx\mathbb\undefined\else Viimane näide teiseneb siis kujule
+\begin{example}
+$x^{2} \geq 0\qquad
+ \text{iga } x
+ \in \mathbb{R} \text{ puhul}$
+\end{example}
+\fi
+Valemikirju leiab ka tabelist~\ref{mathalpha}
+leheküljel~\pageref{mathalpha} ja tabelist~\ref{mathfonts}
+leheküljel~\pageref{mathfonts}.
+
+\section{Valemite ehituskivid}
+
+Selles jaotises kirjeldame kõige tähtsamaid valemitrükkimiskäske. Enamik
+selle jaotise käskudest ei nõua paketti \pai{amsmath} (kui nõuavad,
+siis on see selgelt välja toodud), kuid nimetatud paketi võib ikkagi
+sisse lugeda.
+
+\textbf{Väikesed \wi{kreeka tähed}} sisestatakse kui \verb|\alpha|,
+\verb|\beta|, \verb|\gamma|, \ldots{} ning suured tähed kui
+\verb|\Gamma|, \verb|\Delta|, \ldots\footnote{Suurt alfat, beetat jne
+\LaTeX{} ei defineeri, sest need näevad välja samasugused nagu ladina A,
+B, \ldots}
+
+Kreeka tähtede loend on tabelis~\ref{greekletters}
+leheküljel~\pageref{greekletters}.
+\begin{example}
+$\lambda,\xi,\pi,\theta,
+ \mu,\Phi,\Omega,\Delta$
+\end{example}
+
+\textbf{Astendajad}, \textbf{ülaindeksid} ja \textbf{alaindeksid}
+määratakse
+sümbolitega\index{astendaja}\index{ülaindeks}\index{alaindeks}
+\verb|^|\index{^@\texttt{\^{}}} ja \verb|_|\index{_@\texttt{\_}}. Enamik
+valemire\v{z}iimi käske mõjutab ainult järgmist märki, mistõttu tuleks
+olukorras, kus käsu mõju peab ulatuma mitmele märgile, ühendada need
+\index{rühm}rühmaks looksulgude \verb|{...}| abil.
+
+Tabelis~\ref{binaryrel} leheküljel~\pageref{binaryrel} on loetletud
+palju kahekohalisi relatsioone, nagu näiteks $\subseteq$ ja $\perp$.
+
+\begin{example}
+$p^3_{ij} \qquad
+ m_\text{Knuth}\qquad
+\sum_{k=1}^3 k \\[5pt]
+ a^x+y \neq a^{x+y}\qquad
+ e^{x^2} \neq {e^x}^2$
+\end{example}
+
+\textbf{\index{ruutjuur}Ruutjuur} saadakse kui \ci{sqrt}, $n$-s juur
+sisestatakse konstruktsiooniga \verb|\sqrt[|$n$\verb|]|. Juure suuruse
+valib \LaTeX{} automaatselt. Kui vaja on ainult juuremärki, siis selleks
+on käsk \ci{surd}.
+
+Tabelis~\ref{tab:arrows} leheküljel \pageref{tab:arrows} on kujutatud
+mitmesugust liiki nooled, nagu $\hookrightarrow$ ja $\rightleftharpoons$.
+\begin{example}
+$\sqrt{x} \Leftrightarrow x^{1/2}
+ \quad \sqrt[3]{2}
+ \quad \sqrt{x^{2} + \sqrt{y}}
+ \quad \surd[x^2 + y^2]$
+\end{example}
+
+\index{punktid}
+\index{vertikaalpunktid}
+\index{horisontaalpunktid}
+
+Kuigi \textbf{\wi{korrutamispunkt}} jäetakse tavaliselt
+kirjutamata, pannakse ta mõnikord siiski selleks, et aidata silmal
+valemit rühmitada. Üksiku tsentreeritud punkti trükib käsk \ci{cdot}.
+Tsentreeritud \index{kolm
+punkti}\index{punktid}\index{mõttepunktid}\index{...@\ldots}\textbf{kolm
+punkti} saab käsuga \ci{cdots} ning
+madalal (alusjoonel) asuvad kolm punkti käsuga \ci{ldots}. Lisaks on
+olemas käsud \ci{vdots} vertikaalsete ja \ci{ddots} \index{diagonaalsed
+punktid}diagonaalsete punktide jaoks. Rohkem näiteid leiab
+jaotisest~\ref{sec:arraymat}.
+\begin{example}
+$\Psi = v_1 \cdot v_2
+ \cdot \ldots \qquad
+ n! = 1 \cdot 2
+ \cdots (n-1) \cdot n$
+\end{example}
+
+Käsud \ci{overline} ja \ci{underline} panevad avaldise kohale või alla
+\textbf{horisontaaljoone}: \index{horisontaaljoon}
+\index{joon!horisontaalne}
+\begin{example}
+$0{,}\overline{3} =
+ \underline{\underline{1/3}}$
+\end{example}
+
+Käsud \ci{overbrace} ja \ci{underbrace} joonistavad avaldise kohale või
+alla pika \textbf{horisontaalsulu}: \index{horisontaalsulg}
+\index{sulg!horisontaalne}
+\begin{example}
+$\underbrace{\overbrace{a+b+c}^6
+ \cdot \overbrace{d+e+f}^7}
+ _\text{elu mõte} = 42$
+\end{example}
+
+\index{diakriitilised märgid!valemis}Tabelis~\ref{mathacc}
+leheküljel~\pageref{mathacc} on loetletud käsud, millega saab muutujate
+kohale lisada matemaatilisi lisamärke nagu \textbf{väikesed nooled} või
+\textbf{\wi{tilde}}. Laiad katused ja tilded, mis haaravad mitu märki,
+moodustatakse käskudega \ci{widehat} ja \ci{widetilde}. Tähele tasub
+panna käskude \ci{hat} ja \ci{widehat} erinevust ning käsu \ci{bar}
+ülakriipsu asukohta alaindeksiga muutuja puhul.
+\index{apostroof}Apostroof \verb|'| annab
+\wi{priim}i: % a dash is --
+\begin{example}
+$f(x) = x^2 \qquad f'(x)
+ = 2x \qquad f''(x) = 2\\[5pt]
+ \hat{XY} \quad \widehat{XY}
+ \quad \bar{x_0} \quad \bar{x}_0$
+\end{example}
+
+\textbf{Vektorid}\index{vektor} määratakse sageli väikese
+\index{noolemärk}noolemärgi lisamisega muutuja kohale, seda saab teha
+käsuga \ci{vec}. Käskudega \ci{overrightarrow} ning \ci{overleftarrow}
+saab märkida vektorit punktist $A$ punkti $B$:
+\begin{example}
+$\vec{a} \qquad
+ \vec{AB} \qquad
+ \overrightarrow{AB}$
+\end{example}
+
+Funktsioonide nimed vormistatakse harilikult püstkirjas, mitte kursiivis
+nagu muutujad, seetõttu on \LaTeX is olemas järgmised käsud kõige
+sagedasemate funktsiooninimede trükkimiseks: \index{funktsiooninimed}
+\begin{center}
+\begin{tabular}{llllll}
+\ci{arccos} &  \ci{cos}  &  \ci{csc} &  \ci{exp} &  \ci{ker}    & \ci{limsup} \\
+\ci{arcsin} &  \ci{cosh} &  \ci{deg} &  \ci{gcd} &  \ci{lg}     & \ci{ln}     \\
+\ci{arctan} &  \ci{cot}  &  \ci{det} &  \ci{hom} &  \ci{lim}    & \ci{log}    \\
+\ci{arg}    &  \ci{coth} &  \ci{dim} &  \ci{inf} &  \ci{liminf} & \ci{max}    \\
+\ci{sinh}   & \ci{sup}   &  \ci{tan}  & \ci{tanh}&  \ci{min}    & \ci{Pr}     \\
+\ci{sec}    & \ci{sin} \\
+\end{tabular}
+\end{center}
+
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+  \lim_{x \rightarrow 0}
+  \frac{\sin x}{x}=1
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Sellest nimekirjast puuduvaid funktsioone saab ise defineerida käsuga
+\ci{DeclareMathOperator}. Sellest olemas ka tärniga versioon rajadega
+funktsioonide jaoks.\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk} See käsk
+töötab ainult preambulis, nii et alltoodud näite kommenteeritud read
+tuleb panna preambulisse:
+\begin{example}
+%\DeclareMathOperator{\argh}{argh}
+%\DeclareMathOperator*{\nut}{Nut}
+\begin{equation*}
+  3\argh = 2\nut_{x=1}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+\index{moodulifunktsioon}Moodulifunktsiooni saamiseks on kaks käsku:
+\ci{bmod} kahekohalise operaatori $a \bmod b$ jaoks ja \ci{pmod}
+avaldiste nagu $x\equiv a \pmod{b}$ jaoks:
+\begin{example}
+$a\bmod b \\
+ x\equiv a \pmod{b}$
+\end{example}
+
+Mitmekorruselised \index{murd}\textbf{murrud} luuakse käsuga
+\ci{frac}\verb|{...}{...}|.
+\index{tekstistiil}\index{esitlusstiil}Tekstistiilis valemites
+vormistatakse murd kokkusurutult, et ta reale ära mahuks. Esitlusstiilis
+saab seda stiili jäljendada käsuga \ci{tfrac}. Vastupidine, st
+esitlusstiilis valem teksti sees, moodustatakse käsuga \ci{dfrac}. Tihti
+on eelistatum kaldkriipsuga kuju $1/2$, sest see näeb väikese koguse
+"`murrulise materjali"' puhul parem välja:
+\begin{example}
+Esitlusstiilis:
+\begin{equation*}
+  3/8 \qquad \frac{3}{8}
+  \qquad \tfrac{3}{8}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+Tekstistiilis:
+$1\frac{1}{2}$~tundi \qquad
+$1\dfrac{1}{2}$~tundi
+\end{example}
+
+Käsk \ci{partial} annab \wi{osatuletis}e märgi:
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+  \sqrt{\frac{x^2}{k+1}}\qquad
+  x^\frac{2}{k+1}\qquad
+  \frac{\partial^2f}
+  {\partial x^2}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+\index{binoomkordaja}Binoomkordajate või sarnaste struktuuride
+trükkimiseks on käsk
+\ci{binom} paketist \pai{amsmath}:
+\begin{example}
+Pascali valem on
+\begin{equation*}
+ \binom{n}{k} =\binom{n-1}{k}
+ + \binom{n-1}{k-1}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Kahekohaliste relatsioonide puhul võib teinekord olla vaja paigutada
+märke üksteise kohale. Käsk \ci{stackrel}\verb|{#1}{#2}| paneb
+argumendis \verb|#1| antud märgi ülaindeksi suurusena argumendi
+\verb|#2| kohale, mis ise trükitakse tavalisse asukohta.
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+ f_n(x) \stackrel{*}{\approx} 1
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+\textbf{\index{integraaloperaator}Integraaloperaatori} märk
+moodustatakse käsuga \ci{int}, \textbf{\wi{summaoperaator}i} märk käsuga
+\ci{sum} ja \textbf{\wi{korrutamisoperaator}i} märk käsuga \ci{prod}.
+Ülemine ja alumine raja määratakse sümbolitega
+\index{^@\texttt{\^{}}}\verb|^|~ja~\index{_@\texttt{\_}}\verb|_| nagu
+ülaindeks ja alaindeks:
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+\sum_{i=1}^n \qquad
+\int_0^{\frac{\pi}{2}} \qquad
+\prod_\epsilon
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Saavutamaks suuremat kontrolli indeksite paigutuse üle keerukamates
+avaldistes, on paketis \pai{amsmath} defineeritud käsk \ci{substack}:
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+\sum^n_{\substack{0<i<n \\
+        j\subseteq i}}
+   P(i,j) = Q(i,j)
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+\LaTeX is on saadaval iga sorti märgid \textbf{\index{sulud}sulgude}
+ja muude \textbf{\index{piirajad}piirajate} jaoks
+(nt~$[\;\langle\;\|\;\updownarrow$). Ümar- ja nurksulge võib lisada
+vastavate klahvidega ning looksulge käsuga \verb|\{|, kuid kõik
+ülejäänud piirajad genereeritakse spetsiaalsete käskudega
+(nt~\verb|\updownarrow|).
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+{a,b,c} \neq \{a,b,c\}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Kui avava piiraja ette lisada \ci{left} ja sulgeva piiraja ette
+\ci{right}, siis valib \LaTeX{} automaatselt piiraja õige suuruse. Iga
+\ci{left} jaoks peab olemas olema vastav sulgev \ci{right}. Kui sulgevat
+piirajat pole, siis tuleb kasutada nähtamatut sulgejat \ci{right.}:
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+1 + \left(\frac{1}{1-x^{2}}
+    \right)^3 \qquad
+\left. \ddagger \frac{~}{~}\right)
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Mõnel juhul tuleb seada valemis piiraja õige suurus käsitsi, selleks
+võib enamiku piirajate ette lisada käsu \ci{big}, \ci{Big}, \ci{bigg}
+või \ci{Bigg}:
+\begin{example}
+$\Big((x+1)(x-1)\Big)^{2}$\\
+$\big( \Big( \bigg( \Bigg( \quad
+\big\} \Big\} \bigg\} \Bigg\} \quad
+\big\| \Big\| \bigg\| \Bigg\| \quad
+\big\Downarrow \Big\Downarrow
+\bigg\Downarrow \Bigg\Downarrow$
+\end{example}
+Kõigi võimalike piirajate nimekiri on toodud tabelis~\ref{tab:delimiters}
+leheküljel \pageref{tab:delimiters}.
+
+\section{Liiga pikad üksikvalemid: \ei{multline}}
+\index{pikad valemid}\index{valem!pikk}
+\label{sec:multline}
+
+Kui valem on liiga pikk, tuleb teda mingit viisi murda. Paraku pole
+murtud valemid tüüpiliselt nii lihtsasti loetavad kui murdmata valemid.
+Loetavuse parandamiseks on olemas mõned reeglid, kuidas murdmist
+sooritada.
+\begin{enumerate}
+\item Üldiselt tuleks alati murda valemit \emph{enne} võrdusmärki või
+  tehtemärki.
+\item Murdmine enne võrdusmärki on eelistatum võrreldes murdmisega enne
+  ükskõik millist tehtemärki.
+\item Murdmine enne pluss- või miinusmärki on eelistatum võrreldes
+  murdmisega enne korrutamismärki.
+\item Igasugust muud tüüpi murdmist tuleks võimalikult vältida.
+\end{enumerate}
+Kõige lihtsam viis valemit murda on kasutada keskkonda
+\ei{multline}:\footnote{Keskkond \ei{multline} on defineeritud
+paketis \pai{amsmath}.}
+\begin{example}
+\begin{multline}
+  a + b + c + d + e + f
+  + g + h + i \\
+  = j + k + l + m + n
+\end{multline}
+\end{example}
+\noindent
+Erinevus keskkonnast \ei{equation} on see, et suvalistesse kohtadesse
+saab lisada reavahetusi (või ka mitu reavahetust): panna \ci{\bs}
+sinna, kust valemit on murda vaja. Sarnaselt keskkonnale \ei{equation*}
+on olemas ka keskkonna variant \ei{multline*} valeminumbri
+vältimiseks.\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+
+Sageli annab paremaid tulemusi keskkond \ei{IEEEeqnarray} (vt
+jaotist~\ref{sec:IEEEeqnarray}). Vaatleme järgmist olukorda:
+\begin{example}
+\begin{equation}
+  a = b + c + d + e + f
+  + g + h + i + j
+  + k + l + m + n + o + p
+  \label{eq:liiga_pikk_valem}
+\end{equation}
+\end{example}
+\noindent
+Siin on liiga pikk tegelikult võrduse parem pool, mis ei mahu ühele
+reale ära. Keskkond \ei{multline} annab järgmise väljundi:
+\begin{example}
+\begin{multline}
+  a = b + c + d + e + f
+  + g + h + i + j \\
+  + k + l + m + n + o + p
+\end{multline}
+\end{example}
+\noindent See on parem kui \eqref{eq:liiga_pikk_valem}, kuid sellega
+kaotab võrdusmärk oma loomuliku suurema tähtsuse tähe $k$ ees
+oleva plussmärgi suhtes. Keskkonna \ei{IEEEeqnarray} pakutavat paremat
+lahendust vaatleme üksikasjalisemalt järgmises jaotises.
+
+\section{Mitu valemit}
+\index{valem!mitu}
+\label{sec:IEEEeqnarray}
+
+Kõige üldisemalt on meil hulk valemeid, mis ei mahu ühele reale. Sel
+juhul peame tegutsema vertikaaljoondusega, et valemite massiivi struktuur
+saaks kena ja loetav.
+
+Enne kui esitame oma ettepanekud, kuidas seda teha, alustame paari halva
+näitega, mis demonstreerivad mõne levinud lahenduse suurimaid
+puudujääke.
+
+\subsection{Tavapäraste käskude probleemid}
+\label{sec:problems_traditional}
+
+Mitu valemit saab kokku võtta keskkonnas \ei{align}:\footnote{Keskkonna
+\ei{align} abil võib paigutada ka mitu valemiplokki üksteise
+kõrvale. See on veel üks hea keskkonna \ei{IEEEeqnarray} kasutusjuht:
+argumendiks panna \texttt{\{rCl+rCl\}}.}
+\begin{example}
+\begin{align}
+  a & = b + c \\
+  & = d + e
+\end{align}
+\end{example}
+\noindent See lähenemine ei tööta, kui üks rida on liiga pikk:
+\begin{example}
+\begin{align}
+  a & = b + c \\
+  & = d + e + f + g + h + i
+  + j + k + l \nonumber \\
+  & + m + n + o \\
+  & = p + q + r + s
+\end{align}
+\end{example}
+\noindent Siin peaks $+\:m$ asuma $d$ all, mitte võrdusmärgi all.
+Loomulikult võib lisada veidi ruumi (\verb+\hspace{...}+), kuid see ei
+anna kunagi täpset paigutust (ja on halb stiil \ldots).
+
+Parema lahenduse pakub keskkond \ei{eqnarray}:
+\begin{example}
+\begin{eqnarray}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h + i
+  + j + k + l \nonumber \\
+  && +\: m + n + o \\
+  & = & p + q + r + s
+\end{eqnarray}
+\end{example}
+\noindent Siiski ei ole ka see optimaalne, sest võrdusmärgi ümber on
+vahed liiga suured. Seejuures, vahed \emph{ei ole} samad mis
+keskkondades \ei{multline} ja \ei{equation}:
+\begin{example}
+\begin{eqnarray}
+  a & = & a = a
+\end{eqnarray}
+\end{example}
+\noindent Lisaks kattub avaldis mõnikord valemi numbriga, kuigi vasakul
+oleks piisavalt ruumi:
+\begin{example}
+\begin{eqnarray}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h^2
+  + i^2 + j
+  \label{eq:viganeeqnarray}
+\end{eqnarray}
+\end{example}
+
+\noindent Keskkond \ei{eqnarray} tunnistab käsku \ci{lefteqn}, mida võib
+kasutada siis, kui vasak pool on liiga pikk:
+\begin{example}
+\begin{eqnarray}
+  \lefteqn{a + b + c + d
+    + e + f + g + h}\nonumber \\
+  & = & i + j + k + l + m \\
+  & = & n + o + p + q + r + s
+\end{eqnarray}
+\end{example}
+\noindent See ei ole samuti optimaalne, sest kui parem pool on liiga
+kitsas, siis pole massiiv korralikult tsentreeritud:
+\begin{example}
+\begin{eqnarray}
+  \lefteqn{a + b + c + d
+    + e + f + g + h}\nonumber \\
+  & = & i + j
+\end{eqnarray}
+\end{example}
+
+\noindent Olles nüüd konkurente piisavalt maha teinud, võime leebelt
+võtta suuna hiilgava lahenduse poole, milleks on \ldots
+
+\subsection{Keskkond \ei{IEEEeqnarray}}
+\label{sec:IEEEeqnarray_intro}
+
+Keskkond \ei{IEEEeqnarray} on väga võimas ja paljude suvanditega. Siin
+tutvustame ainult peamist funktsionaalsust, lisainfot leiab
+manuaalist.\footnote{Ametlik manuaal on väljas aadressil
+\CTAN|tex-archive/macros/latex/contrib/IEEEtran/IEEEtran_HOWTO.pdf|.
+Keskkonda \ei{IEEEeqnarray} puudutav osa asub lisas~F.}
+
+Keskkonna \ei{IEEEeqnarray} kasutamiseks tuleb dokumendi alguses sisse
+lugeda pakett \pai{IEEEtrantools},\footnote{Pakett \pai{IEEEtrantools}
+võib installatsioonist puududa, selle leiab CTANist.} lisades dokumendi
+päisesse rea
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[retainorgcmds]{IEEEtrantools}|
+\end{lscommand}
+
+Keskkonna \ei{IEEEeqnarray} tugevuseks on võimalus määrata valemite
+massiivi \emph{veergude} arv. Tavaliselt on spetsifikatsiooniks
+\verb+{rCl}+, see tähendab, kolm veergu, esimene paremale joondatud,
+keskmine tsentreeritud ja ümbritsevate väikeste vahedega (seepärast
+kirjutame suure \texttt{C} väikese \texttt{c} asemel) ning kolmas
+vasakule joondatud:
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h
+  + i + j + k \nonumber\\
+  && \negmedspace {} + l + m
+  + n + o \\
+  & = & p + q + r + s
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+Veerge võib määrata ükskõik kui palju: \verb+{c}+ annab ainult ühe
+veeru, kus kõik kirjed on tsentreeritud, \verb+{rCll}+ lisab neljanda,
+vasakule joondatud veeru näiteks kommentaaride jaoks. Peale \texttt{l},
+\texttt{c}, \texttt{r}, \texttt{L}, \texttt{C}, \texttt{R}
+valemire\v{z}iimis kirjete joondamiseks on olemas ka \texttt{s},
+\texttt{t}, \texttt{u} vasakule, keskele ja paremale joondatud
+tekstire\v{z}iimis kirjete jaoks. Spetsifikaatoritega \texttt{.} ja
+\texttt{/} ja \texttt{?} saab jätta lisavahesid kasvavas
+järjekorras.\footnote{Vahede tüüpidest on veel juttu
+jaotises~\ref{sec:putting-qed-right}.} Tähele tasub panna vahesid
+võrdusmärgi ümber, vastandina keskkonna \ei{eqnarray} lisatavatele
+vahedele.
+
+\subsection{Tavakasutus}
+\label{sec:common-usage}
+
+Järgnevalt kirjeldame, kuidas lahendada levinumaid probleeme keskkonna
+\ei{IEEEeqnarray} abil.
+
+Kui rida kattub valemi numbriga nagu valemis \eqref{eq:viganeeqnarray},
+siis aitab käsk \ci{IEEEeqnarraynumspace}. See käsk tuleb panna
+vastavasse ritta ja ta nihutab tervet valemimassiivi valemi numbri
+laiuse võrra vasakule (nihe sõltub numbri suurusest!). Seega
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h
+  + i + j + k \\
+  & = & l + m + n
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+\noindent asemel saame
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h
+  + i + j + k
+  \IEEEeqnarraynumspace \\
+  & = & l + m + n.
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+
+Kui vasak pool on liiga pikk, pakub \ei{IEEEeqnarray} käsu
+\ci{lefteqn} asemel käsku \ci{IEEEeqnarraymulticol}, mis töötab igas
+olukorras:
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  \IEEEeqnarraymulticol{3}{l}{
+    a + b + c + d + e + f + g + h
+  }\nonumber\\
+  \quad & = & i + j \\
+  & = & k + l + m
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+\noindent Kasutamine sarnaneb keskkonna \ei{tabular} käsuga
+\ci{multicolumns}. Esimene argument \verb+{3}+ määrab, et kolm veergu
+ühendatakse üheks veeruks, teine argument \verb+{l}+ aga ütleb, et
+saadud veerg joondatakse vasakule.
+
+Käskude \ci{quad} ja \ci{qquad} lisamisega saab lihtsasti sättida
+võrdusmärkide sügavust,\footnote{Kaugus üks \ci{quad} paistab hea
+enamikul juhtudel.} nt
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  \IEEEeqnarraymulticol{3}{l}{
+    a + b + c + d + e + f + g + h
+  }\nonumber\\
+  \qquad\qquad & = & i + j \\
+  & = & k + l + m
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+
+Kui valem on jaotatud kahele või enamale reale, siis interpreteerib
+\LaTeX{} esimest märki $+$ või $-$ liikme märgina, mitte kahekohalise
+tehte tähisena. Seetõttu on vaja tehtemärgi ja liikme vahele lisaruumi:
+seega
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h
+  + i + j + k \nonumber\\
+  && + l + m + n + o \\
+  & = & p + q + r + s
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+\noindent asemel peaksime kirjutama
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e + f + g + h
+  + i + j + k \nonumber\\
+  && \negmedspace {} + l + m
+  + n + o \\
+  & = & p + q + r + s
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+\noindent Tasub tähele panna ruumi $+$ ja $l$ vahel!
+
+Konstruktsioon \verb|{} + l| määrab, et \verb|+| on siin kahekohaline
+tehtemärk, mitte lihtsalt arvu märk, ning sellest tuleneva soovimatu
+tühiku \verb|{}| ja \verb|+| vahel kompenseerib negatiivne keskmise
+pikkusega hüpe \ci{negmedspace}.
+
+Valemi numbri saab rea lõppu trükkimata jätta käsuga \ci{nonumber} (või
+\ci{IEEEnonumber}). Kui sellises reas on defineeritud märgend
+\verb+\label{...}+, siis antakse see edasi järgmisele valeminumbrile,
+mida pole ära keelatud. Märgend tuleks panna otse reavahetuse \verb+\\+
+ette või valemi järele, mille juurde number kuulub. Lisaks algteksti
+loetavuse parandamisele väldib see kompileerimisviga, kui käsk
+\ci{IEEEmulticol} järgneb märgendi definitsioonile.
+
+Keskkonnast on olemas ka tärniga versioon, kus kõik valeminumbrid on
+keelatud.\index{keskkond!tärniga}\index{tärniga keskkond}
+Sel juhul võib valeminumbril ilmuda lasta käsuga
+\ci{IEEEyesnumber}:
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray*}{rCl}
+  a & = & b + c \\
+  & = & d + e \IEEEyesnumber\\
+  & = & f + g
+\end{IEEEeqnarray*}
+\end{example}
+
+Käsuga \ci{IEEEyessubnumber} saab lihtsasti moodustada alamnumbreid:
+\begin{example}
+\begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+  a & = & b + c
+  \IEEEyessubnumber\\
+  & = & d + e
+  \nonumber\\
+  & = & f + g
+  \IEEEyessubnumber
+\end{IEEEeqnarray}
+\end{example}
+
+\section{Massiivid ja maatriksid} \label{sec:arraymat}
+
+\textbf{Massiivide} trükkimiseks on keskkond \ei{array}, mis töötab
+sarnaselt keskkonnaga \ei{tabular}. Ridu murtakse käsu \ci{\bs}
+abil:
+\begin{example}
+  \begin{equation*}
+    \mathbf{X} = \left(
+      \begin{array}{ccc}
+        x_1 & x_2 & \ldots \\
+        x_3 & x_4 & \ldots \\
+        \vdots & \vdots & \ddots
+      \end{array} \right)
+  \end{equation*}
+\end{example}
+
+Keskkonnaga \ei{array} saab vormistada ka \index{harudega
+funktsioonid}harudega funktsioone, lisades paremaks \ci{right} piirajaks
+nähtamatu \verb|.|\,, nagu näiteks
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+  |x| = \left\{
+    \begin{array}{rl}
+      -x, & \text{kui } x < 0,\\
+      0, & \text{kui } x = 0,\\
+      x, & \text{kui } x > 0.
+    \end{array} \right.
+\end{equation*}
+\end{example}
+\noindent
+Tähelepanu väärib ka keskkond \ei{cases} lihtsama süntaksi tõttu:
+\begin{example}
+  \begin{equation*}
+    |x| =
+    \begin{cases}
+      -x, & \text{kui } x < 0,\\
+      0, & \text{kui } x = 0,\\
+      x, & \text{kui } x > 0.
+    \end{cases}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Keskkonnaga \ei{array} saab moodustada maatrikseid\index{maatriks}, kuid
+parema lahenduse pakub \pai{amsmath} oma erinevate
+maatriksikeskkondadega. Neid on olemas kuus varianti eri piirajatega:
+\ei{matrix} (pole), \ei{pmatrix}~$($\,, \ei{bmatrix}~$[$\,,
+\ei{Bmatrix}~$\{$\,, \ei{vmatrix}~$\vert$ ja \ei{Vmatrix}~$\Vert$.
+Erinevalt keskkonnast \ei{array} ei ole vaja määrata veergude arvu.
+Maksimaalne veergude arv on 10, kuid see on seadistatav (kuigi 10 veergu
+just väga tihti vaja ei lähe!):
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+  \begin{matrix}
+    1 & 2 \\
+    3 & 4
+  \end{matrix} \qquad
+  \begin{bmatrix}
+    p_{11} & p_{12} & \ldots
+    & p_{1n} \\
+    p_{21} & p_{22} & \ldots
+    & p_{2n} \\
+    \vdots & \vdots & \ddots
+    & \vdots \\
+    p_{m1} & p_{m2} & \ldots
+    & p_{mn}
+  \end{bmatrix}
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+\section{Vahed valemire\v{z}iimis} \label{sec:math-spacing}
+
+\index{vahe!valemis}\index{tühik!valemis} Kui \LaTeX i automaatselt
+valitud vahed valemi sees ei sobi, siis saab neid ise sättida
+spetsiaalseid vahekäske lisades: \ci{,} pikkusega
+$\frac{3}{18}\:\textrm{em}$ (\demowidth{0.166em}), \ci{:} pikkusega
+$\frac{4}{18}\: \textrm{em}$ (\demowidth{0.222em}) ja \ci{;} pikkusega
+$\frac{5}{18}\: \textrm{em}$ (\demowidth{0.277em}). Langjoonega tühik
+\verb*|\ | moodustab keskmise, sõnavahedega võrreldava pikkusega vahe
+ning \ci{quad} (\demowidth{1em}) ja \ci{qquad} (\demowidth{2em})
+moodustavad pikemad vahed. Vahe \ci{quad} suurus sõltub tähe M laiusest
+kehtivas kirjas. Käsk \verb|\!|\cih{"!} moodustab negatiivse vahe
+pikkusega $-\frac{3}{18}\:\textrm{em}$ ($-$\demowidth{0.166em}).
+
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+  \int_1^2 \ln x \mathrm{d}x
+  \qquad
+  \int_1^2 \ln x \,\mathrm{d}x
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Diferentsiaali täht d tuleks standardi kohaselt kirjutada püstkirjas.
+Järgmises näites defineerime uue käsu \ci{ud} (püstine d), mis annab
+tulemuseks "`$\,\mathrm{d}$"' (enne tähte $\text{d}$ on vahe
+\demowidth{0.166em}), nii et meil pole iga kord vaja vahe üle muret
+tunda. Käsk \verb|\newcommand| pannakse preambulisse.
+
+%  More on
+% \ci{newcommand} in section~\ref{} on page \pageref{}. To Do: Add label and
+% reference to "Customising LaTeX" -> "New Commands, Environments and Packages"
+% -> "New Commands".
+\begin{example}
+\newcommand{\ud}{\,\mathrm{d}}
+
+\begin{equation*}
+ \int_a^b f(x)\ud x
+\end{equation*}
+\end{example}
+
+Mitmekordsete integraalide trükkimisel ilmneb, et vahed
+integraalimärkide vahel on liiga laiad. Neid võib korrigeerida käsuga
+\ci{"!}, kuid paketis \pai{amsmath} on olemas lihtsam võimalus vahede
+sättimiseks, nimelt käsud \ci{iint}, \ci{iiint}, \ci{iiiint} ja
+\ci{idotsint}.
+
+\begin{example}
+\newcommand{\ud}{\,\mathrm{d}}
+
+\begin{IEEEeqnarray*}{c}
+  \int\int f(x)g(y)
+                  \ud x \ud y \\
+  \int\!\!\!\int
+         f(x)g(y) \ud x \ud y \\
+  \iint f(x)g(y)  \ud x \ud y
+\end{IEEEeqnarray*}
+\end{example}
+
+Üksikasju võib vaadata elektroonilisest dokumendist
+\texttt{testmath.tex} (tuleb kaasa \AmS-\LaTeX iga) või raamatu
+\companion{} peatükist~8.
+
+\subsection{Fantoomid}
+
+Joondades käskudega \index{^@\texttt{\^{}}}\verb|^| ja
+\index{_@\texttt{\_}}\verb|_| teksti vertikaalselt, on \LaTeX{} mõnikord
+veidi liiga abivalmis. Käsuga \ci{phantom} saab reserveerida ruumi
+märkide jaoks, mis lõppväljundis ei ilmu. Kõige lihtsam võimalus sellest
+aru saada on vaadata näidet:
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+{}^{14}_{6}\text{C}
+\qquad \text{võrreldes} \qquad
+{}^{14}_{\phantom{1}6}\text{C}
+\end{equation*}
+\end{example}
+Kui on tarvis trükkida palju selliseid isotoope nagu näites, siis on
+pakett \pai{mhchem} väga kasulik nii isotoopide kui ka keemiliste
+valmite vormistamiseks.
+
+\section{Valemikirjade sättimine}\label{sec:fontsz}
+
+Mitmesuguseid valemikirju on loetletud tabelis~\ref{mathalpha}
+leheküljel \pageref{mathalpha}.
+\begin{example}
+ $\Re \qquad
+  \mathcal{R} \qquad
+  \mathfrak{R} \qquad
+  \mathbb{R} \qquad $
+\end{example}
+\noindent Viimased kaks nõuavad paketti \pai{amssymb} või \pai{amsfonts}.
+
+Mõnikord on vaja \LaTeX ile teada anda õige
+kirjasuurus.\index{kirjasuurus} Valemire\v{z}iimis saab seda teha
+järgmise nelja käsuga:
+\begin{flushleft}
+\ci{displaystyle}~($\displaystyle 123$),
+\ci{textstyle}~($\textstyle 123$),
+\ci{scriptstyle}~($\scriptstyle 123$) ja
+\ci{scriptscriptstyle}~($\scriptscriptstyle 123$).
+\end{flushleft}
+
+Kui murru koosseisus esineb $\sum$, siis trükitakse see tekstistiilis,
+välja arvatud juhul, kui nõuda \LaTeX ilt vastupidist:
+\begin{example}
+\begin{equation*}
+ P = \frac{\displaystyle {
+   \sum_{i=1}^n (x_i-x)
+   (y_i-y)}}
+   {\displaystyle{\left[
+   \sum_{i=1}^n(x_i-x)^2
+   \sum_{i=1}^n(y_i-y)^2
+   \right]^{1/2}}}
+\end{equation*}
+\end{example}
+\noindent Üldiselt mõjutab stiilide muutmine suurte operaatorite ja
+rajade kujutamist.
+
+% This is not a math accent, and no maths book would be set this way.
+% mathop gets the spacing right.
+
+\subsection{Paksud sümbolid}
+\index{paksud sümbolid}
+
+\LaTeX is on päris raske saada valemitesse pakse sümboleid; see on
+arvatavasti meelega nii tehtud, sest amatöörkujundajad kipuvad neid üle
+kasutama. Kirjamuutmise käsk \ci{mathbf} küll annab paksud tähed,
+kuid need on püstkirjas, samas kui matemaatilised sümbolid on tavaliselt
+kursiivis, ja samuti ei tööta see väikeste kreeka tähtedega. On olemas
+käsk \ci{boldmath}, kuid seda saab kasutada ainult väljaspool
+valemire\v{z}iimi. Siiski töötab see ka sümbolitega:
+\begin{example}
+$\mu, M \qquad
+\mathbf{\mu}, \mathbf{M}$
+\qquad \boldmath{$\mu, M$}
+\end{example}
+
+Pakett \pai{amsbsy} (sisaldub \pai{amsmath}is) ning ka pakett \pai{bm}
+komplektist Tools teevad selle palju lihtsamaks, sest defineerivad käsu
+\ci{boldsymbol}:
+\begin{example}
+$\mu, M \qquad
+\boldsymbol{\mu}, \boldsymbol{M}$
+\end{example}
+
+\section{Teoreemid, lemmad, \ldots}
+
+Matemaatilisi dokumente kirjutades on arvatavasti vaja vormistada
+teoreeme, lemmasid, definitsioone, aksioome ja teisi analoogilisi
+struktuure.
+\begin{lscommand}
+\ci{newtheorem}\verb|{|\emph{nimi}\verb|}[|\emph{loendur}\verb|]{|%
+         \emph{tiitel}\verb|}[|\emph{jaotis}\verb|]|
+\end{lscommand}
+\noindent Argument \emph{nimi} on lühike võtmesõna, mille järgi
+teoreemi identifitseeritakse. Argumendiga \emph{tiitel} määratakse
+teoreemi tegelik nimi, nagu see trükitakse lõppdokumendis.
+
+Nurksulgudes argumendid on valikulised. Mõlemad neist määravad
+teoreemiga seotud nummerduse. Argument \emph{loendur} on varem
+deklareeritud teoreemi \emph{nimi}. Uus teoreem nummerdatakse
+siis samas jadas. Argument \emph{jaotis} on liigendusüksus, mille
+piirides teoreemi number muutub.\pagebreak[3]
+
+Pärast dokumendi päises käsu \ci{newtheorem} täitmist võib kirjutada:
+\begin{code}
+\verb|\begin{|\emph{nimi}\verb|}[|\emph{lisatekst}\verb|]|\\
+See on minu põnev teoreem.\\
+\verb|\end{|\emph{nimi}\verb|}|
+\end{code}
+
+Paketi \pai{amsthm} (kuulub \AmS-\LaTeX i) käsk
+\ci{theoremstyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}| võimaldab ette anda, mille
+kohta teoreem käib, valides ühe kolmest eeldefineeritud stiilist:
+\texttt{definition} (paks tiitel, püstkirjas sisu), \texttt{plain} (paks
+tiitel, kursiivis sisu) või \texttt{remark} (kursiivis tiitel,
+püstkirjas sisu).
+
+Nüüd peaks teooriat olema piisavalt. Järgmised näited peaksid hajutama
+viimasegi kahtluse ja tegema selgeks, et käsk \ci{newtheorem} on
+arusaamiseks kaugelt liiga keeruline.
+
+% actually define things
+\theoremstyle{definition} \newtheorem{seadus}{Seadus}
+\theoremstyle{plain}      \newtheorem{kohus}[seadus]{Kohus}
+\theoremstyle{remark}     \newtheorem*{marg}{Margaret}
+
+Kõigepealt defineerime teoreemid:
+
+\begin{verbatim}
+\theoremstyle{definition} \newtheorem{seadus}{Seadus}
+\theoremstyle{plain}      \newtheorem{kohus}[seadus]{Kohus}
+\theoremstyle{remark}     \newtheorem*{marg}{Margaret}
+\end{verbatim}
+
+\begin{example}
+\begin{seadus} \label{seadus:pink}
+Ära peida end kohtupingis!
+\end{seadus}
+\begin{kohus}[Kaksteist]
+See võid olla sina! Vaata ette
+ja loe seadust~\ref{seadus:pink}.
+\end{kohus}
+\begin{kohus}
+Sa ignoreerid viimast ütlust.
+\end{kohus}
+\begin{marg}Ei, ei, ei\end{marg}
+\begin{marg}Denis!\end{marg}
+\end{example}
+
+Teoreem \texttt{kohus} kasutab sama loendurit nagu teoreem
+\texttt{seadus}, seetõttu nummerdatakse teda samas jadas teiste
+"`seadustega"'. Nurksulgudes argumendiga määratakse teoreemi nimetus
+vms.
+\begin{example}
+\newtheorem{mur}{Murphy}[section]
+
+\begin{mur}
+Kui millegi tegemiseks on kaks
+viisi ja üks viis võib viia
+katastroofini, siis keegi
+kindlasti seda viisi kasutab.
+\end{mur}
+\end{example}
+
+Teoreem \texttt{Murphy} saab numbri, mis on seotud jooksva jaotisega.
+Liigendusüksus võib olla ka midagi muud, näiteks peatükk või alajaotis.
+
+Kes soovib oma teoreeme seadistada viimase punktini, sellele annab
+rohkelt võimalusi pakett \pai{ntheorem}.
+
+\subsection{Tõestused ja tõestuse lõpumärk}
+\label{sec:putting-qed-right}\index{tõestuse lõpumärk}
+
+Pakett \pai{amsthm} defineerib ka keskkonna \ei{proof}.
+
+\begin{example}
+\begin{proof}
+Triviaalne, kasuta valemit
+ \begin{equation*}
+   E=mc^2.
+ \end{equation*}
+\end{proof}
+\end{example}
+
+Käsuga \ci{qedhere} saab viia tõestuse lõpumärgi mujale olukorras,
+kus see muidu jääks reale üksikuna.
+
+\begin{example}
+\begin{proof}
+Triviaalne, kasuta valemit
+ \begin{equation*}
+   E=mc^2. \qedhere
+ \end{equation*}
+\end{proof}
+\end{example}
+
+Kahjuks ei tööta see keskkonnaga \ei{IEEEeqnarray}:
+\begin{example}
+\begin{proof}
+  See on tõestus, mis lõpeb
+  valemite massiiviga:
+  \begin{IEEEeqnarray*}{rCl}
+    a & = & b + c \\
+    & = & d + e. \qedhere
+  \end{IEEEeqnarray*}
+\end{proof}
+\end{example}
+\noindent
+Selle põhjuseks on \ei{IEEEeqnarray} siseehitus: massiivist
+kummalegi poole lisatakse alati kaks nähtamatut veergu, mis
+sisaldavad ainult venivat ruumi. Nii kindlustab \ei{IEEEeqnarray}, et
+valemite massiiv on horisontaalselt joondatud keskele. Käsk \ci{qedhere}
+tuleks panna sellest venivast ruumist \emph{väljapoole}, kuid seda ei
+saa, sest need veerud on kasutajale
+nähtamatud.
+
+\enlargethispage{\baselineskip}%
+Leidub aga väga lihtne väljapääs: veniva ruumi võib ette anda otse!
+\begin{example}
+\begin{proof}
+  See on tõestus, mis lõpeb
+  valemite massiiviga:
+  \begin{IEEEeqnarray*}{+rCl+x*}
+    a & = & b + c \\
+    & = & d + e. & \qedhere
+  \end{IEEEeqnarray*}
+\end{proof}
+\end{example}
+\noindent
+Argumendis \verb={+rCl+x*}= tähistab \verb=+= venivat ruumi, üks
+valemist vasakul (mille \ei{IEEEeqnarray} paneb automaatselt, kui
+seda pole määratud!) ja teine paremal. Kuid nüüd lisame paremale,
+\emph{pärast} venivat veergu tühja veeru \verb=x=. Seda veergu on vaja
+ainult viimases reas, kui sinna pannakse käsk \ci{qedhere}.
+Lõppu kirjutame veel \verb=*=\,, mis määrab null-ruumi, et
+\ei{IEEEeqnarray} ise teist soovimatut \verb=+=-ruumi ei lisaks.
+
+Valemite nummerdamisel esineb sarnane probleem. Kui võrdleme
+\begin{example}
+\begin{proof}
+  See on tõestus, mis lõpeb
+  nummerdatud valemiga:
+  \begin{equation}
+    a = b + c.
+  \end{equation}
+\end{proof}
+\end{example}
+\noindent ja
+\begin{example}
+\begin{proof}
+  See on tõestus, mis lõpeb
+  nummerdatud valemiga:
+  \begin{equation}
+    a = b + c. \qedhere
+  \end{equation}
+\end{proof}
+\end{example}
+\noindent
+siis näeme, et teises (õiges) variandis asub $\Box$ valemile palju
+lähemal kui esimeses variandis.
+
+Analoogiliselt, õige viis panna tõestuse lõpumärk nummerdatud valemite
+massiivi lõppu on järgmine:
+\begin{example}
+\begin{proof}
+  See on tõestus, mis lõpeb
+  valemite massiiviga:
+  \begin{IEEEeqnarray}{+rCl+x*}
+    a & = & b + c \\
+    & = & d + e. \\
+    &&& \qedhere\nonumber
+  \end{IEEEeqnarray}
+\end{proof}
+\end{example}
+\noindent vastandina variandile
+\begin{example}
+\begin{proof}
+  See on tõestus, mis lõpeb
+  valemite massiiviga:
+  \begin{IEEEeqnarray}{rCl}
+    a & = & b + c \\
+    & = & d + e.
+  \end{IEEEeqnarray}
+\end{proof}
+\end{example}
+
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
+
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/overview.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/overview.tex
new file mode 100644
index 00000000000..62e2806aae5
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/overview.tex
@@ -0,0 +1,107 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Who contributed to this Document
+% $Id: overview.tex 456 2011-04-06 09:10:27Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+% Because this introduction is the reader's first impression, I have
+% edited very heavily to try to clarify and economize the language.
+% I hope you do not mind! I always try to ask "is this word needed?"
+% in my own writing but I don't want to impose my style on you...
+% but here I think it may be more important than the rest of the book.
+% --baron
+
+\chapter{Eessõna}
+
+\LaTeX{} \cite{manual} on küljendussüsteem, mis sobib väga hästi
+tüpograafiliselt kõrge kvaliteediga teaduslike ja matemaatiliste
+dokumentide loomiseks. Kuid ta sobib ka igasuguste muude tekstide
+vormistamiseks, lihtsatest kirjadest täiemahuliste raamatuteni.
+Trükiladumiseks kasutab \LaTeX{} programmi~\TeX{}~\cite{texbook}.
+
+Käesolev lühike sissejuhatus kirjeldab süsteemi \LaTeXe{} ja peaks olema
+piisav enamiku \LaTeX i-rakenduste jaoks. Täieliku ülevaate \LaTeX ist
+võib leida raamatutest~\cite{manual,companion}.
+
+\bigskip
+\noindent See sissejuhatus jaguneb 6 peatükiks.
+\begin{description}
+\item[1. peatükk] kirjeldab \LaTeXe{} dokumentide põhistruktuuri, samuti
+  puudutab veidi \LaTeX i ajalugu. Selle peatüki läbilugemisel peaks
+  tekkima üldine ettekujutus, kuidas \LaTeX{} töötab.
+\item[2. peatükk] süveneb dokumentide küljendamise üksikasjadesse ning
+  tutvustab enamikku olulisemaid \LaTeX i käske ja keskkondi. Pärast
+  selle peatüki lugemist saab hakata koostama esimesi dokumente.
+\item[3. peatükk] selgitab, kuidas panna \LaTeX is kirja valemeid,
+  illustreerides seda \LaTeX i ühte tugevaimat külge paljude näidetega.
+  Peatüki lõpus asuvad tabelid, kuhu on koondatud kõik \LaTeX is
+  kättesaadavad matemaatilised sümbolid.
+\item[4. peatükk] tutvustab aineregistreid, kirjandusnimestiku
+  genereerimist ja EPS-graafika lisamist. Siin käsitletakse ka
+  PDF-dokumentide loomist pdf\LaTeX iga ning tuuakse välja mõned
+  kasulikud lisapaketid.
+\item[5. peatükk] näitab, kuidas \LaTeX iga luua graafikat. Selle
+  asemel, et joonistada mõne joonistusprogrammiga pilt, salvestada see
+  faili ja lisada dokumendile, võib \LaTeX ile ette anda pildi
+  kirjelduse ja lasta tal endal selle järgi pilt valmis joonistada.
+\item[6. peatükk] sisaldab veidi ohtlikuvõitu informatsiooni
+  selle kohta, kuidas \LaTeX i standardset dokumendikujundust muuta.
+  Siin selgitatakse, kuidas korraldada asju ümber nii, et
+  \LaTeX i kaunis väljund muutuks koledaks või imeliseks, vastavalt
+  kujundaja oskustele.
+\end{description}
+\bigskip
+\noindent
+Oluline on lugeda peatükke just selles järjekorras -- nii mahukas see
+raamat ka pole. Hoolikalt tuleks läbi lugeda näited, sest palju
+informatsiooni on koondatud raamatus leiduvatesse näidetesse.
+
+\bigskip
+\noindent \LaTeX{} on saadaval enamiku arvutite jaoks PC-st ja Macist
+suurte UNIXi ja VMSi süsteemideni. Paljude ülikoolide arvutivõrkudes on
+\LaTeX{} juba installitud ja kasutamiseks valmis. Juhiseid kohalikule
+\LaTeX i-installatsioonile juurdepääsemise kohta annab \guide. Kui tekib
+probleeme alustamisega, siis tasub küsida abi inimeselt, kes selle
+raamatu andis. Käesoleva juhendi eesmärk \emph{ei ole} selgitada,
+kuidas \LaTeX i installida ja üles seada, vaid õpetada, kuidas
+kirjutada dokumente nii, et \LaTeX{} oskaks neid töödelda.
+
+\bigskip
+\noindent Ükskõik millise \LaTeX iga seotud materjali leidmiseks võib
+esimesena vaadata mõnda CTANi (Comprehensive \TeX{} Archive
+Network) saiti. CTANi kodulehekülg on \url{http://www.ctan.org}.
+
+Siin raamatus leidub muidki viiteid CTANile, eeskätt allalaaditavatele
+programmidele ja dokumentidele. Täieliku URLi asemel on nendes
+aadressiks lihtsalt \texttt{CTAN:} koos järgneva asukohaga CTANi puus,
+kuhu tuleks minna.
+
+Oma arvutis \LaTeX i töölepanemiseks leiab materjali kataloogist
+\CTAN|tex-archive/systems|.
+
+\vspace{\stretch{1}}
+\noindent Kui selle dokumendi kohta tekib mõtteid, st mida võiks lisada,
+kustutada või muuta, siis palun need lahkesti mulle saata. Iseäranis
+olen huvitatud tagasisidest algajatelt \LaTeX i-kasutajatelt selle
+kohta, millised osad olid siin sissejuhatuses kergesti mõistetavad ja
+mis võiks olla selgitatud paremini.
+
+\bigskip
+\begin{verse}
+\contrib{Tobias Oetiker}{tobi@oetiker.ch}%
+\noindent{OETIKER+PARTNER AG\\Aarweg 15\\4600 Olten\\\v{S}veits}
+\end{verse}
+\vspace{\stretch{1}}
+\noindent Käesoleva dokumendi viimane versioon asub aadressil
+\CTAN|tex-archive/info/lshort|.
+
+\endinput
+
+
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/preamble.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/preamble.tex
new file mode 100644
index 00000000000..1e4622930fe
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/preamble.tex
@@ -0,0 +1,44 @@
+\usepackage{ifpdf}
+\ifpdf
+\usepackage{thumbpdf}
+\pdfcompresslevel=9
+\RequirePackage[colorlinks,hyperindex,plainpages=false]{hyperref}
+\def\pdfBorderAttrs{/Border [0 0 0] } % No border arround Links
+\else
+\RequirePackage[plainpages=true]{hyperref}
+\usepackage{color}
+\fi
+
+\usepackage{lshort}
+\usepackage{makeidx,shortvrb,latexsym}
+
+%
+% This document is ``public domain''. It may be printed and
+% distributed free of charge in its original form (including the
+% list of authors). If it is changed or if parts of it are used
+% within another document, then the author list must include
+% all the original authors AND that author (those authors) who
+% has (have) made the changes.
+%
+% Original Copyright H.Partl, E.Schlegl, and I.Hyna (1987).
+% English Version Copyright by Tobias Oetiker (1994,1995),
+%
+% ---------------------------------------------------------------------
+%
+%
+% Formats also with\textt{letterpaper} option, but the pagebreaks might not
+% fall as nicely.
+%
+% To produce a A5 booklet, use a tool like  pstops or dvitodvi
+% to  past them together in the right order. Most dvi printer drivers
+% can shrink the resulting output to fit on a A4 sheet.
+%
+\makeindex
+\typeout{Copyright T. Oetiker, H. Partl, E. Schlegl, I. Hyna}
+
+\DeclareMathOperator{\argh}{argh}
+\DeclareMathOperator*{\nut}{Nut}
+
+\begin{document}
+\selectlanguage{estonian}
+\frontmatter
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/spec.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/spec.tex
new file mode 100644
index 00000000000..c42ece76962
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/spec.tex
@@ -0,0 +1,1089 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Specialities of the LaTeX system
+% $Id: spec.tex 536 2015-06-26 06:41:33Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\chapter{Erivahendid}
+\begin{intro}
+  \LaTeX{} aitab keerukat dokumenti koostavat autorit mõnede
+  erivahenditega, nagu aineregistri genereerimine, kirjandusviidete
+  haldamine ja muud. Palju täielikuma erivahendite kirjelduse leiab
+  raamatutest \manual{} ja \companion.
+\end{intro}
+
+\section{\EPSi i lisamine}\label{eps}\index{joonised}
+
+\LaTeX is on olemas põhitööriistad tegutsemiseks ujuvelementidega nagu
+piltide või graafikaga keskkondades \ei{figure} ja \ei{table}.
+Graafikat ennast saab baas-\LaTeX iga või \LaTeX i
+laienduspaketiga genereerida mitmel moel, mõnda viisi kirjeldatakse
+peatükis \ref{chap:graphics}. Selle kohta annavad rohkem infot
+\companion{} ja \manual{}.
+
+Märksa lihtsam võimalus dokumenti graafikat saada on luua see eraldi
+tarkvarapaketiga\footnote{Nagu näiteks \wi{XFig}, \wi{Gnuplot},
+\wi{Gimp}, \wi{Xara X},
+\ldots}\index{joonised} ja seejärel lisada dokumenti valmis graafika.
+Jällegi pakuvad \LaTeX i paketid selleks palju võimalusi, kuid siinses
+sissejuhatuses vaatleme ainult \ePSi i (EPS) graafikat, sest seda on
+üsna lihtne dokumenti kaasata ja seda kasutatakse laialt. EPS-vormingus
+piltide puhul on väljundi printimiseks vaja \PSi i
+printerit.\footnote{Teine võimalus \PSi i printida on programm
+\wi{Ghostscript}, mida saab aadressilt \url{http://www.ghostscript.com}.
+Windowsi ja OS/2 kasutajad võivad vaadata programmi \wi{GSView}.}
+
+Graafika lisamiseks pakub head valikut käske \index{Carlisle,
+David}D.~P.~Carlisle'i koostatud pakett \pai{graphicx}, mis kuulub
+laiemasse paketikomplekti Graphics.\footnote{\CTAN|pkg/graphics|}
+
+Töötades süsteemis, kus väljastamiseks on olemas \PSi i printer ja
+installitud pakett \pai{graphicx}, võib dokumenti pilte lisada
+järgmise sammsammulise juhendi abil.\pagebreak
+
+\begin{enumerate}
+  \item Ekspordi graafikaprogrammis pilt EPS-vormingus.\footnote{Kui
+tarkvara ei suuda faile EPS-vormingus eksportida, siis võib proovida
+installida \PSi i printeridraiver (nagu näiteks Apple LaserWriter) ja
+seejärel printida pilt faili selle draiveriga. Mõningase õnne korral on
+tulemus EPS-vormingus. Tuleb tähele panna, et EPS ei tohi sisaldada
+rohkem kui ühte lehekülge. Mõne printeridraiveri saab spetsiaalselt
+konfigureerida EPS-vormingut väljastama.}
+  \item Loe sisendfaili preambulis sisse pakett \pai{graphicx} käsuga
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{draiver}\verb|]{graphicx}|
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{draiver} on DVI-vormingust \PSi i konvertiva
+programmi nimi. Kõige laiemalt kasutatakse programmi
+\index{dvips@\texttt{dvips}}\texttt{dvips}.
+Draiveri nimi on nõutav, sest graafika lisamiseks \TeX i puudub ühtne
+standard. Teades draiveri nime, saab pakett \pai{graphicx} valida õige
+meetodi, kuidas kirjutada graafika kohta info \wi{DVI-fail}i nii, et
+printer seda mõistaks ja \wi{EPS-fail}i õigesti sisse lugeda suudaks.
+  \item Käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{includegraphics}\verb|[|\emph{võti}=\emph{väärtus}, \ldots\verb|]{|\emph{fail}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent lisa \emph{fail} dokumenti. Valikuliseks argumendiks on loend,
+mille iga element on \emph{võti} koos sellega seotud \emph{väärtus}ega.
+Võtmete abil saab muuta lisatava graafika laiust, kõrgust ja
+pöördenurka. Kõige tähtsamad võtmed on loetletud tabelis~\ref{keyvals}.
+\end{enumerate}
+
+\begin{table}[htb]
+\caption{Võtmete nimed paketis \pai{graphicx}}
+\label{keyvals}
+\begin{lined}{9cm}
+\begin{tabular}{@{}ll}
+\texttt{width}& skaleeri graafika näidatud laiuseni\\
+\texttt{height}& skaleeri graafika näidatud kõrguseni\\
+\texttt{angle}& pööra graafikat vastupäeva\\
+\texttt{scale}& skaleeri graafikat\\
+\end{tabular}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Järgmine näitekood teeb loodetavasti asjad selgemaks:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\begin{figure}
+\centering
+\includegraphics[angle=90,width=0.5\textwidth]{test}
+\caption{See on test.}
+\end{figure}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Siin lisatakse dokumenti graafika, mis asub failis \texttt{test.eps}.
+Graafikat \emph{kõigepealt} pööratakse 90 kraadi võrra ja
+\emph{seejärel} skaleeritakse lõpplaiuseni, milleks on 0{,}5 korda
+standardse tekstilõigu laius. Kuvasuhe on $1{,}0$, sest kõrgust pole
+eraldi määratud. Kõrguse ja laiuse võib anda ka absoluutsetes
+mõõtühikutes. Infot ühikute kohta leiab tabelist~\ref{units}
+leheküljel~\pageref{units}. Kui on soov selle teema kohta rohkem teada
+saada, siis võib lugeda juhendeid \cite{graphics} ja \cite{eps}.
+
+\section{Kirjandusnimestik}
+
+\index{kirjandusnimestik}Kirjandusnimestik luuakse keskkonnas
+\ei{thebibliography}. Iga kirje algus on
+\begin{lscommand}
+\ci{bibitem}\verb|[|\emph{number}\verb|]{|\emph{märgend}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Dokumendi sees saab siis nime \emph{märgend} kaudu raamatule
+või artiklile viidata käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{cite}\verb|{|\emph{märgend}\verb|}|
+\end{lscommand}
+Kui suvandit \emph{number} mitte kasutada, siis nummerdatakse kirjed
+automaatselt. Käsu \verb|\begin{thebibliography}| järel asuv argument
+määrab, kui palju ruumi tähistele jätta. Järgmises näites ütleb
+\verb|{99}| \LaTeX ile, et ühegi kirjandusallika järjekorranumber ei ole
+laiem kui arv 99.
+\begin{example}
+Partl~\cite{pa} on
+välja pakkunud, et \ldots
+\begin{thebibliography}{99}
+\bibitem{pa} H.~Partl:
+\emph{German \TeX},
+TUGboat Volume~9, Issue~1 (1988)
+\end{thebibliography}
+\end{example}
+
+\chaptermark{Erivahendid} % w need to fix the damage done by the
+                          %bibliography example.
+\thispagestyle{fancyplain}
+
+Suuremate projektidega töötades tasuks pöörata pilk programmi
+\index{BibTeX@Bib\TeX}Bib\TeX{} poole, mis kuulub enamiku \TeX
+i-distributsioonide koosseisu. See programm võimaldab hallata
+kirjandusviidete andmebaasi ning võtta sealt välja artiklis tsiteeritud
+allikate kirjed. Bib\TeX i genereeritud kirjandusnimestike visuaalne
+kujundus põhineb stiililehtedel, millega saab kirjandusnimestikke
+vormistada laia skaala väljakujunenud stiilide kohaselt.
+
+\section{Aineregister} \label{sec:indexing}
+
+Paljude raamatute väga kasulik osa on \wi{aineregister}. \LaTeX i ja
+tugiprogrammiga \wi{MakeIndex}\footnote{Süsteemides, mis ei toeta
+failinimesid pikkusega rohkem kui 8 märki, võib selle programmi nimi
+olla \texttt{makeidx}.} saab registreid luua üsna
+lihtsasti. Käesolev sissejuhatus tutvustab ainult põhilisi registrite
+genereerimise käske, sügavamat sissevaadet soovides tuleks pöörduda
+raamatu \companion{} poole.
+
+\LaTeX is registri loomiseks tuleb dokumendi preambulis lugeda sisse
+pakett \pai{makeidx} käsuga
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage{makeidx}|
+\end{lscommand}
+\noindent ja aktiveerida spetsiaalsed indekseerimiskäsud, lisades
+preambulisse käsu
+\begin{lscommand}
+  \ci{makeindex}
+\end{lscommand}
+\noindent Registri sisu määratakse käskudega
+\begin{lscommand}
+  \ci{index}\verb|{|\emph{võti}\verb|@|\emph{registrikirje}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{registrikirje} ilmub registris ja \emph{võti} on
+sorteerimisvõti. Argumendi osa \emph{registrikirje} on valikuline. Kui
+see puudub, siis võetakse selleks \emph{võti}. Registrikäsud lisatakse
+tekstis kohtadesse, kuhu registrikirjed lõppdokumendis peaksid viitama.
+Süntaksit on mitme näite kaudu selgitatud tabelis~\ref{index}.
+
+\begin{table}[!hb]
+\caption{Registrivõtmete süntaksi näited}\label{index}%
+\begin{center}\vskip-\baselineskip
+\begin{tabular}{@{}lll@{}}
+  \textbf{Näide} &\textbf{Registrikirje} &\textbf{Kommentaar}\\\hline
+  \rule{0pt}{1.05em}\verb|\index{tere}| &tere, 1 &Harilik kirje\\
+\verb|\index{tere!Peeter}|   &\hspace*{2ex}Peeter, 3 &Alamkirje "`tere"' all\\
+\verb|\index{Sass@\textsl{Sass}}|     &\textsl{Sass}, 2& Vormindatud kirje\\
+\verb|\index{Liina@\textbf{Liina}}|     &\textbf{Liina}, 7& Vormindatud kirje\\
+\verb|\index{Kaese@K\"ase}|     &\textbf{K\"ase}, 33& Vormindatud kirje\\
+\verb.\index{ecole@\'ecole}.     &\'ecole, 4& Vormindatud kirje\\
+\verb.\index{Jaana|textbf}.     &Jaana, \textbf{3}& Vormindatud leheküljenumber\\
+\verb.\index{Joel|textit}.     &Joel, \textit{5}& Vormindatud leheküljenumber
+\end{tabular}
+\end{center}
+\end{table}
+
+Kui \LaTeX{} töötleb sisendfaili, siis kirjutab iga \verb|\index|-käsk
+vastava registrikirje koos jooksva leheküljenumbriga teatavasse faili.
+Sellel failil on sama nimi nagu \LaTeX i sisendfailil, kuid erinev
+laiend (\eei{idx}). Tekkinud faili saab seejärel töödelda programmiga
+\wi{MakeIndex}:
+
+\begin{lscommand}
+  \texttt{makeindex} \emph{failinimi}
+\end{lscommand}
+\noindent Programm MakeIndex genereerib sorteeritud registri, millel on
+sama failinimi, kuid seekord laiend \eei{ind}. Kui nüüd \LaTeX{}
+sisendfaili uuesti töötleb, lisab ta sorteeritud registri dokumendis
+kohta, kust ta leiab käsu
+\begin{lscommand}
+  \ci{printindex}
+\end{lscommand}
+
+Pakett \pai{showidx}, mis on \LaTeX iga kaasas, trükib kõik
+registrikirjed teksti vasakule äärele. See on üsna kasulik dokumendi
+korrektuuriks ja registri kontrollimiseks.
+
+Käsk \ci{index} võib hooletul kasutamisel
+mõjutada kujundust:
+
+\begin{example}
+Minu Sõna \index{Sõna}. Samas
+teine Sõna\index{Sõna}. Pane
+tähele punkti asukohta.
+\end{example}
+
+Programm MakeIndex ei tunne tähemärke, mis jäävad väljapoole ASCIId.
+Korrektseks sorteerimiseks tuleks kasutada märki \verb|@| nagu tabeli
+näidetes sõnade K\"ase ja \'ecole puhul.
+
+\section{Kaunid päised}
+\label{sec:fancy}
+
+\index{Oostrum, Piet van}Piet van Oostrumi pakett
+\pai{fancyhdr}\footnote{\CTAN|pkg/fancyhdr|.} sisaldab paari lihtsat
+käsku, millega on võimalik seadistada dokumendi \wi{päis}e- ja
+\wi{jalus}erida. Paketi rakendust näeb käesoleva lehekülje ülaääres.
+
+\begin{figure}[!t]
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{verbatim}
+\documentclass{book}
+\usepackage{fancyhdr}
+\pagestyle{fancy}
+% sellega kindlustame, et peatüki ja jaotise
+% pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega
+\renewcommand{\chaptermark}[1]{%
+        \markboth{#1}{}}
+\renewcommand{\sectionmark}[1]{%
+        \markright{\thesection\ #1}}
+\fancyhf{}  % kustuta senine päis ja jalus
+\fancyhead[LE,RO]{\bfseries\thepage}
+\fancyhead[LO]{\bfseries\rightmark}
+\fancyhead[RE]{\bfseries\leftmark}
+\renewcommand{\headrulewidth}{0.5pt}
+\renewcommand{\footrulewidth}{0pt}
+\addtolength{\headheight}{0.5pt} % ruum joone jaoks
+\fancypagestyle{plain}{%
+   \fancyhead{} % eemalda tavalehekülgede päised
+   \renewcommand{\headrulewidth}{0pt} % ja joon
+}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\caption{Näiteseadistus paketiga \pai{fancyhdr}} \label{fancyhdr}
+\end{figure}
+
+Päiste ja jaluste kohandamisel on keerukas küsimus saada sinna jooksvad
+jaotise- ja peatükinimed. \LaTeX{} saavutab selle kaheetapilise
+lähenemise teel. Päise ja jaluse definitsioonides esitavad jooksva
+jaotise ja jooksva peatüki pealkirju vastavalt käsud \ci{rightmark} ja
+\ci{leftmark}. Nende kahe käsu väärtused kirjutatakse üle iga kord, kui
+töödeldakse jaotise- või peatükikäsku.
+
+Maksimaalse paindlikkuse huvides ei defineeri käsk \ci{chapter} ja
+tema sõbrad käskude \ci{rightmark} ja \ci{leftmark} sisu ise ümber, vaid
+nad kutsuvad välja teised käsud (\ci{chaptermark}, \ci{sectionmark} või
+\ci{subsectionmark}), mis omakorda defineerivad käskude
+\ci{rightmark} ja \ci{leftmark} sisu sobivalt.
+
+Seega, kui vaja on muuta peatüki pealkirja välimust päises, siis tuleb
+"`uuendada"' ainult käsku \ci{chaptermark}.
+\cih{sectionmark}\cih{subsectionmark}
+
+Joonis~\ref{fancyhdr} kujutab paketi \pai{fancyhdr} võimalikku
+seadistust, mille tulemusel näevad päised välja umbes nii nagu käesolevas
+raamatukeses. Igal juhul soovitan hankida endale selle paketi
+dokumentatsioon allmärkuses nimetatud aadressilt.
+
+\section{Pakett \pai{verbatim}}
+
+Selles raamatus tutvustati eespool \emph{keskkonda} \ei{verbatim}.
+Käesolevas jaotises räägime \emph{paketist} \pai{verbatim}. Pakett
+\pai{verbatim} on sisuliselt keskkonna \ei{verbatim} ümbertehtud vorm,
+mis väldib mõningaid keskkonna \ei{verbatim} puudusi. See iseenesest ei
+ole nii mõjuv, kuid paketile \pai{verbatim} on ümbertegemisel lisatud
+uut funktsionaalsust, mis ongi põhjus, miks teda siin mainime. Nimelt,
+paketis \pai{verbatim} defineeritakse käsk
+
+\begin{lscommand}
+\ci{verbatiminput}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent mis võimaldab lisada dokumenti välise ASCII-faili sisu nii,
+nagu see asuks keskkonna \ei{verbatim} sees.
+
+Kuivõrd pakett \pai{verbatim} kuulub komplekti Tools, peaks ta olema juba
+enamikus süsteemides installitud. Edasist teavet selle paketi kohta saab
+juhendist \cite{verbatim}.
+
+\section{Lisapakettide installimine}\label{sec:Packages}
+
+Enamik \LaTeX i installatsioone sisaldab juba suurel hulgal
+installitud makropakette, kuid palju rohkem on neid leida võrgust.
+Peamine koht, kust Internetis stiilipakette otsida, on CTAN
+(\url{http://www.ctan.org}).
+
+Tüüpiliselt koosnevad paketid nagu \pai{geometry}, \pai{hyphenat} ja
+paljud teised kahest failist: üks laiendiga \eei{ins} ja teine
+laiendiga \eei{dtx}. Sageli on kaasas ka fail \texttt{readme.txt}
+paketi lühikirjeldusega. Seda faili tuleks loomulikult lugeda esimesena.
+
+Pärast paketifailide oma masinasse kopeerimist tuleb neid ikkagi veel
+töödelda viisil, mis (a) teatab kohalikule \TeX i distributsioonile uue
+stiilipaketi olemasolust ja (b) produtseerib dokumentatsiooni. Esimest
+osa saab teha nii.
+
+\begin{enumerate}
+  \item Käivita \LaTeX{} \wi{INS-fail}il. See pakib lahti \wi{STY-fail}i.
+  \item Teisalda STY-fail kohta, kust distributsioon selle üles leiab.
+Tavaliselt on selleks alamkataloog \texttt{\ldots/localtexmf/tex/latex}
+(Windowsi või OS/2 kasutajad peaksid muutma kaldkriipsude suunda).
+  \item Värskenda distributsiooni failinimede andmebaasi. Käsk sõltub
+\LaTeX i distributsioonist: süsteemis \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{}
+Live sobib \index{texhash@\texttt{texhash}}\texttt{texhash}; süsteemis
+\wi{Web2c} \index{mktexlsr@\texttt{mktexlsr}}\texttt{mktexlsr};
+süsteemis \index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX{}
+\index{initexmf@\texttt{initexmf}}\texttt{initexmf -{}-update-fndb} või
+kasutada graafilist kasutajaliidest.
+\end{enumerate}
+
+\noindent Nüüd paki lahti DTX-failis olev dokumentatsioon.
+
+\begin{enumerate}
+  \item Käivita \LaTeX{} DTX-failil. See genereerib \wi{DVI-fail}i. Vaja
+võib olla fail \LaTeX ist läbi lasta mitu korda, enne kui ristviited
+paika lähevad.
+  \item Kontrolli, kas \LaTeX{} moodustas muude failide seas ka
+\wi{IDX-fail}i. Kui seda faili pole, siis dokumentatsioonil puudub register.
+Jätka sammust~\ref{step:final}.
+  \item Registri genereerimiseks sisesta järgmine rida:
+\begin{lscommand}
+\texttt{makeindex -s gind.ist }\textit{nimi}
+\end{lscommand} (kus \textit{nimi}
+on paketi peafaili nimi ilma laiendita).
+  \item Käivita \LaTeX{} DTX-failil veel üks kord. \label{step:next}
+  \item Viimaks moodusta PS- või PDF-fail, et lugemiselamus oleks
+parem.\label{step:final}
+\end{enumerate}
+
+Mõnikord võib ilmneda, et moodustunud on veel fail laiendiga \eei{glo}
+(sõnastik, glossaar). Anna sammude~\ref{step:next} ja~\ref{step:final}
+vahel järgmine käsk:
+\begin{lscommand}
+\texttt{makeindex -s gglo.ist -o }\textit{nimi}\texttt{.gls
+}\textit{nimi}\texttt{.glo}
+\end{lscommand}
+\noindent Käivita \LaTeX{} DTX-failil veel viimast korda enne üleminekut
+sammule~\ref{step:final}.
+
+
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Chapter on pdfLaTeX
+% French original by Daniel Flipo 14/07/2004
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\section{Töötamine pdf\LaTeX iga} \label{sec:pdftex}
+\secby{Daniel Flipo}{Daniel.Flipo@univ-lille1.fr}%
+PDF on seadmest sõltumatu hüpertekstidokumentide vorming. Sarnaselt
+veebilehega võib dokumendis mõned sõnad märkida
+\index{hüperlink}hüperlinkideks, mis viitavad dokumendi muudele
+kohtadele või isegi muudele dokumentidele. Hüperlinki klõpsates siirdub
+vaade lingi sihtkohta. \LaTeX i kontekstis tähendab see, et kõik käskude
+\ci{ref} ja \ci{pageref} esinemised muutuvad hüperlinkideks. Lisaks
+muutuvad hüperlinkide kollektsiooniks sisukord, aineregister ja kõik
+muud sarnased struktuurid.
+
+Enamik tänapäeva veebilehti on kirjutatud \wi{HTML}-is \emph{(HyperText
+Mark"-up Language)}. Teaduslike dokumentide koostamise seisukohalt on
+sellel vormingul kaks olulist puudust.
+\begin{enumerate}
+  \item Valemite lisamist HTML-dokumentidesse üldiselt ei toetata. Kuigi
+on olemas vastav standard, enamik brausereid kas ei toeta seda või ei
+sisalda vajalikke kirju.
+  \item HTML-dokumentide printimine on võimalik, kuid tulemused
+varieeruvad suuresti olenevalt platvormist ja brauserist. Tulemused
+on kilomeetrite kaugusel kvaliteedist, millega ollakse harjunud \LaTeX i
+maailmas.
+\end{enumerate}
+
+On tehtud palju katseid luua programme, mis teisendaksid \LaTeX i faile
+\wi{HTML}iks. Mõned neist olid üsnagi edukad selles mõttes, et nad
+suutsid moodustada loetavaid veebilehti standard-\LaTeX i
+sisendfailidest. Kuid kõik nad lõikasid nurki vasakult ja paremalt, et
+töö tehtud saaks. Niipea, kui hakata kasutama keerukamaid \LaTeX i
+võimalusi ja lisapakette, kipuvad asjad laiali lagunema. Autorid, kes
+soovivad säilitada oma dokumentide unikaalset tüpograafilist kvaliteeti
+isegi veebis avaldades, pöörduvad seetõttu PDFi (\emph{Portable Document
+Format}) poole, mis säilitab kujunduse ja lubab hüpertekstis
+navigeerimist. Enamik tänapäevaseid brausereid sisaldab lisasid, mis
+suudavad PDF-dokumente otse näidata.
+
+Kuigi pea iga platvormi jaoks on olemas DVI- ja PS-failide
+vaatamisprogramme, tuleb välja, et kõige laiemalt on levinud
+PDF-failide vaatamiseks mõeldud \wi{Acrobat Reader} ja
+\wi{Xpdf}\footnote{\url{http://pdfreaders.org}}. Seetõttu muudab
+dokumentide levitamine PDF-versioonidena nad potentsiaalsetele
+lugejatele palju kättesaadavamaks.
+
+\subsection{PDF-dokumendid veebi jaoks}
+
+\wi{PDF-fail}i loomine \LaTeX i algtekstist on väga lihtne tänu
+programmile \index{pdftex@pdf\TeX}pdf\TeX{}, mille on välja arendanud
+H\`an~Th\'{\^e} Th\`anh\index{Th\`anh, H\`an~Th\'{\^e}}. Seal, kus
+tavaline \TeX{} moodustab DVI, annab pdf\TeX{} väljundiks PDFi. On
+olemas ka programm \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX, mis genereerib
+PDF-väljundi \LaTeX i algtekstist.
+
+Nii pdf\TeX{} kui ka pdf\LaTeX{} installitakse automaatselt enamikus
+tänapäevastes \TeX i distributsioonides, nagu
+\index{tetex@te\TeX}te\TeX{}, \index{fptex@fp\TeX}fp\TeX{},
+\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX, \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live ja
+\index{cmactex@CMac\TeX}CMac\TeX{}.
+
+Selleks, et genereerida DVI asemel PDF, piisab asendada käsk
+\texttt{latex fail.tex} käsuga \texttt{pdflatex fail.tex}. Süsteemides,
+kus \LaTeX i ei käivitata käsurealt, on selleks tavaliselt omaette nupp
+\TeX i graafilises kasutajaliideses.
+
+Paberi suurus määratakse dokumendiklassi valikulise argumendiga, nagu
+\texttt{a4paper} või \texttt{letterpaper}. See töötab ka pdf\LaTeX is,
+kuid lisaks peab pdf\TeX{} teadma füüsilist paberiformaati, et määrata
+lehekülgede füüsiline suurus PDF-failis.\index{paberi formaat} Kasutades
+paketti \pai{hyperref} (vt lk \pageref{ssec:pdfhyperref}), seatakse
+paberi suurus automaatselt. Muul juhul aga tuleb seda teha käsitsi,
+lisades dokumendi preambulisse järgmised read:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\pdfpagewidth=\paperwidth
+\pdfpageheight=\paperheight
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Järgmises jaotises vaadeldakse hariliku \LaTeX i ja pdf\LaTeX i erinevusi
+täpsemalt. Peamised erinevused puudutavad kolme valdkonda: kasutatavad
+kirjad, lisatavate piltide vorming ja hüperlinkide käsitsi
+konfigureerimine.
+
+\subsection{Kirjad}
+
+Programm \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX{} suudab tegutseda iga sorti
+kirjadega (PK raster, TrueType, \PSi{} Type~1, \dots), kuid \LaTeX i
+tavapärane kirjavorming, PK raster, paistab dokumenti vaatamisel
+\wi{Acrobat Reader}is väga inetu. Hea välimusega dokumentide loomiseks
+on kõige parem kasutada ainult \PSi{} Type 1 kirju. Enamik \TeX i
+installatsioone seatakse üles nii, et see toimub automaatselt. Kõige
+parem on järele proovida. Kui töötab, võib terve selle jaotise vahele
+jätta.
+
+Kõige levinum Type 1 kirjakomplekt on tänapäeval
+\index{kirjakomplekt!LM}Latin Modern (LM). Uuema \TeX i
+installatsiooni puhul on tõenäoline, et need kirjad on juba installitud;
+siis on vaja ainult dokumendi preambulisse panna
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{lmodern}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+\usepackage{textcomp}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+ja kõik on valmis selleks, et luua täieliku ladina märgikomplekti
+täistoetusega suurepärast PDF-väljundit. Töötades aga vähendatud
+seadistusega, võib olla tarvis lisada
+\index{kirjakomplekt!LM}LM-kirjad eraldi.
+
+\index{vene keel}Vene keele puhul võib kasutada
+\index{kirjakomplekt!C1}C1-virtuaalkirju (C1fonts). Need kirjad
+ühendavad endas standardsed \index{kirjakomplekt!CM}CM Type 1 kirjad
+\index{kirjakomplekt!Blue Sky}Blue Sky kollektsioonist ning
+\index{kirjakomplekt!CMCYR}CMCYR Type~1 kirjad
+\index{kirjakomplekt!Paradissa}Paradissa ja
+\index{kirjakomplekt!BaKoMa}BaKoMa kollektsioonist, mis on kõik
+saadaval CTANist. Kuna Paradissa kirjad sisaldavad ainult vene keele
+tähti, siis puuduvad C1-kirjades muud \index{kirillitsa}kirillitsa
+märgid.
+
+Teine lahendus on minna üle \PSi{} Type~1 kirjadele. Õieti on mõned
+neist kaasas \wi{Acrobat Reader}i iga koopiaga. Kuna nendes kirjades on
+märkide suurused erinevad, muutub lehekülgede teksti küljendus. Üldiselt
+võtavad need muud kirjad rohkem ruumi kui
+\index{kirjakomplekt!CM}CM-kirjad, viimased on väga ruumisäästvad.
+Samuti kannatab dokumendi kujunduse visuaalne ühtsus, sest
+\index{kiri!Times}Times, \index{kiri!Helvetica}Helvetica ja
+\index{kiri!Courier}Courier (põhikandidaadid niisuguse asendamise puhul)
+ei ole loodud töötama harmoonias ühes ja samas dokumendis.
+
+Selleks eesmärgiks on saadaval kaks valmistehtud kirjakomplekti:
+\pai{pxfonts}, milles põhiteksti kiri on \index{kiri!Palatino}Palatino,
+ja pakett \pai{txfont}, mille aluseks on \index{kiri!Times}Times. Nende
+kasutamiseks piisab lisada dokumendi preambulisse järgmised read:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+\usepackage{pxfonts}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Pärast sisendfaili kompileerimist võib leida LOG-failist ridu nagu
+\begin{verbatim}
+Warning: pdftex (file eurmo10): Font eur... not found
+\end{verbatim}
+Need tähendavad, et mõnda dokumendis kasutatud kirja ei leitud. Häirivad
+kohad dokumendis tuleks kindlasti üles otsida ja ära parandada, sest
+vaatamisprogramm ei tarvitse tulemuseks saadud \wi{PDF-fail}i puuduvate
+märkidega lehekülgi üldse näidata.
+
+\subsection{Graafika lisamine}
+\label{ssec:pdfgraph}\index{joonised}
+
+Graafika lisamine dokumenti töötab kõige paremini paketiga
+\pai{graphicx} (vt lk~\pageref{eps}):
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{xcolor,graphicx}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Selles näites loetakse ühtlasi sisse pakett \pai{xcolor} värvi jaoks,
+sest veebis kuvatavates dokumentides on värvi kasutamine üsna loomulik.
+
+Nii palju headest uudistest. Halb uudis on see, et \ePSi i
+vormingus graafika ei tööta pdf\LaTeX iga. Kui pildifaili lisamiskäsus
+\ci{includegraphics} ei ole määratud faili laiendit, siis püüab
+\pai{graphicx} sobiva faili ise üles leida, lähtudes suvandi
+\emph{draiver} seadetest. Suvandi \texttt{pdftex} puhul sobivad
+vormingud \eei{png}, \eei{pdf}, \eei{jpg} ja \eei{mps}
+(\MP\index{metapost@\MP}), kuid mitte \eei{eps}.
+
+Selle probleemi lihtne lahendus on konvertida EPS-failid
+PDF-vor"-min"-gus"-se
+utiliidi \index{epstopdf@\texttt{epstopdf}}\texttt{epstopdf} abil, mis
+on olemas paljudes süsteemides. Vektorgraafika (jooniste) puhul on see
+hea lahendus. Rastergraafika (fotod, skaneeringud) puhul pole see
+ideaalne, sest PDF-vorming toetab loomulikul viisil PNG- ja JPEG-piltide
+lisamist. PNG on hea ekraanipiltide ja muude vähese värvide arvuga
+piltide jaoks. JPEG sobib hästi fotode jaoks ja on väga ruumisäästev.
+
+Teatavaid geomeetrilisi jooniseid võib isegi olla soovitatav mitte
+joonistada, vaid kirjeldada spetsiaalses käsukeeles nagu
+\MP\index{metapost@\MP}, mis on olemas enamikus \TeX i
+distributsioonides ja tuleb koos omaenda mahuka manuaaliga.
+
+\subsection{Hüpertekstilingid}
+\label{ssec:pdfhyperref}
+
+Pakett \pai{hyperref} muudab kõik dokumendi sisemised viited
+\index{hüperlink}hüperlinkideks. Et see töötaks, on vaja natuke maagiat,
+st dokumendi preambulisse tuleb \emph{viimaseks} käsuks panna
+\verb+\usepackage[pdftex]{hyperref}+.
+
+Paketi \pai{hyperref} töö seadistamiseks on palju suvandeid:
+\begin{itemize}
+\item kas komadega eraldatud loend pärast suvandit \texttt{pdftex}, see
+tähendab, \verb+\usepackage[pdftex,+\emph{suvandid}\verb+]{hyperref}+
+või
+\item üksikud read käskudega
+  \ci{hypersetup}\verb+{+\emph{suvandid}\verb+}+.
+\end{itemize}
+
+Ainuke nõutav suvand on \texttt{pdftex}, ülejäänud on valikulised ja
+võimaldavad muuta paketi \pai{hyperref} tavakäitumist.\footnote{Väärib
+märkimist, et pakett \pai{hyperref} ei piirdu ainult pdf\TeX iga, vaid
+seda võib konfigureerida paigutama hariliku \LaTeX i poolt loodava
+\wi{DVI-fail}i sisse PDFile spetsiifilist informatsiooni, mille
+\texttt{dvips} viib edasi \wi{PS-fail}i ja lõpuks PDFi konverter korjab
+üles PS-faili teisendamisel
+PDFiks.\index{PDF-fail}}\index{dvips@\texttt{dvips}} Järgmises
+nimekirjas on vaikeväärtused tähistatud püstkirjaga.
+
+\begin{flushleft}
+\begin{description}
+  \item [\normalfont\texttt{bookmarks (=true,\textit{false})}] näidata või varjata
+    dokumendi kuvamisel järjehoidjariba
+  \item [\normalfont\texttt{unicode (=false,\textit{true})}] lubab
+\index{Acrobat Reader}Acrobati
+järjehoidjates kasutada mitteladina tähestike märke
+  \item [\normalfont\texttt{pdftoolbar (=true,\textit{false})}] näidata või varjata
+\index{Acrobat Reader}Acrobati tööriistariba
+  \item [\normalfont\texttt{pdfmenubar (=true,\textit{false})}] näidata või varjata
+\index{Acrobat Reader}Acrobati menüüd
+  \item [\normalfont\texttt{pdffitwindow (=false,\textit{true})}] seab
+algsuurenduse \wi{PDF-fail}i kuvamisel
+  \item [\normalfont\texttt{pdftitle (=\{text\})}] defineerib tiitli, mis
+kuvatakse \index{Acrobat Reader}Acrobati dokumendiinfo aknas
+  \item [\normalfont\texttt{pdfauthor (=\{text\})}] PDF-faili autori nimi
+  \item [\normalfont\texttt{pdfnewwindow (=false,\textit{true})}]
+määrab, kas avada uus aken, kui klõpsatav link viib käsilolevast
+dokumendist välja
+  \item [\normalfont\texttt{colorlinks (=false,\textit{true})}] kas ümbritseda lingid
+värviliste raamidega (\texttt{false}) või värvida linkide tekst
+(\texttt{true}). Nende linkide värvi võib seadistada järgmiste
+suvanditega (näidatud on vaikevärvid):
+    \begin{description}
+    \item [\normalfont\texttt{linkcolor (=red)}] siselinkide (jaotised,
+leheküljed jne) värv
+    \item [\normalfont\texttt{citecolor (=green)}] viitelinkide (bibliograafia)
+värv
+    \item [\normalfont\texttt{filecolor (=magenta)}] faililinkide värv
+    \item [\normalfont\texttt{urlcolor (=cyan)}] URL-linkide (e-post, veeb) värv
+    \end{description}
+\end{description}
+\end{flushleft}
+
+Kui vaikeväärtused sobivad, siis võib piirduda käsuga
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage[pdftex]{hyperref}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Näiteks et järjehoidjate nimekiri oleks avatud ja lingid oleksid
+värvilised (lõppe \texttt{=true} ei ole vaja panna):
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage[pdftex,bookmarks,colorlinks]{hyperref}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Printimiseks mõeldud PDFides\index{PDF-fail} pole värvilised lingid
+head, sest paberil on nad hallid ning rasked lugeda. Selle asemel võib
+kasutada värvilisi raame:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{hyperref}
+\hypersetup{colorlinks=false}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+\noindent või muuta lingid mustaks:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{hyperref}
+\hypersetup{colorlinks,%
+            citecolor=black,%
+            filecolor=black,%
+            linkcolor=black,%
+            urlcolor=black,%
+            pdftex}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Kui tuleb ainult määrata info \wi{PDF-fail}i dokumendiinfo sektsiooni
+jaoks:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage[pdfauthor={Pierre Desproges},%
+            pdftitle={Des femmes qui tombent},%
+            pdftex]{hyperref}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+% \vspace{\baselineskip}
+
+Lisaks automaatsetele ristviidete \index{hüperlink}hüperlinkidele on
+võimalik dokumenti lisada ka otselinke käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{href}\verb|{|\emph{url}\verb|}{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Näiteks kood
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+Organisatsiooni \href{http://www.ctan.org}{CTAN} koduleht.
+\end{verbatim}
+\end{code}
+lisab teksti lingi "`\href{http://www.ctan.org}{CTAN}"';
+klõps sõnal "`\textcolor{magenta}{CTAN}"' viib CTANi kodulehele.
+
+Kui lingi sihtkoht ei ole URL, vaid kohalik fail, võib kasutada käsku
+\ci{href} ilma osata \texttt{http://}:
+\begin{verbatim}
+  Täielik dokumentatsioon asub \href{manuaal.pdf}{siin}
+\end{verbatim}
+mis moodustab teksti "`Täielik dokumentatsioon asub
+\textcolor{cyan}{siin}"'. Klõps sõnal "`\textcolor{cyan}{siin}"' avab
+faili \texttt{manuaal.pdf}. Failinimi tuleb anda relatiivsena
+käsiloleva dokumendi suhtes.
+
+Artikli autor võib soovida anda lugejatele võimaluse talle lihtsasti
+kirju saata, mida võib realiseerida nii, et panna dokumendi tiitellehele
+käsu \ci{author} sisse käsk \ci{href}:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\author{Mary Oetiker $<$\href{mailto:mary@oetiker.ch}%
+       {mary@oetiker.ch}$>$}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Tasub tähele panna, et see link on koostatud selliselt, et meiliaadress
+oleks olemas ühtaegu nii lingis kui ka leheküljel endal. See on nii
+sellepärast, et link \verb+\href{mailto:mary@oetiker.ch}{Mary Oetiker}+
+töötaks küll \index{Acrobat Reader}Acrobatis, kuid pärast lehekülje
+printimist ei oleks meiliaadress enam nähtav.
+
+\subsection{Probleemid linkidega}
+
+Järgnevat laadi teated
+\begin{verbatim}
+! pdfTeX warning (ext4): destination with the same identifier
+  (name{page.1}) has been already used, duplicate ignored
+\end{verbatim}
+ilmuvad siis, kui loendur uuesti algväärtustatakse, näiteks
+dokumendiklassi \pai{book} käsu \ci{mainmatter} täitmisel. See käsk
+seab enne raamatu esimest lehekülge leheküljenumbrite loenduri
+väärtuseks 1. Kuid kuna raamatu alguses on samuti olemas lehekülg
+number~1, ei ole lingid leheküljele 1 enam üheselt määratud, sellest
+teade, et "`duplikaate ignoreeritakse"'.
+
+Vastumeetmena võib \pai{hyperref}i suvanditesse lisada
+\texttt{plainpages=false}. See aitab siiski ainult leheküljenumbrite
+loenduri puhul. Veelgi radikaalsem lahendus on seada
+\texttt{hypertexnames=false}, kuid sellega lakkavad töötamast
+lehekülgede lingid aineregistris.
+
+\subsection{Probleemid järjehoidjatega}
+
+Järjehoidjates kuvatav tekst ei näe alati välja nii, nagu soovitud. Et
+järjehoidjad on "`ainult tekst"', saab järjehoidjates kuvada vähem
+märke kui tavalises \LaTeX i tekstis. Enamasti \pai{hyperref} märkab
+selliseid probleeme ja annab hoiatuse:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+Package hyperref Warning:
+Token not allowed in a PDFDocEncoded string:
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Selle probleemi lahendus on määratleda järjehoidja jaoks tekstistring,
+mis häirivat teksti asendab:
+\begin{lscommand}
+\ci{texorpdfstring}\verb|{|\emph{\TeX i tekst}\verb|}{|\emph{Järjehoidja tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Sedalaadi probleemi peamised kandidaadid on matemaatilised
+avaldised:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\section{\texorpdfstring{$E=mc^2$}%
+        {E = mc ** 2}}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+muudab valemi \verb+$E=mc^2$+ järjehoidjaalal tekstiks "`E = mc **
+2"'.
+
+Kirjutades dokumenti \wi{Unicode}'is ja kasutades järjehoidjates
+Unicode'i märkide lubamiseks paketi \pai{hyperref} suvandit
+\verb+unicode+, on võimalik käsus \ci{texorpdfstring} valida märke palju
+laiemast märgihulgast.
+
+\subsection{Lähtefailide ühilduvus \LaTeX i ja pdf\LaTeX i vahel}
+\label{sec:pdfcompat}
+
+Ideaaljuhul võiks dokument kompileeruda ühtviisi hästi nii \LaTeX iga
+kui ka \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX iga. Siin on peamine
+probleem graafika\index{joonised} lisamine. Lihtne lahendus on
+\emph{süstemaatiliselt loobuda} failinimede laienditest käskudes
+\ci{includegraphics}. Need käsud otsivad siis automaatselt jooksvast
+kataloogist sobivas vormingus faili. Kõik, mida tuleb teha, on luua
+graafikafailidest õiged versioonid. \LaTeX{} otsib faili laiendiga
+\eei{eps}, pdf\LaTeX{} aga püüab leida faili, mille laiend on \eei{png},
+\eei{pdf}, \eei{jpg} või \eei{mps} (sellises järjekorras).
+
+Olukordade jaoks, kus dokumendi PDF-versiooni jaoks on vaja erinevat
+koodi, võib lugeda dokumendi preambulis sisse paketi \pai{ifpdf}%
+\footnote{Kogu loo, miks seda paketti kasutada, leiab \TeX i KKK
+punktist \url{http://www.tex.ac.uk/FAQ-whatengine.html}.}.
+On tõenäoline, et see on juba installitud; kui pole, siis on kasutusel
+arvatavasti \index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX,  mis installib puuduva paketi
+automaatselt esimesel korral, mil seda püütakse kasutada. See pakett
+defineerib spetsiaalse käsu \ci{ifpdf}, mis võimaldab lihtsasti
+kirjutada tingimuslikku koodi. Selles näites tahame, et \PSi i versioon
+oleks printimiskulude tõttu mustvalge, kuid PDF-versioon veebis
+vaatamiseks oleks värviline.
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\RequirePackage{ifpdf} % Kas luuakse PDFi ?
+\documentclass[a4paper,12pt]{book}
+\usepackage[latin1]{inputenc}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+\usepackage{lmodern}
+\usepackage[bookmarks, % seadista hyperref
+            colorlinks,
+            plainpages=false]{hyperref}
+\usepackage{graphicx}
+\ifpdf
+  \hypersetup{linkscolor=blue}
+\else
+  \hypersetup{linkscolors=black}
+\fi
+\usepackage[english]{babel}
+...
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Ülaltoodud näites laaditakse pakett \pai{hyperref} isegi siis, kui
+PDF-versiooni ei looda. Selle tulemusel töötab käsk \ci{href} kõigil
+juhtudel, mistõttu pole vaja käsu iga esinemist ümbritseda
+tingimuslausega.
+
+Uuemates \TeX i distributsioonides (nagu \index{texlive@\TeX{}
+Live}\TeX{} Live, \index{mactex@Mac\TeX}Mac\TeX{} ja
+\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX{}) on harilik \TeX i programm tegelikult
+\index{pdftex@pdf\TeX}pdf\TeX{} ning see lülitub automaatselt PDFi või
+DVI loomisele vastavalt nimele, millega ta välja kutsutakse: käsk
+\verb|pdflatex| moodustab väljundiks PDFi\index{PDF-fail} ja käsk
+\verb|latex| tavalise DVI.\index{DVI-fail}
+
+\section{Töötamine \hologo{XeLaTeX}iga}
+\label{sec:xetex}\index{XeTeX@\hologo{XeTeX}}\index{XeLaTeX@\hologo{XeLaTeX}}
+
+\secby{Axel Kielhorn}{A.Kielhorn@web.de}%
+Enamik pdf\LaTeX i juures räägitud asju kehtib ka \hologo{XeLaTeX}i
+kohta.
+
+Aadressil \url{http://tug.org/xetex} on lehekülg, mis kogub kokku
+\hologo{XeTeX}i ja \hologo{XeLaTeX}i puudutavat informatsiooni.
+
+\subsection{Kirjad}
+
+Peale tavaliste, TFM-põhiste kirjade suudab \hologo{XeLaTeX} kasutada
+igasugust operatsioonisüsteemile tuntud kirja. Kui süsteemis on
+installitud \index{kirjakomplekt!Linux Libertine}Linux Libertine'i
+kirjad, siis võib preambulis lihtsalt öelda
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{fontspec}
+\setmainfont[Ligatures=TeX]{Linux Libertine}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Enamasti tuvastab see ka kirjade kursiivi- ja paksud versioonid, nii et
+käsud \verb|\textit| ja \verb|\textbf| töötavad nagu ikka. Kui kiri
+kasutab \index{OpenType}OpenType-teh"-no"-loo"-giat, siis on olemas
+juurdepääs paljudele võimalustele, mis varem nõudsid ümberlülitumist
+teisele kirjale või virtuaalkirjale. Peamine iseärasus on laiem
+märgihulk; kiri võib sisaldada ladina, kreeka ja kirillitsa märke ning
+ligatuure.
+
+Paljud kirjad sisaldavad vähemalt kahte liiki numbreid: harilikud
+rivistuvad numbrid ja nn vana stiili (ehk väikesed) numbrid, mis
+ulatuvad osaliselt alusjoone alla. Kirjad võivad sisaldada
+proportsionaalseid numbreid (kus 1 võtab vähem ruumi kui 0) või
+ühesuguse laiusega numbreid, mis sobivad tabelite jaoks.
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\newfontfamily\LLln[Numbers=Lining]{(kiri)}
+\newfontfamily\LLos[Numbers=OldStyle]{(kiri)}
+\newfontfamily\LLlnm[Numbers=Lining,Numbers=Monospaced]{(kiri)}
+\newfontfamily\LLosm[Numbers=OldStyle,Numbers=Monospaced]{(kiri)}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Peaaegu kõik \wi{OpenType}-kirjad sisaldavad
+\index{ligatuurid}standardligatuure (fl fi ffi), kuid on ka mõned
+haruldased või ajaloolised ligatuurid, nagu st, ct ja tz. Tehnilisse
+aruandesse need võib-olla ei sobi, küll aga romaani. Need ligatuurid
+saab aktiveerida järgmiste ridadega:
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\setmainfont[Ligatures=Rare]{(kiri)}
+\setmainfont[Ligatures=Historic]{(kiri)}
+\setmainfont[Ligatures=Historic,Ligatures=Rare]{(kiri)}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Mitte kõik kirjad ei sisalda mõlemat ligatuuride komplekti, tuleks uurida
+kirja dokumentatsiooni või lihtsalt järele proovida. Mõnikord sõltuvad
+need ligatuurid keelest, näiteks poola keele ligatuuri fk inglise keeles
+ei kasutata. Poola ligatuurid aktiveerib käsk
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\setmainfont[Language=Polish]{(kiri)}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Mõned kirjad (nagu kommertskiri \index{kiri!Adobe Garmond Premier
+Pro}Adobe Garmond Premier Pro) sisaldavad alternatiivseid sümboleid,
+mille \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live~2010-ga kaasatulev
+\hologo{XeLaTeX} vaikimisi aktiveerib.\footnote{Varasemates versioonides
+oli see vaikimisi välja lülitatud.} Tulemuseks on stiilne Q, mille
+kriips ulatub järgneva u alla. Selle väljalülitamiseks tuleb defineerida
+väljalülitatud kontekstuaalidega kiri:
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\setmainfont[Contextuals=NoAlternate]{(kiri)}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+\hologo{XeLaTeX}i kirjade kohta saab infot paketi \pai{fontspec}
+manuaalist.
+
+\subsubsection{Kust saada \wi{OpenType}-kirju?}
+
+Kui installitud on \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live, siis on mõned
+neist juba olemas kataloogis \verb|.../texmf-dist/fonts/opentype|, tuleb
+lihtsalt nad oma operatsioonisüsteemi installida. Sellesse kollektsiooni
+ei kuulu \index{kirjakomplekt!DejaVu}DejaVu kirjad, mis on saadaval
+aadressilt \url{http://dejavu-fonts.org}.
+
+Jälgida tuleks, et iga kirja installitakse ainult \emph{üks kord},
+muidu võivad ilmneda huvitavad nähtused.
+
+Kasutada võib kõiki arvutisse installitud kirju, kuid tuleb meeles
+pidada, et teistel kasutajatel ei tarvitse neid kirju olla. Näiteks
+\index{kiri!Zapfino}Zapfino kiri, mida kasutatakse paketi \pai{fontspec}
+manuaalis, on olemas Mac OS X-s, aga mitte Windowsi
+arvutites.\footnote{Olemas on selle kirja kommertsversioon nimega
+\index{kiri!Zapfino Extra}Zapfino Extra.}
+
+\subsubsection{Unicode'i märkide sisestamine}
+
+Märkide arv kirjas on kasvanud, aga klahvide arv tavalisel klaviatuuril
+mitte. Kuidas siis mitte-ASCII märke sisestada?
+
+Kirjutades palju teksti võõrkeeles, võib installida selle keele
+klaviatuuri ja printida välja klahvide asukohad. (Enamikus
+operatsioonisüsteemides on olemas virtuaalne klaviatuur, millest võib
+teha ekraanipildi.)
+
+Kui eksootilist sümbolit läheb vaja harva, võib selle lihtsalt valida
+märgitabelist.
+
+Mõnes keskkonnas (nt X Windows) on mitte-ASCII märgi sisestamiseks
+palju meetodeid. Selliste märkide sisestamiseks pakuvad viise mõned
+tekstiredaktorid (nt Vim ja Emacs). Loe oma tööriistade manuaale.
+
+\subsection{Ühilduvus \hologo{XeLaTeX}i ja \hologo{pdfLaTeX}i vahel}
+
+Mõned asjad on \hologo{XeLaTeX}is ja \hologo{pdfLaTeX}is erinevad.
+
+\begin{itemize}
+  \item \hologo{XeLaTeX}i dokument peab olema kirjutatud \wi{Unicode}'is
+(UTF-8), samas kui \hologo{pdfLaTeX}is võib kasutada paljusid
+sisendkodeeringuid.
+  \item Pakett \pai{microtype} ei tööta veel \hologo{XeLaTeX}iga, kuid
+märkide väljaulatumise tugi on juba arenduses.
+  \item Kõik kirjadesse puutuv tuleb üle vaadata (kui ei ole plaanis
+jääda \index{kirjakomplekt!LM}Latin Moderni juurde).
+\end{itemize}
+
+\section{Esitluste loomine}
+\label{sec:beamer}
+\secby{Daniel Flipo}{Daniel.Flipo@univ-lille1.fr}
+Teadustöö tulemusi võib esitada tahvlil või esitlustarkvara abil
+arvutist. \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX{} koos klassiga
+\index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer}
+võimaldab luua PDF-vormingus esitlusi, mis näevad välja nagu need,
+mida saab genereerida \wi{LibreOffice}'iga või \wi{PowerPoint}iga väga heal
+päeval, kuid mis on palju portatiivsemad, sest \wi{PDF-fail}ide lugejad on
+olemas palju rohkemates süsteemides.
+
+Klass \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} kasutab pakette \pai{graphicx}, \pai{color} ja
+\pai{hyperref} ekraaniesitlustele kohandatud suvanditega.
+%La figure~\ref{fig:pdfscr} contient un exemple de fichier minimal ą
+%compiler avec \wi{pdf\LaTeX} et le
+%résultat produit.
+
+% Écran capturé par ImageMagick (man ImageMagick) fonction « import »
+% et convertie en jpg toujours par ImageMagick.
+
+\begin{figure}[htbp]
+\begin{verbatim}
+\documentclass[10pt]{beamer}
+\usepackage[utf8]{inputenc}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+\usepackage[estonian]{babel}
+\mode<beamer>{%
+  \usetheme[hideothersubsections,
+            right,width=22mm]{Goettingen}
+}
+
+\title{Lihtne esitlus}
+\author[D. Flipo]{Daniel Flipo}
+\institute{U.S.T.L. \& GUTenberg}
+\titlegraphic{\includegraphics[width=20mm]{USTL}}
+\date{2005}
+
+\begin{document}
+
+\begin{frame}<handout:0>
+  \titlepage
+\end{frame}
+
+\section{Näide}
+
+\begin{frame}
+  \frametitle{Mida teha pühapäeva pärastlõunal}
+  \begin{block}{Võib \ldots}
+    \begin{itemize}
+      \item jalutada koera\dots \pause
+      \item lugeda raamatut\pause
+      \item kimbutada kassi\pause
+    \end{itemize}
+  \end{block}
+  ja palju muud
+\end{frame}
+\end{document}
+\end{verbatim}
+  \caption{Klassi \pai{beamer} näitekood}\index{klass!beamer@\textsf{beamer}}
+  \label{fig:code-beamer}
+\end{figure}
+
+Kompileerides joonisel~\ref{fig:code-beamer} esitatud koodi
+\index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX iga, tekib PDF-fail, kus on tiitelleht ja
+teine leht loetelupunktidega, mis avatakse ühekaupa esitluse läbimise
+käigus.
+
+Üks klassi \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} eelis on see, et ta loob PDF-faili, mida saab kohe
+kasutada, ilma et oleks vaja \PSi i etappi nagu paketi \pai{prosper}
+puhul või täiendavat järeltöötlust nagu paketiga \pai{ppower4} loodud
+esitluste puhul.
+
+Klassiga \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} saab luua samast sisendfailist mitu
+dokumendiversiooni eri re\v{z}iimide jaoks. Sisendfailis võib
+teravsulgudesse <\ldots> kirjutada re\v{z}iime puudutavaid juhiseid.
+Olemas on järgmised re\v{z}iimid:
+\begin{description}
+\item[\normalfont\texttt{beamer}] PDF-esitluse jaoks nagu ülal kirjeldatud;
+\item[\normalfont\texttt{trans}] kilede jaoks;
+\item[\normalfont\texttt{handout}] prinditud jaotusmaterjali jaoks.
+\end{description}
+Vaikere\v{z}iim on \texttt{beamer}, selle muutmiseks tuleb uus
+re\v{z}iim ette anda globaalse argumendina, näiteks
+\verb|\documentclass[10pt,handout]{beamer}| prinditud jaotusmaterjali
+jaoks.
+
+Ekraaniesitluse välimus sõltub valitavast teemast. Võib võtta mõne
+klassiga \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} kaasatuleva teema või luua uue. Infot selle kohta
+saab klassi dokumentatsioonist \texttt{beameruserguide.pdf}.
+
+Vaatleme täpsemalt koodi joonisel~\ref{fig:code-beamer}. Presentatsiooni
+ekraaniversiooni \ci{mode}\verb|<beamer>| jaoks valisime teema
+Goettingen, mille puhul kuvatakse slaidil sisukorraga integreeritud
+navigatsioonipaneel. Suvandid lubavad valida paneeli suurust (22~mm
+praegusel juhul) ja asukohta (põhitekstist paremal). Suvand
+\texttt{hideothersubsections} jätab nähtavale kõigi peatükkide
+pealkirjad, kuid ainult jooksva peatüki alajaotised. Re\v{z}iimide
+\ci{mode}\verb|<trans>| ja \ci{mode}\verb|<handout>| kohta eriseaded
+puuduvad, nende kujundus on standardne.
+
+Käskudega \ci{title}, \ci{author}, \ci{institute} ja
+\ci{titlegraphic} määratakse tiitellehe sisu. Käskude \ci{title}
+ja \ci{author} valikulised argumendid võimaldavad määrata tiitli ja
+autori nime erikujud, mis kuvatakse Goettingeni teema
+navigatsioonipaneelil.
+
+Paneelil olevad pealkirjad ja alapealkirjad luuakse nagu tavaliselt
+käskudega \ci{section} ja \ci{subsection}, mis tuleb panna
+\emph{väljapoole} keskkonda \ei{frame}.
+
+Dokumendis saab ringi liikuda ka alaääres olevate väikeste
+navigatsiooniikoonide abil. Nende olemasolu ei sõltu valitud teemast.
+
+Iga slaidi või ekraani sisu tuleb panna keskkonna \ei{frame} sisse. On
+olemas valikuline argument teravsulgudes (\verb|<| ja \verb|>|), millega
+saab raami esitluse mõne versiooni jaoks varjata. Näites on esimene
+lehekülg väljajagatavas versioonis nähtamatu argumendi
+\verb|<handout:0>| tõttu.
+
+Ülimalt soovitatav on panna igale slaidile, välja arvatud tiitelslaid,
+pealkiri. Seda tehakse käsuga \ci{frametitle}. Kui on vaja
+alapealkirju, võib kasutada keskkonda \ei{block} nagu näites.
+Jaotisekäsud \ci{section} ja \ci{subsection} slaidile endale
+väljundit ei jäta.
+
+Loendikeskkonnas lubab käsk \ci{pause} avada punkte ühekaupa. Muid
+esitluseefekte pakuvad käsud \ci{only}, \ci{uncover}, \ci{alt}
+ja \ci{temporal}. Paljudes kohtades on võimalik kasutada teravsulge
+esitluse edasiseks seadistamiseks.
+
+Igal juhul tuleks läbi lugeda failis \texttt{beameruserguide.pdf} asuv
+klassi \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\mbox{\pai{beamer}} dokumentatsioon, et saada pilt, mida see
+klass võimaldab. Paketti arendatakse aktiivselt ning viimast infot leiab
+projekti veebilehelt (\url{https://bitbucket.org/rivanvx/beamer}).
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex
new file mode 100644
index 00000000000..715e9255702
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex
@@ -0,0 +1,811 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Things you need to know
+% $Id: things.tex 536 2015-06-26 06:41:33Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\chapter{Asjad, mida tuleks teada}
+\begin{intro}
+Peatüki esimeses pooles anname lühikese ülevaate \LaTeXe{} filosoofiast
+ja ajaloost. Teises pooles keskendume \LaTeX i-dokumendi
+põhistruktuurile. Selle peatüki läbilugemisel peaks tekkima \LaTeX i
+töötamisest üldine arusaam, mida läheb vaja raamatu ülejäänud osa
+mõistmiseks.
+\end{intro}
+
+\section{Nimed}
+\subsection{\TeX}
+
+\TeX{} on \index{Knuth, Donald E.}Donald E. Knuthi kirjutatud
+arvutiprogramm \cite{texbook} teksti ja valemite ladumiseks. Knuth
+alustas trükiladumisprogrammi \TeX{} loomist aastal 1977, et uurida
+võimalusi, mida pakkusid tol ajal kirjastamistööstuses levima hakanud
+digitaalsed trükiseadmed, iseäranis lootuses pöörata ümber
+trüki"-kvaliteedi järkjärguline langus, mida ta nägi omaenda raamatute ja
+artiklite peal. \TeX{} sellisel kujul, nagu me teda tänapäeval kasutame,
+valmis aastal 1982. Väikesi täiendusi tehti veel 1989. aastal, kui
+parandati 8-bitiste märkide ja mitmekeelsuse tuge. \TeX i kuulsus
+põhineb sellel, et ta on äärmiselt stabiilne, töötab paljudel
+arvutitüüpidel ja on sama hästi kui veavaba. \TeX i versiooninumber
+läheneb arvule $\pi$ ja on praegu $3{,}141592653$.
+
+Nime \TeX{} hääldatakse kui "`tehh"', kus "`hh"' hääldub nagu saksa
+sõnas \emph{ach}\footnote{Saksa keeles on \emph{ch} hääldamiseks õieti
+kaks viisi ja võiks arvata, et \emph{ch} pehme hääldus sõna \emph{Pech}
+moodi on sobivam. Sellekohasele küsimusele vastas Knuth saksa Vikipeedia
+andmetel: "`Ma ei pahanda, kui inimesed hääldavad sõna \TeX{} nii, nagu
+neile meeldib [\,-\,-\,-\,] ning Saksamaal ütlevad paljud pehme "`ch"',
+sest X järgneb vokaalile e, mitte kõva "`ch"', mis järgneb vokaalile a.
+Vene keeles on sõna \emph{tex} väga tavaline ja hääldub nagu "`tjeh"'.
+Kuid ma usun, et kõige sobivam hääldus on kreeka keeles, kus "`ch"' on
+kaledam nagu sõnades \emph{ach} ja \emph{loch}."'} või \v{s}oti sõnas
+\emph{loch}. Hääldus "`hh"' tuleneb kreeka tähestikust, kus X on täht h
+ehk hii. \TeX{} on ka kreeka sõna {\greektext teqnik'h} `tehnika'
+esimene silp. ASCII-keskkonnas kirjutatakse \TeX{} kujul \texttt{TeX}.
+
+\subsection{\LaTeX}
+
+\LaTeX{} on makrode pakett, mis võimaldab autoritel oma kirjatööd
+vormistada ja trükkida kõige kõrgemal tüpograafilisel kvaliteeditasemel,
+rakendades eeldefineeritud professionaalset kujundust. \LaTeX i on
+loonud \index{Lamport, Leslie}Leslie Lamport~\cite{manual} ning see
+kasutab ladumismootorina küljendusprogrammi \TeX. Praegusel ajal haldab
+\LaTeX i \index{Mittelbach, Frank}Frank Mittelbach.
+
+%In 1994 the \LaTeX{} package was updated by the \index{LaTeX3@\LaTeX
+%  3}\LaTeX 3 team, led by \index{Mittelbach, Frank}Frank Mittelbach,
+%to include some long-requested improvements, and to re\-unify all the
+%patched versions which had cropped up since the release of
+%\index{LaTeX 2.09@\LaTeX{} 2.09}\LaTeX{} 2.09 some years earlier. To
+%distinguish the new version from the old, it is called \index{LaTeX
+%2e@\LaTeXe}\LaTeXe. This documentation deals with \LaTeXe. These days you
+%might be hard pressed to find the venerable \LaTeX{} 2.09 installed
+%anywhere.
+
+\LaTeX{} hääldub kui "`La-tehh"' või "`Lei-tehh"'. ASCIIs
+kirjutatakse \LaTeX{} kujul \texttt{LaTeX}. \LaTeXe{}
+hääldatakse "`La-tehh kaks e"' ja kirjutatakse \texttt{LaTeX2e}.
+
+%Figure~\ref{components} above % on page \pageref{components}
+%shows how \TeX{} and \LaTeXe{} work together. This figure is taken from
+%\texttt{wots.tex} by Kees van der Laan.
+
+%\begin{figure}[btp]
+%\begin{lined}{0.8\textwidth}
+%\begin{center}
+%\input{kees.fig}
+%\end{center}
+%\end{lined}
+%\caption{Components of a \TeX{} System.} \label{components}
+%\end{figure}
+
+\section{Põhialused}
+
+\subsection{Autor, kujundaja ja laduja}
+
+Käsikirja avaldamiseks annab autor selle kirjastamisfirmale. Firma
+kujundaja paneb seejärel paika teose kujunduse (veerulaius, kirjatüübid,
+vahed enne ja pärast pealkirja,~\ldots). Kujundaja kirjutab oma juhised
+käsikirjale ja annab selle siis ladujale, kes teose vastavalt nendele
+juhistele valmis laob.
+
+Inimkujundaja püüab aru saada, mida autor käsikirja kirjutamise ajal
+mõtles. Peatükkide pealkirjade, viidete, näidete, valemite jne üle
+otsustab ta oma professionaalsete teadmiste ja käsikirja sisu põhjal.
+
+\LaTeX i keskkonnas on kujundaja rollis \LaTeX{} ja ladujaks \TeX. Kuid
+et \LaTeX{} on "`ainult"' programm, vajab ta seetõttu rohkem abi. Autor
+peab talle andma täiendavat informatsiooni, kirjeldades teose loogilist
+struktuuri. See informatsioon kirjutatakse teksti sisse "`\LaTeX i
+käskudena"'.
+
+Selline lähenemine erineb üsnagi
+\index{visuaalredaktorid}visuaalredaktorite\footnote{\wi{WYSIWYG}
+(\emph{What you see is what you get} `Mida näed, seda saad').} omast,
+mida järgib enamik tänapäeva tekstitöötlusprogramme, nagu \wi{MS Word}
+ja \wi{LibreOffice}. Nendes programmides määrab autor dokumendi
+kujunduse interaktiivselt teksti sisestamise käigus. Autor näeb
+ekraanil, kuidas teos prindituna paistab.
+
+\LaTeX i puhul autor lõppväljundit tavaliselt teksti kirjutamise ajal ei
+näe, kuid lõppväljundit saab vaadata ekraanil pärast faili töötlemist
+\LaTeX iga. Siis on võimalik enne printimist teha dokumendis parandusi.
+
+\subsection{Küljenduse kujundus}
+
+Tüpograafiline kujundamine on oskustöö. Oskusteta autorid teevad tihti
+tõsiseid vormistamisvigu eeldades, et teose kujundamine on eeskätt
+esteetika küsimus: "`Kui dokument näeb ilus välja, siis on ta hästi
+kujundatud"'. Aga kuivõrd dokument on mõeldud lugemiseks, mitte seinale
+riputamiseks, on loetavus ja arusaadavus palju olulisemad kui ilus
+välimus. Näiteks:\enlargethispage{1.3\baselineskip}
+\begin{itemize}
+\item pealkirjade kirjasuurus ja nummerdus tuleb valida nii, et
+  peatükkide ja jaotiste struktuur oleks lugejale selge;
+\item reapikkus peab olema piisavalt väike, et mitte lugeja silmi
+  kurnata, samas aga piisavalt suur, et lehekülg kenasti täita.
+\end{itemize}
+
+Visuaalredaktoritega\index{visuaalredaktorid} loovad kasutajad tihti
+esteetiliselt kauneid dokumente, millel struktuur peaaegu puudub või
+pole kooskõlaline. \LaTeX{} ennetab selliseid vormistusvigu, sest sunnib
+autorit kirjeldama dokumendi \emph{loogilist} struktuuri ja valib selle
+järgi ise kõige sobivama kujunduse.
+
+\subsection{Eelised ja puudused}
+
+Kui visuaalredaktorite ja \LaTeX i kasutajad omavahel kokku saavad,
+tekib tihti arutelu teemal "`\index{LaTeXi eelised@\LaTeX i
+eelised}\LaTeX i eelised tavalise tekstitöötlusprogrammi ees"' või
+vastupidi. Kui selline arutelu käivitub, siis on kõige parem hoida
+madalat profiili, sest sageli kipuvad need mõttevahetused käest ära
+minema. Kuid mõnikord ei ole pääsu \ldots
+
+Seega on siin natuke laskemoona. \LaTeX i peamised eelised tavaliste
+tekstitöötlusprogrammide ees on järgmised.
+\begin{itemize}
+\item Saab kasutada professionaalseid kujundusi, tänu millele näeb
+  dokument välja tõesti nagu "`trükitud"'.
+\item Valemite vormistamine on mugav.
+\item Vaja on selgeks õppida ainult mõned lihtsasti arusaadavad
+  käsud, mis määravad ära dokumendi loogilise struktuuri. Peaaegu mitte
+  kunagi pole vaja jännata dokumendi tegeliku kujundusega.
+\item Lihtsasti saab luua ka keerulisi struktuure nagu allmärkusi,
+  ristviiteid, sisukordi ja kirjandusnimestikke.
+\item Tüpograafiliste ülesannete jaoks, mida baas-\LaTeX{} ei toeta, on
+  olemas vabalt kasutatavad lisapaketid. Näiteks on olemas paketid
+  dokumenti \PSi i graafika lisamiseks ja kindlat standardit järgivate
+  kirjandusnimestike vormistamiseks. Paljusid neist pakettidest on
+  kirjeldatud raamatus \companion.
+\item \LaTeX{} soodustab hea struktuuriga tekstide kirjutamist, sest see
+  on viis, kuidas \LaTeX{} töötab -- struktuuri määrates.
+\item \LaTeXe{} ladumismootor \TeX{} on väga portatiivne ja vaba.
+  Seetõttu töötab süsteem peaaegu igal riistvaraplatvormil.
+%
+% Add examples ...
+%
+\end{itemize}
+
+\LaTeX il on samuti mõningaid puudusi. Ma arvan, et minul on veidi raske
+leida ühtki mõistlikku, kuid olen kindel, et teised suudavad neid välja
+tuua sadu \texttt{;-)}
+\begin{itemize}
+\item \LaTeX{} ei aita eriti inimesi, kes on müünud oma hinge
+  \ldots
+\item Kuigi valmis dokumendikujundustes saab sättida
+  mõningaid parameetreid, on terve uue kujunduse loomine raske ja võtab
+  palju aega.\footnote{Kuuldused räägivad, et see on üks
+  peamistest küsimustest, mida puudutab valmiv \LaTeX 3
+  süsteem.}\index{LaTeX3@\LaTeX 3}
+\item Väga raske on kirjutada struktureerimata ja organiseerimata
+  tekste.
+\item Lubavatest esimestest sammudest hoolimata ei tarvitse sinu
+  lemmikhamster kunagi täielikult mõista loogilise märgendamise
+  põhimõtet.
+\end{itemize}
+
+\section{\LaTeX i sisendfailid}
+
+\LaTeX i sisendiks\index{sisendfail} on tavaline tekstifail.
+Unixis/Linuxis on tekstifailid üsna tavalised. Windowsis saab
+tekstifaile moodustada Notepadiga. Sisendfail sisaldab nii teose teksti
+kui ka käske, mis ütlevad \LaTeX ile, kuidas teksti vormistada. Kui
+tegutseda \LaTeX i integreeritud keskkonnas, siis on seal olemas
+vahendid tekstivormingus sisendfaili loomiseks \LaTeX i jaoks.
+
+\subsection{Tühikud}
+
+"`Tühisümboleid"' nagu tühikut ja tabulatsioonimärki käsitleb \LaTeX{}
+ühtviisi \wi{tühik}una. \emph{Mitu järjestikust} \wi{tühisümbol}it
+loetakse \emph{üheks} tühikuks. Rea alguses olevat tühikut üldiselt
+ignoreeritakse ja ühte reavahetust loetakse samuti
+tühikuks.\index{tühik!rea alguses}
+
+Tühi rida kahe tekstirea vahel märgib lõigu lõppu. \emph{Mitu} tühja
+rida on sama mis \emph{üks} tühi rida. Seda illustreerib järgmine näide.
+Vasakul on sisendfaili tekst ja paremal vormindatud väljund.
+
+\begin{example}
+Pole oluline, kas
+sõna järele lisada üks
+või mitu       tühikut.
+
+Tühi rida alustab uut
+lõiku.
+\end{example}
+
+\subsection{Erimärgid}
+
+Järgmised märgid on \wi{reserveeritud sümbolid}, millel on \LaTeX is kas
+eritähendus või pole nad kõigis kirjades kättesaadavad. Kui sisestada
+need märgid otse teksti, siis tavaliselt neid ei trükita, vaid nad
+panevad \LaTeX i tegema asju, mida kasutajal ilmselt polnud plaanis.
+\begin{code}
+\verb.#  $  %  ^  &  _  {  }  ~  \ . %$
+\end{code}
+Nagu edaspidi näeme, saab neid märke siiski teksti lisada, kui kirjutada
+nende ette \wi{langjoon}:
+\begin{example}
+\# \$ \% \^{} \& \_ \{ \} \~{}
+\textbackslash
+\end{example}
+
+Teisi sümboleid ja palju muud saab trükkida erikäskudega
+valemire\v{z}iimis või diakriitiliste märkidena.
+\index{langjoon}Langjoone märki \textbackslash{} \emph{ei saa} sisestada
+teist langjoont selle ette lisades (\verb|\\|); see märgijärjend on
+mõeldud rea murdmiseks. Selle asemel võib kasutada käsku
+\ci{textbackslash}.
+
+\subsection{\LaTeX i käsud}
+
+\LaTeX i \index{käsk}käsud on tõstutundlikud ning nad esinevad
+emmal-kummal järgmisest kahest kujust.
+
+\begin{itemize}
+\item Käsk algab \wi{langjoon}ega \verb|\| ja sellele järgneb ainult
+tähtedest koosnev nimi. Käsu nime lõpetab tühik, number või ükskõik
+milline muu mittetäht.
+\item Käsk koosneb langjoonest ja täpselt ühest mittetähest.
+\end{itemize}
+
+Paljudel käskudel on olemas ka tärnkuju, mille puhul käsu nime järele on
+lisatud tärn.\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+
+%
+% \\* doesn't comply !
+%
+
+%
+% Can \3 be a valid command ? (jacoboni)
+%
+\label{whitespace}
+
+\LaTeX{} ignoreerib tühikuid käskude järel. Kui on vaja panna käsu
+järele \index{tühik!käsu järel}tühik, tuleb käsu nime järele kirjutada
+kas tühi argument \verb|{}| ja tühik või siis spetsiaalne tühja vahe
+käsk. Tühi argument \verb|{}| ei lase \LaTeX il pärast käsu nime
+tulevaid tühikuid ära süüa.
+
+\begin{example}
+Algajatel võib \TeX tühikud käsu
+järel vahele jätta. % valesti
+Edasijõudnutele \TeX{} sobib, sest
+nemad on \TeX perdid ja teavad,
+kuidas tühikuid lisada. % õigesti
+\end{example}
+
+Mõned käsud nõuavad \index{argument}argumenti, mis tuleb anda
+\index{looksulud}looksulgudes \verb|{ }| pärast käsu nime. Mõned käsud
+tunnistavad ka \index{valikuline
+argument}\index{argument!valikuline}valikulist argumenti, mis lisatakse
+käsu nime järele \index{nurksulud}nurksulgudes~\verb|[ ]|.
+\begin{code}
+\verb|\|\textit{käsk}\verb|[|\textit{valikuline argument}\verb|]{|\textit{argument}\verb|}|
+\end{code}
+Järgmistes näidetes on kasutatud mõningaid \LaTeX i käske. Nende pärast
+pole vaja muretseda, neid selgitatakse hiljem.
+
+\begin{example}
+Sa võid mulle \textsl{toetuda}!
+\end{example}
+\begin{example}
+Palun alusta uut rida
+just siit!\newline
+Tänan!
+\end{example}
+
+\subsection{Kommentaarid}
+\index{kommentaarid}
+
+Kui \LaTeX{} kohtab sisendfaili töödeldes protsendimärki
+\index{%@\texttt{\%}}\verb|%|, siis ignoreerib ta käsiloleva rea
+ülejäänud osa, reavahetust ja kõiki tühisümboleid järgmise rea alguses.
+Nii saab sisendfaili kirjutada märkusi, mis trükiversioonis ei ilmu.
+
+\begin{example}
+See on % rumal
+% Parem: õpetlik <----
+näide: kuulilen%
+              nuteetun%
+    neliluuk
+\end{example}
+
+Märgi \verb|%| abil saab ka tükeldada pikki sisendridu, kus tühikud ega
+reavahetused pole lubatud.
+
+Pikemate kommentaaride jaoks on olemas keskkond \ei{comment} paketist
+\pai{verbatim}. Selle keskkonna kasutamiseks tuleb dokumendi
+preambulisse lisada rida \verb|\usepackage{verbatim}|, nagu selgitatakse
+edaspidi.
+
+\begin{example}
+See on üks teine
+\begin{comment}
+üsna rumal,
+kuid kasulik
+\end{comment}
+näide kommentaaride
+lisamisest dokumenti.
+\end{example}
+\noindent See ei tööta keerulisemate keskkondade sees, nagu
+valemikeskkond.
+
+\section{Sisendfaili struktuur}
+\label{sec:structure}\index{sisendfail}
+Kui \LaTeXe{} töötleb sisendfaili, siis eeldab ta, et see järgib
+teatavat \index{sisendfaili struktuur}struktuuri. Sellest tulenevalt
+peab iga sisendfail algama käsuga\cih{documentclass}
+\begin{code}
+\verb|\documentclass{...}|
+\end{code}
+See määrab, mis liiki dokumendiga on tegu. Selle järel tulevad käsud,
+mis mõjutavad kogu dokumendi välimust, või loevad sisse \wi{pakett}e,
+mis lisavad \LaTeX i süsteemile uusi võimalusi. Pakett loetakse sisse
+käsuga\cih{usepackage}
+\begin{code}
+\verb|\usepackage{...}|
+\end{code}
+
+Kui kogu seadistustöö on tehtud,\footnote{Käskude \texttt{\bs
+documentclass} ja \texttt{\bs begin$\mathtt{\{}$document$\mathtt{\}}$}
+vahele jäävat dokumendi osa nimetatakse \emph{\wi{preambul}iks}.} siis
+algab dokumendi põhisisu käsuga
+\begin{code}
+\verb|\begin{document}|
+\end{code}
+Nüüd võib sisestada teksti vaheldumisi igasuguste kasulike \LaTeX i
+käskudega. Dokumendi lõppu pannakse käsk
+\begin{code}
+\verb|\end{document}|
+\end{code}
+mis ütleb \LaTeX ile, et töö on läbi. Kõike, mis veel järgneb, \LaTeX{}
+ignoreerib.
+
+Joonisel~\ref{mini} on kujutatud minimaalse \LaTeX i faili sisu. Veidi
+keerukam \wi{sisendfail} on joonisel~\ref{document}.\index{sisendfail}
+
+\begin{figure}[tp]
+\begin{lined}{6cm}
+\begin{verbatim}
+\documentclass{article}
+\begin{document}
+Minimaalne on ilus.
+\end{document}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\caption{Minimaalne \LaTeX i fail} \label{mini}
+\end{figure}
+
+\begin{figure}[tp]
+\begin{lined}{10cm}
+\begin{verbatim}
+\documentclass[a4paper,11pt]{article}
+% seadistused eesti keele jaoks
+\usepackage[estonian]{babel}
+\usepackage[utf8]{inputenc}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+% määra pealkiri
+\author{H.~Partl}
+\title{Minimalism}
+\begin{document}
+% moodustab pealkirja
+\maketitle
+% lisab sisukorra
+\tableofcontents
+\section{Mõned huvitavad sõnad}
+Nii, siin algab minu armas artikkel.
+\section{Nägemiseni}
+\ldots{} ja siin ta lõpeb.
+\end{document}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\caption[Realistliku ajakirjaartikli näide]{Realistliku ajakirjaartikli
+näide. Kõiki selles näites esinevaid käske tutvustame hiljem.}
+\label{document}
+
+\end{figure}
+
+\section{Tüüpiline käsureasessioon}
+
+Arvatavasti on nüüd tekkinud suur tahtmine leheküljel \pageref{mini}
+olevat kena väikest \LaTeX i sisendfaili ise järele proovida. Siin on
+veidi juhiseid: \LaTeX il endal puuduvad graafiline liides ja peened
+vajutatavad nupud. Ta on lihtsalt programm, mis töötleb sisendfaili.
+Mõnes \LaTeX i installatsioonis on olemas graafiline kasutajaliides, kus
+sisendfaili kompileerimiseks on olemas nupp \LaTeX. Teistes süsteemides
+võib olla vaja midagi klaviatuurilt trükkida, seega näitame siin, kuidas
+meelitada \LaTeX i kompileerima sisendfaili tekstipõhises süsteemis.
+Tähelepanu: see kirjeldus eeldab, et arvutis on olemas töötav \LaTeX i
+installatsioon.\footnote{See on nii enamikus hästi hallatud Unixi
+süsteemides ning \ldots{} Tõelised Mehed kasutavad Unixit, nii et
+\ldots{} \texttt{;-)}}
+
+\begin{enumerate}
+\item
+
+Ava/loo \LaTeX i sisendfail. See fail peab olema lihtne ASCII tekst.
+Unixis teevad kõik tekstiredaktorid just seda. Windowsis tuleks hoolt
+kanda, et fail salvestatakse ASCII või lihtteksti vormingus. Faili nime
+valides tuleks jälgida, et laiendiks saaks \eei{tex}.
+
+\item
+
+Ava käsurida või \texttt{cmd} aken, mine kataloogi, kus sisendfail asub,
+ja käivita \LaTeX{} sisendfailil.
+\begin{lscommand}
+\verb+latex foo.tex+
+\end{lscommand}
+Õnnestumise korral tekib töö tulemusena fail laiendiga \eei{dvi}.
+Vajalik võib olla sisendfail \LaTeX ist läbi lasta mitu korda, et
+sisukord ja kõik ristviited õigeks muutuksid. Kui sisendfailis on mõni
+viga, siis teatab \LaTeX{} sellest ja peatab faili töötlemise. Vajuta
+Ctrl+D, et käsureale tagasi saada.
+
+\item
+
+Nüüd võib \wi{DVI-fail}i vaadata. Selleks on mitu võimalust. Faili
+vaatamiseks ekraanil on käsk\index{Xdvi}
+\begin{lscommand}
+\verb+xdvi foo.dvi &+
+\end{lscommand}
+See töötab ainult Unixis X11-ga. Windowsis võib proovida programmi
+\wi{Yap} (\emph{Yet another previewer}).
+
+Võib ka teisendada DVI-faili \PSi iks, mida saab printida või vaadata
+\wi{Ghostscript}iga, andes
+käsu\index{dvips@\texttt{dvips}}\index{PS-fail}
+\begin{lscommand}
+\verb+dvips -Pcmz foo.dvi -o foo.ps+
+\end{lscommand}
+
+Kui veab, siis võib \LaTeX i süsteem sisaldada isegi tööriista
+\index{dvipdf@\texttt{dvipdf}}\texttt{dvipdf}, millega saab DVI-faili
+teisendada otse PDF-iks.\index{PDF-fail}
+\begin{lscommand}
+\verb+dvipdf foo.dvi+
+\end{lscommand}
+
+\end{enumerate}
+
+\section{Dokumendi kujundus}
+
+\subsection {Dokumendiklassid}\label{sec:documentclass}
+
+Esimene informatsioon, mida \LaTeX{} sisendfaili töötlemisel vajab, on
+loodava dokumendi liik. See määratakse käsuga \ci{documentclass}.
+\begin{lscommand}
+\ci{documentclass}\verb|[|\emph{suvandid}\verb|]{|\emph{klass}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Argument \emph{klass} määrab dokumendi liigi.
+Tabelis~\ref{documentclasses} on loetletud dokumendiklassid, mida
+käesolevas sissejuhatuses mainitakse. \LaTeXe{} distributsiooni
+kuulub muidki dokumendiklasse, sealhulgas klassid kirjade ja esitluste
+jaoks. Argument \index{suvand}\emph{suvandid} täpsustab dokumendiklassi
+käitumist. Suvandid tuleb üksteisest eraldada komadega. Standardsete
+dokumendiklasside kõige tavalisemad suvandid on kirjas
+tabelis~\ref{options}.
+
+\begin{table}[!bp]
+\caption{Dokumendiklassid} \label{documentclasses}
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{description}
+
+\item [\normalfont\pai{article}] teadusajakirjade artiklid,
+  ettekanded, lühiaruanded, programmidokumentatsioon, infolehed, \ldots{}
+  \index{klass!article@\textsf{article}}
+\item [\normalfont\pai{proc}] artikliklassil põhinevate dokumentide
+  kogumikud (toimetised). \index{klass!proc@\textsf{proc}}
+\item [\normalfont\pai{minimal}] nii väike kui saab olla. Määrab
+  ainult tekstiploki mõõtmed ja põhikirja tüübi. Kasutatakse peamiselt
+  silumise eesmärgil. \index{klass!minimal@\textsf{minimal}}
+\item [\normalfont\pai{report}] pikemad mitmepeatükilised aruanded,
+  väiksemad raamatud, väitekirjad, \ldots{}
+  \index{klass!report@\textsf{report}}
+\item [\normalfont\pai{book}] päris raamatud.
+  \index{klass!book@\textsf{book}}
+\item [\normalfont\pai{slides}] slaidid. Tekstikirjaks on suur
+  seriifideta kiri. Slaidide jaoks on eelistatum klass \pai{beamer}.
+  \index{klass!slides@\textsf{slides}}\index{klass!beamer@\textsf{beamer}}
+\end{description}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\begin{table}[tp]
+\caption{Dokumendiklasside suvandid} \label{options}
+\begin{lined}{\textwidth}
+% \begin{flushleft}
+\begin{description}
+\item[\normalfont\texttt{10pt}, \texttt{11pt}, \texttt{12pt}] \quad
+  Määrab dokumendi põhikirja suuruse. Kui suvandit pole antud, siis
+  võetakse selleks \texttt{10pt}.%
+  \index{kirjasuurus}\index{dokumendi kirjasuurus}\index{põhikirja suurus}%
+  \index{10pt@\texttt{10pt}}\index{11pt@\texttt{11pt}}\index{12pt@\texttt{12pt}}
+
+\item[\normalfont\texttt{a4paper}, \texttt{letterpaper}, \ldots] \quad
+  Määrab paberi formaadi. Vaikeformaat on \texttt{letterpaper}. Veel on
+  olemas \texttt{a5paper}, \texttt{b5paper}, \texttt{executivepaper} ja
+  \texttt{legalpaper}.
+  \index{paberi formaat}%
+  \index{formaat!A4}\index{formaat!letter}\index{formaat!A5}%
+  \index{formaat!B5}\index{formaat!executive}\index{formaat!legal}%
+  \index{a4paper@\texttt{a4paper}}\index{letterpaper@\texttt{letterpaper}}%
+  \index{a5paper@\texttt{a5paper}}\index{b5paper@\texttt{b5paper}}%
+  \index{executivepaper@\texttt{executivepaper}}\index{legalpaper@\texttt{legalpaper}}
+
+\item[\normalfont\texttt{fleqn}] \quad Rajastab eraldi real olevad
+  valemid vasakule, mitte keskele.
+  \index{fleqn@\texttt{fleqn}}
+
+\item[\normalfont\texttt{leqno}] \quad Paneb valeminumbrid valemist
+  vasakule, mitte paremale.
+  \index{leqno@\texttt{leqno}}
+
+\item[\normalfont\texttt{titlepage}, \texttt{notitlepage}] \quad Määrab,
+  kas pärast dokumendi \index{tiitel}tiitlit alustada uut lehekülge või
+  mitte. Klass \pai{article} vaikimisi ei alusta uut lehekülge,
+  klassid \pai{report} ja \pai{book} alustavad. \index{tiitel}
+  \index{titlepage@\texttt{titlepage}}\index{notitlepage@\texttt{notitlepage}}
+
+\item[\normalfont\texttt{onecolumn}, \texttt{twocolumn}] \quad Küljendab
+  dokumendi teksti \index{üheveeruline trükk}ühes veerus või
+  \index{kaheveeruline trükk}kahes veerus.
+  \index{onecolumn@\texttt{onecolumn}}\index{twocolumn@\texttt{twocolumn}}
+
+\item[\normalfont\texttt{twoside}, \texttt{oneside}] \quad Määrab, kas
+  genereerida kahepoolselt või ühepoolselt trükitavate lehekülgedega
+  väljund. Vaikimisi on klassid \pai{article} ja \pai{report}
+  \index{ühepoolne trükk}ühepoolsed, klass \pai{book} aga
+  \index{kahepoolne trükk}{kahepoolne}. See suvand puudutab ainult
+  dokumendi stiili. Suvand \texttt{twoside} \emph{ei anna} kasutatavale
+  printerile korraldust printida dokument välja kahepoolselt.
+  \index{oneside@\texttt{oneside}}\index{twoside@\texttt{twoside}}
+
+\item[\normalfont\texttt{landscape}] \quad Muudab dokumendi kujunduse
+  sobivaks rõhtpaigutuses printimise jaoks.
+  \index{landscape@\texttt{landscape}}\index{rõhtpaigutus}
+
+\item[\normalfont\texttt{openright}, \texttt{openany}] \quad Seab peatükid algama
+  kas ainult parempoolsel leheküljel või järgmisel vabal leheküljel. Ei
+  tööta klassiga \pai{article}, mis peatükke ei tunne. Vaikimisi
+  algavad peatükid klassis \pai{report} järgmisel vabal leheküljel ja
+  klassis \pai{book} parempoolsel leheküljel.
+  \index{openright@\texttt{openright}}\index{openany@\texttt{openany}}
+
+\end{description}
+% \end{flushleft}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Näiteks võib \LaTeX i sisendfail alata reaga
+\begin{code}
+\ci{documentclass}\verb|[11pt,twoside,a4paper]{article}|
+\end{code}
+Sellega vormistab \LaTeX{} dokumendi \emph{artiklina} põhikirja
+suurusega \emph{11 punkti} küljenduses, mis sobib
+\emph{kahepoolseks} printimiseks \emph{A4-lehele}.
+
+\subsection{Paketid}
+\index{pakett}Dokumenti kirjutades võib mõnes valdkonnas ilmneda
+probleeme, mida baas-\LaTeX{} lahendada ei suuda. Kui on vaja dokumenti
+lisada graafikat, moodustada värvilist teksti või lugeda failist sisse
+programmi lähtekoodi, siis tuleb \LaTeX i võimeid laiendada. Selliseid
+laiendusi nimetatakse pakettideks. Pakett võetakse kasutusele käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{usepackage}\verb|[|\emph{suvandid}\verb|]{|\emph{pakett}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{pakett} on paketi nimi ja \emph{suvandid} nimekiri
+võtmesõnadest, mis käivitavad paketis spetsiaalseid funktsioone. Käsk
+\ci{usepackage} pannakse dokumendi preambulisse. Täpsemalt vaadeldi seda
+jaotises \ref{sec:structure}.
+
+Mõned paketid tulevad kaasa \LaTeXe{} baasdistributsiooniga (vt
+tabelit~\ref{packages}), teised on saadaval eraldi. Oma arvutisse
+installitud pakettide kohta peaks rohkem infot andma \guide. Põhiline
+infoallikas \LaTeX i pakettide kohta on \companion, mis sisaldab sadade
+pakettide kirjeldusi, samuti juhiseid, kuidas \LaTeXe{} jaoks ise
+laiendusi kirjutada.
+
+Kaasaegses \TeX i distributsioonis on suur hulk pakette juba
+eelinstallitud. Unixis saab paketi dokumentatsiooni kätte käsuga
+\index{texdoc@\texttt{texdoc}}\texttt{texdoc}.
+
+\begin{table}[tp]
+\caption{Mõned \LaTeX iga kaasatulevad paketid} \label{packages}
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{description}
+\item[\normalfont\pai{doc}] Võimaldab \LaTeX is koostatud programme
+  dokumenteerida. Kirjeldatud failis \texttt{doc.dtx}\footnote{See
+  fail peaks olema süsteemis installitud ning \wi{DVI-fail}i
+  peaks saama genereerida käsuga \texttt{latex doc.dtx} ükskõik millises
+  kataloogis, kus kasutajal on kirjutamisõigus. Sama kehtib kõigi
+  teiste selles tabelis nimetatud failide kohta.} ja raamatus
+  \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{exscale}] Teeb kättesaadavaks laiendatud
+  valemikirjade skaleeritud variandid. Kirjeldatud failis
+  \texttt{ltexscale.dtx}.
+
+\item[\normalfont\pai{fontenc}] Määrab, millist \wi{kirjakodeering}ut
+  \LaTeX{} peaks kasutama. Kirjeldatud failis \texttt{ltoutenc.dtx}.
+
+\item[\normalfont\pai{ifthen}] Teeb kättesaadavaks käsud kujul
+  "`kui \ldots{} siis \ldots{} muidu \ldots"'. Kirjeldatud failis
+  \texttt{ifthen.dtx} ja raamatus \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{latexsym}] \LaTeX i sümbolikirja kasutamiseks
+  tuleks sisse lugeda pakett \pai{latexsym}. Kirjeldatud
+  failis \texttt{latexsym.dtx} ja raamatus \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{makeidx}] Muudab kättesaadavaks aineregistri
+  moodustamise käsud. Kirjeldatud jaotises~\ref{sec:indexing} ja
+  raamatus \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{syntonly}] Töötleb dokumenti ilma seda ladumata.
+
+\item[\normalfont\pai{inputenc}] Lubab määrata sisendkodeeringut,
+  nagu ASCII, ISO Latin-1, ISO Latin-2, 437/850 IBM koodileheküljed,
+  Apple Macintosh, Next, ANSI-Windows või kasutaja defineeritud
+  kodeering. Kirjeldatud failis \texttt{inputenc.dtx}.
+\end{description}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\subsection{Leheküljestiilid}
+
+\LaTeX{} toetab kolme eeldefineeritud \wi{päis}e/\wi{jalus}e
+kombinatsiooni ehk nn \wi{leheküljestiil}i. Käsu
+\begin{lscommand}
+\ci{pagestyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent argument \emph{stiil} määrab, millist stiili kasutada.
+Eeldefineeritud stiilid on loetletud tabelis~\ref{pagestyle}.
+
+\begin{table}[tp]
+\caption{\LaTeX i eeldefineeritud leheküljestiilid} \label{pagestyle}
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{description}
+
+\item[\normalfont\texttt{plain}] trükib lehekülje alaäärde, jaluse
+keskele, leheküljenumbrid. Vaikestiil.
+\index{leheküljestiil!plain@\texttt{plain}}\index{plain@\texttt{plain}}
+
+\item[\normalfont\texttt{headings}] trükib iga lehekülje päisesse
+jooksva peatüki pealkirja ja leheküljenumbri, jalus jääb tühjaks. (See
+on käesolevas dokumendis kasutatav stiil.)
+\index{leheküljestiil!headings@\texttt{headings}}\index{headings@\texttt{headings}}
+
+\item[\normalfont\texttt{empty}] jätab nii päise kui ka jaluse tühjaks.
+\index{leheküljestiil!empty@\texttt{empty}}\index{empty@\texttt{empty}}
+
+\end{description}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Jooksva lehekülje stiili on võimalik muuta käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{thispagestyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}|
+\end{lscommand}
+Kirjelduse, kuidas luua oma päiseid ja jaluseid, leiab raamatust
+\companion{} ning jaotisest~\ref{sec:fancy}
+leheküljel~\pageref{sec:fancy}.
+%
+% Pointer to the Fancy headings Package description !
+%
+
+\section{Esineda võivad failid}
+
+\LaTeX iga töötades võib kasutaja kiiresti leida end eri
+\index{laiendid}laienditega failide labürindist ilma juhtlõngata.
+Järgmises loendis on kirjas mitmesugused \wi{failitüübid}, mis \TeX iga
+töötades võivad ette tulla. See tabel ei ole kindlasti täielik laiendite
+nimekiri, kuid kui puudu on midagi olulist, siis võiks mulle teada anda.
+
+\begin{description}
+
+\item[\eei{tex}] \LaTeX i või \TeX i sisendfail. Saab kompileerida
+käsuga \texttt{latex}.
+\item[\eei{sty}] \LaTeX i makropakett. Saab käsuga \ci{usepackage}
+\LaTeX i dokumenti sisse lugeda.
+\item[\eei{dtx}] Dokumenteeritud \TeX{}. See on \LaTeX i stiilifailide
+peamine distributsioonivorming. Kui DTX-fail kompileerida, siis on
+tulemuseks DTX-failis sisalduva \LaTeX i paketi dokumenteeritud makrokood.
+\item[\eei{ins}] Vastavas DTX-failis sisalduvate failide
+installija. Laadides \LaTeX i paketi võrgust alla, saab tavaliselt
+DTX-faili ja INS-faili. Käivitades \LaTeX i INS-failil, saab DTX-faili
+lahti pakkida.
+\item[\eei{cls}] Klassifail, mis määrab, kuidas dokument välja näeb.
+Klassifail valitakse käsuga \ci{documentclass}.
+\item[\eei{fd}] Kirjadefinitsioonide fail, mis tutvustab \LaTeX ile uusi
+kirju.
+\end{description}
+Järgmised failid genereerib \LaTeX{} sisendfaili töötlemisel.
+
+\begin{description}
+\item[\eei{dvi}] Seadmest sõltumatu fail (\emph{Device Independent
+File}). See on \LaTeX i kompileerimistöö põhitulemus. Faili sisu saab
+vaadata \wi{DVI-fail}ide vaatamisprogrammiga või saata printerile
+programmiga \index{dvips@\texttt{dvips}}\texttt{dvips} või muu sarnase
+programmiga.
+\item[\eei{log}] Sisaldab detailset aruannet sellest, mis viimase
+kompileerimise jooksul juhtus.
+\item[\eei{toc}] Säilitab kõigi jaotiste pealkirju. Loetakse sisse
+järgmise kompileerimise käigus, kui moodustatakse sisukord.
+\item[\eei{lof}] Nagu TOC, aga jooniste loetelu jaoks.
+\item[\eei{lot}] Sama tabelite loetelu jaoks.
+\item[\eei{aux}] Veel üks fail, mis kannab informatsiooni ühelt
+kompileerimiskorralt järgmisele. Muu hulgas säilitatakse AUX-failis
+ristviidetega seotud informatsiooni.
+\item[\eei{idx}] Kui dokument sisaldab aineregistrit, siis salvestab
+\LaTeX{} kõik registrisse minevad sõnad sellesse faili. Seda faili
+tuleb töödelda programmiga \wi{MakeIndex}. Aineregistri kohta leiab
+rohkem infot jaotisest \ref{sec:indexing} leheküljel
+\pageref{sec:indexing}.
+\item[\eei{ind}] Töödeldud IDX-fail, valmis järgmises
+kompileerimistsüklis dokumenti sisselugemiseks.
+\item[\eei{ilg}] Logifail, mis ütleb, mida \wi{MakeIndex} tegi.
+\end{description}
+
+
+% Package Info pointer
+%
+%
+
+
+
+%
+% Add Info on page-numbering, ...
+% \pagenumbering
+
+\section{Suured projektid}
+
+Suuri dokumente luues võib tekkida soov jaotada \wi{sisendfail} mitmeks
+osaks. Selleks on \LaTeX is kaks käsku.
+\begin{lscommand}
+\ci{include}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Selle käsuga saab lisada faili \emph{failinimi}\verb|.tex|
+sisu käsiloleva dokumendi sisse. Enne faili \emph{failinimi}\verb|.tex|
+materjali töötlemist alustab \LaTeX{} uut lehekülge.
+
+Teist käsku saab kasutada preambulis ning selle toimel loeb \LaTeX i
+sisse ainult mõned käskude \verb|\include| argumentideks olevad failid.
+\begin{lscommand}
+\ci{includeonly}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|,|\emph{failinimi}%
+\verb|,|\ldots\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Pärast selle käsu täitmist dokumendi preambulis täidetakse
+\ci{include}-kä\-sud ainult nende failinimede puhul, mis on loetletud
+käsu \ci{includeonly} argumendis.
+
+Käsk \ci{include} alustab sisseloetava teksti ladumist uuelt
+leheküljelt. See sobib hästi käskude \ci{includeonly} jaoks, sest
+leheküljepiirid ei muutu, isegi kui mõned sisseloetavad failid välja
+jäävad. Kuid mõnikord pole see soovitav. Sel juhul võib kasutada käsku
+\begin{lscommand}
+\ci{input}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent See käsk lihtsalt loeb antud faili sisse. Ei mingeid kirjusid
+kostüüme ega kuljuseid.
+
+Paketi \pai{syntonly} abil saab lasta \LaTeX il kiiresti dokumendi üle
+kontrollida: \LaTeX{} vaatab dokumendi läbi, kontrollib ainult süntaksit
+ja käskude kasutamise korrektsust, aga ei moodusta (DVI) väljundit. Kuna
+selles re\v{z}iimis töötab \LaTeX{} kiiremini, võib see hoida kokku
+väärtuslikku aega. Kasutamine on väga lihtne:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{syntonly}
+\syntaxonly
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Soovides saada tegelikke lehekülgi, tuleb lihtsalt teine rida välja
+kommenteerida (lisades selle ette protsendimärgi).
+
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/title.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/title.tex
new file mode 100644
index 00000000000..7f343d0cc90
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/title.tex
@@ -0,0 +1,49 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: The title page
+% $Id: title.tex 533 2015-04-09 13:00:40Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\ifpdf
+  \pdfbookmark{Tiitelleht}{title}
+\fi
+\newlength{\centeroffset}
+\setlength{\centeroffset}{-0.5\oddsidemargin}
+\addtolength{\centeroffset}{0.5\evensidemargin}
+%\addtolength{\textwidth}{-\centeroffset}
+\thispagestyle{empty}
+\vspace*{\stretch{1}}
+\noindent\hspace*{\centeroffset}\makebox[0pt][l]{\begin{minipage}{\textwidth}
+\flushright
+{\Huge\bfseries Mitte väga lühike\\
+\LaTeXe{} sissejuhatus
+
+}
+\noindent\rule[-1ex]{\textwidth}{5pt}\\[2.5ex]
+\hfill\emph{\Large Ehk \LaTeXe{} \pageref{LastPage} minutiga}
+\end{minipage}}
+
+\vspace{\stretch{1}}
+\noindent\hspace*{\centeroffset}\makebox[0pt][l]{\begin{minipage}{\textwidth}
+\flushright
+{\bfseries
+Tobias Oetiker\\[1.5ex]
+Hubert Partl, Irene Hyna, Elisabeth Schlegl\\[3ex]}
+Versioon~5.05, 18. juuli 2015\\[6ex]
+{\bfseries Tõlkinud Reimo Palm}
+\end{minipage}}
+
+%\addtolength{\textwidth}{\centeroffset}
+\vspace{\stretch{2}}
+
+
+\pagebreak
+
+\endinput
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/typeset.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/typeset.tex
new file mode 100644
index 00000000000..86ba57261c0
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/typeset.tex
@@ -0,0 +1,1948 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Typesetting Part of LaTeX2e Introduction
+% $Id: typeset.tex 537 2015-07-18 09:43:10Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+\chapter{Teksti vormistamine}
+
+\begin{intro}
+  Eelmises peatükis tutvustasime \LaTeXe{} dokumentide põhilisi
+  koostisosi.
+  Selles peatükis täidame ülejäänud struktuuri, mida on
+  tegelike materjalide koostamiseks vaja teada.
+\end{intro}
+
+\section{Teksti ja keele struktuur}
+\secby{Hanspeter Schmid}{hanspi@schmid-werren.ch}
+Teksti kirjutamise peamine mõte (osa modernset EIHE\footnote{Erinev iga
+hinna eest, tõlge \v{S}veitsi saksakeelsest väljendist UVA (\emph{ums
+Verrecken anders}).} kirjandust välja arvatud) on anda lugejale edasi
+ideid, informatsiooni või teadmisi. Lugeja mõistab teksti paremini, kui
+ideed on hästi struktureeritud, ning näeb ja tajub teose loogilist ja
+semantilist ülesehitust palju selgemini, kui teose tüpograafiline vorm
+seda peegeldab.
+
+\LaTeX{} erineb muudest tekstivormistussüsteemidest selle poolest, et
+talle tuleb ära kirjeldada teksti loogiline ja semantiline struktuur.
+Seejärel tuletab \LaTeX{} dokumendiklassis ja mitmesugustes
+stiilifailides paikapandud "`reeglite"' järgi ise teksti tüpograafilise
+vormi.
+
+Kõige tähtsam tekstiüksus \LaTeX is (ja üldse tüpograafias) on
+\wi{lõik}. Me nimetame seda tekstiüksuseks, sest lõik on tüpograafiline
+kogum, mis peaks väljendama ühte sidusat mõtet või ideed. Järgmistes
+jaotistes õpetatakse, kuidas alustada uut rida, nt käsuga
+\texttt{\bs\bs}, või lõiku, nt jättes algteksti tühja rea. Kui algab uus
+mõte, siis tuleks alustada uut lõiku, ja kui mitte, siis piirduda ainult
+ridade murdmisega. Lõiguvahe lisamise juures kahevahel olles võib
+mõtelda tekstist kui ideede ja mõtete edasiandjast. Kui tekstis on
+lõiguvahe, ent pärast seda vana mõte jätkub, siis tuleks lõiguvahe
+eemaldada. Kui samas lõigus tuleb sisse täiesti uus mõttekäik, siis
+tuleks lõiguvahe lisada.
+
+Hästi paigutatud lõiguvahede tähtsust tihti alahinnatakse. Paljud ei
+teagi, mida lõiguvahe tähendab, või, iseäranis \LaTeX is, jätavad sisse
+lõiguvahesid ilma seda ise aimamata. Viimast viga on eriti lihtne teha
+siis, kui tekstis esineb valemeid. Järgmisi näiteid vaadates tasub
+mõtelda, miks mõnikord on enne või pärast valemit tühjad read
+(lõiguvahed), mõnikord aga mitte. (Kui mõned käsud on siin veel
+tundmatud, siis võib läbi lugeda selle ja järgmise peatüki ning seejärel
+pöörduda käesoleva jaotise juurde tagasi.)
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+% 1. näide
+\ldots kui Einstein tõi sisse valemi
+\begin{equation}
+  E = m \cdot c^2 \; ,
+\end{equation}
+mis on kõige laiemalt tuntud ja samas
+kõige vähem mõistetud füüsikavalem.
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+% 2. näide
+\ldots kust järeldub Kirchhoffi voolutugevuste seadus
+\begin{equation}
+  \sum_{k=1}^{n} I_k = 0 \; .
+\end{equation}
+
+Kirchhoffi pingelangude seaduse võib tuletada \ldots
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+% 3. näide
+\ldots millel on mitu eelist.
+
+\begin{equation}
+  I_D = I_F - I_R
+\end{equation}
+on aluseks hoopis teist laadi transistorimudelile. \ldots
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+Väiksuse suunas järgmine tekstiüksus on lause. Ingliskeelsetes tekstides
+pannakse lauset lõpetava punkti järele pikem tühik kui lühendit lõpetava
+punkti järele. \LaTeX{} püüab ise aru saada, kumba on vaja. Kui \LaTeX{}
+mõistab seda valesti, siis tuleb talle oma soovi selgitada; sellest on
+juttu käesolevas peatükis edaspidi.
+
+Teksti struktureerimine ulatub isegi lause osadele. Enamikus keeltes on
+kirjavahemärkide reeglid väga keerulised, kuid paljudes keeltes
+(sealhulgas inglise ja saksa keeles) saab peaaegu iga koma õigesti, kui
+meenutada, mida see esitab: lühikest pausi keelevoos. Olles kahevahel,
+kuhu koma panna, võib lauset lugeda valjusti ja teha pärast iga koma
+väike hingetõmme. Kui mõni koht tundub selliselt kohmakas, siis
+kustutada koma; kui mõnes teises kohas tekib vajadus hingata (või teha
+lühike paus), siis lisada koma.\enlargethispage{\baselineskip}
+
+Lõpuks peaksid tekstilõigud olema loogiliselt struktureeritud ka
+kõrgemal tasemel, korrastatud peatükkideks, jaotisteks, alajaotisteks
+jne. Kuid kirjutiste nagu \verb|\section{|\texttt{Keele ja teksti
+struktuur}\verb|}| tüpograafiline efekt on nii ilmne, et on peaaegu
+iseenesestmõistetav, kuidas selliseid kõrgema taseme struktuure tuleks
+kasutada.
+
+\section{Ridade murdmine ja lehekülgedeks jaotamine}
+
+\subsection{Joondatud lõigud}
+
+Raamatuid laotakse tihti nii, et kõik read on sama pikad. \LaTeX{} lisab
+sõnade vahele vajalikud \index{rea murdmine}reamurdmised ja vahed,
+optimeerides korraga terve lõigu sisu.\index{lõik} Kui tarvis, siis ta
+isegi poolitab sõnu, mis sobivalt ühele reale ei mahu. See, kuidas lõike
+laotakse, sõltub dokumendiklassist. Tavaliselt algab lõigu esimene rida
+taandega ja kahe lõigu vahel pole lisaruumi. Täpsemat infot leiab
+jaotisest~\ref{parsp}.
+
+Erijuhtudel võib olla vaja anda \LaTeX ile ise reamurdmise käsk.
+\begin{lscommand}
+\ci{\bs} või \ci{newline}
+\end{lscommand}
+\noindent alustab uut rida ilma uut lõiku alustamata.
+\begin{lscommand}
+\ci{\bs*}
+\end{lscommand}
+\noindent keelab lisaks leheküljevahetuse pärast rea sundmurdmist.
+\begin{lscommand}
+\ci{newpage}
+\end{lscommand}
+\noindent alustab uut lehekülge.
+
+\begin{lscommand}
+\ci{linebreak}\verb|[|\emph{n}\verb|]|,
+\ci{nolinebreak}\verb|[|\emph{n}\verb|]|,
+\ci{pagebreak}\verb|[|\emph{n}\verb|]|,
+\ci{nopagebreak}\verb|[|\emph{n}\verb|]|
+\end{lscommand}
+\noindent soovitavad kohti, kus murdmine võib (või ei või) toimuda.
+Nende käskude toimet saab autor mõjutada valikulise argumendiga
+\emph{n}, mis on täisarv nullist neljani. Kui \emph{n} on väiksem kui 4,
+siis jääb \LaTeX ile võimalus käsku ignoreerida, kui tulemus näeks välja
+väga halb. Neid "`break"'-käske ei tule segamini ajada eelnevate
+"`new"'-käskudega. Isegi kui anda "`break"'-käsk, püüab \LaTeX{} ikkagi
+ridade paremad servad ja lehekülje kogupikkuse ühtlaseks saada, nagu
+järgmises jaotises kirjeldatud; see võib jätta teksti ebameeldivad
+lüngad. Kui on tõesti vaja alustada uut rida või uut lehekülge, siis
+tuleks kasutada vastavaid "`new"'-käske. Jälgi käskude nimesid!
+
+\LaTeX{} püüab alati moodustada parima võimaliku reamurdmise. Kui ta ei
+leia viisi murda ridu nii, nagu tema kõrgetele standarditele kohane,
+jätab ta ühe rea lõigust paremale välja ulatuma ning kaebab sisendfaili
+töötlemise ajal "`\wi{ületäitunud horisontaalkast}i"' ("`\index{overfull
+hbox@\textit{overfull hbox}}\emph{overfull hbox}"') üle. Kõige
+sagedamini juhtub see siis, kui \LaTeX{} ei suuda leida sobivat kohta
+sõna poolitamiseks.\footnote{Kuigi \LaTeX{} annab sel juhul hoiatuse
+(\texttt{Overfull \bs{}hbox}) ja kirjutab teda häiriva rea ekraanile,
+pole selliseid ridu alati lihtne üles leida. Kui lisada käsule
+\ci{documentclass} suvand \index{draft@\texttt{draft}}\texttt{draft},
+siis tähistatakse need read paksu musta joonega lehekülje paremas
+servas.} \LaTeX i saab instrueerida oma standardeid veidi alandama, kui
+anda käsk \ci{sloppy}. See väldib taolisi üleulatuvaid ridu
+sõnadevahelise ruumi suurendamise teel -- isegi kui lõppväljund ei ole
+optimaalne. Sel juhul antakse kasutajale hoiatus "`\wi{alatäitunud
+horisontaalkast}"' ("`\index{underfull hbox@\textit{underfull
+hbox}}\emph{underfull hbox}"'). Enamikul juhtudel ei näe tulemus välja
+väga hea. Käsk \ci{fussy} toob \LaTeX i normaalse tegutsemisviisi juurde
+tagasi.
+
+\subsection{Poolitamine} \label{hyph}
+
+\LaTeX{} poolitab ise sõnu seal, kus vaja. Kui poolitamisalgoritm ei
+leia õigeid poolituskohti, saab olukorra heastada järgmiste käskudega,
+mis kirjeldavad \TeX ile erandeid.
+
+Käsk
+\begin{lscommand}
+\ci{hyphenation}\verb|{|\emph{sõnade loend}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent lubab argumendis loetletud sõnu poolitada ainult märkidega
+"`\verb|-|"' näidatud kohtadelt. Käsu argument peaks sisaldama ainult
+sõnu, mis koosnevad tavalistest tähtedest, või täpsemini märkidest,
+mida \LaTeX{} peab tavalisteks tähtedeks.
+\index{poolitussoovitused}Poolitussoovitused jäävad kehtima keelele, mis
+on aktiivne poolitussoovituste käsu täitmise hetkel. See tähendab, et
+kui panna käsk dokumendi preambulisse, siis mõjutab see inglise keele
+poolitust. Kui kasutada mõnda keeletoetuspaketti nagu \pai{babel} ja
+anda see käsk pärast paketis keele valimist või pärast käsku
+\verb|\begin{document}|, siis kehtivad poolitussoovitused keele jaoks,
+mis paketis aktiveeritakse.
+
+Järgmine näide lubab poolitada sõna \emph{poolitamine}, samuti sõna
+\emph{Poolitamine}, ning keelab poolitada sõnu \emph{FORTRAN},
+\emph{Fortran} ja \emph{fortran}. Argumendis ei tohi olla erimärke
+ega -sümboleid.
+
+Näide:
+\begin{code}
+\verb|\hyphenation{FORTRAN Poo-li-ta-mi-ne}|
+\end{code}
+
+Käsk \ci{-} lisab sõnasse valikulise poolituskoha. See saab ühtlasi
+ainsaks punktiks, kust seda sõna võib poolitada. See käsk on iseäranis
+kasulik spetsiaalsümboleid (nt võõrtäpitähti) sisaldavate sõnade puhul,
+sest spetsiaalsümbolitega sõnu \LaTeX{} automaatselt ei poolita.
+%\footnote{Unless you are using the new
+%\wi{DC fonts}.}.
+
+\begin{example}
+Ma arvan, et see on: kuu\-li\-%
+len\-nu\-tee\-tun\-%
+ne\-li\-luuk
+\end{example}
+
+Mitut sõna saab hoida koos samal real käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{mbox}\verb|{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent See hoiab argumendi üheskoos igas olukorras.
+
+\begin{example}
+Minu telefoninumber muutub varsti.
+Uus number on \mbox{0116 291 2319}.
+
+Parameeter
+\mbox{\emph{failinimi}} peaks
+sisaldama faili nime.
+\end{example}
+
+Käsk \ci{fbox} sarnaneb käsuga \ci{mbox}, kuid lisaks joonistab sisu
+ümber nähtava raami.
+
+\section{Valmisfraasid}
+
+Eelnevatel lehekülgedel esines mõnes näites paar väga lihtsat \LaTeX i
+käsku, mis on mõeldud kindlate tekstifraaside trükkimiseks:
+
+\vspace{2ex}
+
+\noindent
+\begin{tabular}{@{}lll@{}}
+Käsk&Näide&Kirjeldus\\
+\hline
+\ci{today} & \today   & Tänane kuupäev\\
+\ci{TeX} & \TeX       & Lemmiktrükiladuja\\
+\ci{LaTeX} & \LaTeX   & Mängu nimi\\
+\ci{LaTeXe} & \LaTeXe & Praegune kehastus\\
+\end{tabular}
+
+\section{Erimärgid ja -sümbolid}
+
+\subsection{Jutumärgid}
+
+\index{jutumärgid}Jutumärke\index{""@\texttt{""}} \emph{ei tuleks}
+sisestada märkidena \verb|"| nagu kirjutusmasinal. Trükinduses
+kasutatakse spetsiaalseid avavaid ja sulgevaid jutumärke. Avavaid
+inglisepäraseid jutumärke märgivad \LaTeX is kaks \textasciigrave{}
+(graavis) ja sulgevaid jutumärke kaks \textquotesingle{} (apostroof).
+Üksikjutumärkide saamiseks tuleb sisestada kumbagi üks.
+\begin{example}
+``Palun vajuta `x' klahvi.''
+\end{example}
+Kuigi visuaalne kuju pole ideaalne, on avav jutumärk siin tõesti graavis
+(\textasciigrave) ja sulgev jutumärk apostroof (\textquotesingle),
+olenemata sellest, kuidas see valitud kirjas võib paista.
+
+\subsection{Kriipsud}
+
+\LaTeX{} tunneb nelja tüüpi \wi{kriips}e. Kolme neist saab sisestada
+erineva arvu järjestikuste sidekriipsudega. Neljas sümbol ei ole
+tegelikult üldse kriips, vaid matemaatiline sümbol miinusmärk:
+
+\begin{example}
+üks-kaks-kolm, T-särk\\
+leheküljed 13--67\\
+jah --- või ei? \\
+$0$, $1$ ja $-1$
+\end{example}
+Nende kriipsude nimed on: \index{-}"`-"' \wi{sidekriips},
+\index{-@--}"`--"' \wi{enn-kriips}, \index{-@---}"`---"' \wi{emm-kriips}
+ja \index{-@$-$}"`$-$"' \wi{miinusmärk}.
+
+\subsection{Tilde ($\sim$)}
+\index{URL-link}\index{tilde}
+Üks märk, mida näeb sageli veebiaadressides, on tilde. \LaTeX is saab
+seda moodustada käsuga \verb|\~{}|, kuid tulemus \~{} pole
+võib-olla selline, nagu sooviks. Selle asemel võib proovida:
+
+\begin{example}
+http://www.rikas.ee/\~{}puhk \\
+http://www.tark.ee/$\sim$demo
+\end{example}
+
+\subsection{Kaldkriips (/)}
+\index{kaldkriips}
+Kahe sõna vahele kaldkriipsu panemiseks võib selle lihtsalt sisestada,
+näiteks \texttt{loe/kirjuta}, kuid nii käsitleb \LaTeX{} kahte sõna
+ühena. Kummaski sõnas keelatakse poolitamine, nii et tekkida võib
+ületäitumise vigu. Sellest võib üle saada käsuga \ci{slash}, näiteks
+\verb|loe\slash kirjuta|, mis lubab poolitamist. Kuid
+tavalise märgiga / saab esitada suhteid või ühikuid, nt
+\texttt{5 MB/s}.
+
+\subsection{Kraadimärk \texorpdfstring{($\circ$)}{}}
+
+\index{kraadimärk}Kraadimärgi trükkimine puhtas \LaTeX is:
+\begin{example}
+Külma on $-30\,^{\circ}\mathrm{C}$.
+Varsti muutun ma ülijuhtivaks.
+\end{example}
+
+Pakett \pai{textcomp} teeb kraadimärgi kättesaadavaks ka käsuna
+\ci{textdegree} ja kombinatsioonis tähega C käsuna \ci{textcelsius}.
+
+\begin{example}
+30 \textcelsius{} on
+86 \textdegree{}F.
+\end{example}
+
+\subsection{Euro märk \texorpdfstring{(\officialeuro)}{}}
+
+\index{euro märk}Kirjutades tänapäeval rahast, läheb vaja euro märki.
+Seda sisaldavad paljud kaasaegsed kirjapered. Lugedes dokumendi
+preambulis sisse paketi \pai{textcomp}
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage{textcomp}|
+\end{lscommand}
+\noindent saab euro märgi teksti lisada käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{texteuro}
+\end{lscommand}
+
+Kui kiri ei sisalda omaette euro märki või kui kirja euro märk ei
+meeldi, siis on veel kaks valikut.
+
+Esiteks võib kasutada paketti \pai{eurosym}, mis annab ametliku euro
+märgi:%
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[official]{eurosym}|
+\end{lscommand}
+Kui eelistus on kirjaga kokkusobiv euro märk, siis tuleks suvandi
+\texttt{official} asemele panna \texttt{gen}.
+
+%If the Adobe Eurofonts are installed on your system (they are available for
+%free from \url{ftp://ftp.adobe.com/pub/adobe/type/win/all}) you can use
+%either the package \pai{europs} and the command \ci{EUR} (for a Euro symbol
+%that matches the current font).
+% does not work
+% or the package
+% \pai{eurosans} and the command \ci{euro} (for the ``official Euro'').
+
+%The \pai{marvosym} package also provides many different symbols, including a
+%Euro, under the name \ci{EURtm}. Its disadvantage is that it does not provide
+%slanted and bold variants of the Euro symbol.
+
+\begin{table}[!htbp]
+\caption{Kotitäis euro märke} \label{eurosymb}
+\begin{lined}{10cm}
+\begin{tabular}{llccc}
+LM+\pai{textcomp}  &\verb+\texteuro+ & \huge\texteuro &\huge\sffamily\texteuro
+                                                &\huge\ttfamily\texteuro\\
+\pai{eurosym}      &\verb+\euro+ & \huge\officialeuro &\huge\sffamily\officialeuro
+                                                &\huge\ttfamily\officialeuro\\
+\verb|[gen]|\pai{eurosym} &\verb+\euro+ & \huge\geneuro  &\huge\sffamily\geneuro
+                                                &\huge\ttfamily\geneuro\\
+%europs       &\verb+\EUR + & \huge\EURtm        &\huge\EURhv
+%                                                &\huge\EURcr\\
+%eurosans     &\verb+\euro+ & \huge\EUROSANS  &\huge\sffamily\EUROSANS
+%                                             & \huge\ttfamily\EUROSANS \\
+%marvosym     &\verb+\EURtm+  & \huge\mvchr101  &\huge\mvchr101
+%                                               &\huge\mvchr101
+\end{tabular}
+\medskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\subsection{Mõttepunktid (\texorpdfstring{\ldots}{...})}
+
+Kirjutusmasinal haarab koma või punkt enda alla sama palju ruumi kui
+ükskõik milline muu täht. Raamatute trükkimisel aga võtavad need märgid
+väga vähe ruumi ja nad laotakse tihedalt eelneva tähe kõrvale. Seetõttu
+annab \wi{mõttepunktid}e sisestamine kolme punkti sisestamise teel vale
+tulemuse. Selle asemel on mõttepunktide vormistamiseks omaette käsk,
+mille nimi on
+
+\begin{lscommand}
+\ci{ldots} (madalad punktid)
+\end{lscommand}
+\index{mõttepunktid}\index{punktid}\index{kolm punkti}\index{...@\ldots}
+
+\begin{example}
+Mitte nii ... vaid nii:\\
+New York, Tokyo, Budapest, \ldots
+\end{example}
+
+\subsection{Ligatuurid}
+
+Mõnes keeles laotakse teatavad tähekombinatsioonid teinekord mitte
+kahte eri tähte teineteise järele pannes, vaid iseseisvate märkidena:
+\begin{code}
+{\large ff fi fl ffi \ldots}\quad
+mitte aga\quad {\large f{}f f{}i f{}l f{}f{}i \ldots}
+\end{code}
+Nende niinimetatud \wi{ligatuurid}e moodustamise saab keelata, kui
+lisada kahe kõnealuse tähe vahele \ci{mbox}\verb|{}|. See võib olla
+vajalik kahest sõnast koosnevate liitsõnade puhul.
+\begin{example}
+\Large Mitte shelfful,\\
+vaid shelf\mbox{}ful
+\end{example}
+
+\subsection{Täpid ja erisümbolid}
+
+\LaTeX{} toetab paljude keelte \index{diakriitilised
+märgid}diakriitilisi märke ja \index{erisümbolid}erisümboleid.
+Tabelis~\ref{accents} on loetletud iga sorti diakriitilised märgid
+rakendatuna tähele o. Loomulikult töötavad ka teised tähed.
+
+Selleks, et panna diakriitiline märk tähe i või j peale, tuleb sealt
+enne täpp eemaldada. Selleks tuleks täht sisestada kujul
+\index{i@\i{} (täpita i)}\verb|\i| või
+\index{j@\j{} (täpita j)}\verb|\j|.
+
+\begin{example}
+H\^otel, na\"\i ve, \'el\`eve,\\
+sm\o rrebr\o d, !`Se\~norita!,\\
+Sch\"onbrunner Schlo\ss{}
+Stra\ss e
+\end{example}
+
+\begin{table}[!hbp]
+\caption{Diakriitilised märgid ja erisümbolid} \label{accents}
+\begin{lined}{10cm}
+\begin{tabular}{*4{cl}}
+\A{\`o} & \A{\'o} & \A{\^o} & \A{\~o} \\
+\A{\=o} & \A{\.o} & \A{\"o} & \B{\c}{c}\\[6pt]
+\B{\u}{o} & \B{\v}{o} & \B{\H}{o} & \B{\c}{o} \\
+\B{\d}{o} & \B{\b}{o} & \B{\t}{oo} \\[6pt]
+\A{\oe}  &  \A{\OE} & \A{\ae} & \A{\AE} \\
+\A{\aa} &  \A{\AA} \\[6pt]
+\A{\o}  & \A{\O} & \A{\l} & \A{\L} \\
+\A{\i}  & \A{\j} & !` & \verb|!`| & ?` & \verb|?`|
+\end{tabular}
+\index{täpita \i{} ja \j}\index{skandinaavia tähed}
+\index{umlaut}\index{graavis}\index{akuut}
+\index{ae@\ae}\index{oe@\oe}\index{a@\aa}\index{o@\o}\index{l@\l}
+
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\section{Rahvuskeelte tugi}
+\index{rahvuskeel}Kirjutades dokumente muus \wi{keel}es kui inglise, on
+kolm valdkonda, kus \LaTeX i tuleb sobivalt konfigureerida.
+
+\begin{enumerate}
+\item Uuele keelele tuleb kohandada kõik automaatselt genereeritavad
+fraasid.\footnote{"`Sisukord"', "`Jooniste loetelu"', \ldots} Paljude
+keelte puhul saab seda teha \index{Braams, Johannes}Johannes Braamsi
+paketiga \pai{babel}.
+\item \LaTeX{} peab tundma uue keele poolitamisreegleid.
+Poolitamisreeglite lisamine \LaTeX ile on natuke keerukam. Selleks on
+vaja uuesti genereerida vormingufail, andes ette teised poolitusmustrid.
+Rohkem infot peaks selle kohta andma \guide.
+\item Keelespetsiifilised tüpograafiareeglid. Näiteks prantsuse keeles
+on enne iga koolonit (:) kohustuslik tühik.
+\end{enumerate}
+
+Kui süsteem on juba sobivalt konfigureeritud, saab paketi \pai{babel}
+aktiveerida käsu
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{keel}\verb|]{babel}|
+\end{lscommand}
+\noindent lisamisega pärast käsku \verb|\documentclass|. Iga kord, kui
+kompilaator käivitub, kirjutab ta ekraanile keelte nimekirja, mis on
+sellesse \LaTeX i süsteemi sisse ehitatud. Valitud \emph{keel}e jaoks
+aktiveerib \pai{babel} automaatselt vastavad poolitamisreeglid. Kui
+\LaTeX i vormingufail valitud keelt ei toeta, siis \pai{babel} küll
+töötab, aga sõnu ei poolita, mis avaldab küljendatud dokumendile üsna
+negatiivset mõju.
+
+Samuti defineerib \pai{babel} mõne keele jaoks uued käsud, mis
+lihtsustab erimärkide sisestamist. Näiteks saksa keel sisaldab
+palju umlaute (\"a\"o\"u). Kui \pai{babel} on laaditud, saab \"o
+sisestada \verb|\"o| asemel kujul \verb|"o|.
+
+Kui \pai{babel} kutsutakse välja mitme keelega
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{keelA}\verb|,|\emph{keelB}\verb|]{babel}|
+\end{lscommand}
+\noindent siis aktiivseks jääb suvandite loetelu viimane keel (st
+\emph{keelB}). Aktiivset keelt saab muuta käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{selectlanguage}\verb|{|\emph{keelA}\verb|}|
+\end{lscommand}
+
+%Input Encoding
+\newcommand{\ieih}[1]{%
+% \index{kodeeringud!sisend!#1@\texttt{#1}}%
+\index{sisendkodeering!#1@\texttt{#1}}%
+\index{#1@\texttt{#1}}}
+\newcommand{\iei}[1]{%
+\ieih{#1}\texttt{#1}}
+%Font Encoding
+\newcommand{\feih}[1]{%
+% \index{kodeeringud!kirja!#1@\texttt{#1}}%
+\index{kirjakodeering!#1@\texttt{#1}}%
+\index{#1@\texttt{#1}}}
+\newcommand{\fei}[1]{%
+\feih{#1}\texttt{#1}}
+
+\pagebreak[2]Enamik kaasaegseid arvutisüsteeme lubab sisestada
+rahvuskeelte tähestike tähti otse klaviatuurilt. Eri keelerühmades või
+arvutiplatvormides kasutatavaid \wi{sisendkodeering}uid haldab \LaTeX{}
+paketi \pai{inputenc} abil:%
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{kodeering}\verb|]{inputenc}|
+\end{lscommand}
+
+Seda paketti kasutades tuleb arvestada, et ühes arvutis tehtud
+fail\index{sisendfail} ei tarvitse olla teises arvutis vaadatav, sest
+seal kehtib teine kodeering. Näiteks täht \"a kodeeritakse OS/2-s kui
+132, Unixi süsteemides ISO-LATIN~1 kodeeringus kui 228, samas kui
+Windowsi \index{kirillitsa}kirillitsa kodeeringus cp1251 see täht üldse
+puudub; seepärast tuleks seda võimalust kasutada ettevaatlikult.
+Sõltuvalt süsteemist võib kasu olla järgmistest
+kodeeringusuvanditest.\footnote{Ladina tähestikus ja \wi{kirillitsa}s
+kirjutatavaid keeli toetavaid sisendkodeeringuid tutvustatakse täpsemalt
+failide \texttt{inputenc.dtx} ja \texttt{cyinpenc.dtx}
+dokumentatsioonis. Paketi dokumentatsiooni genereerimisest on räägitud
+jaotises~\ref{sec:Packages}.}
+
+\begin{center}
+\begin{tabular}{l | r | r }
+Operatsiooni- & \multicolumn{2}{c}{kodeeringud}\\
+süsteem  & lääne-ladina      & kirillitsa\\
+\hline
+Mac     &  \iei{applemac} & \iei{macukr}  \\
+Unix    &  \iei{latin1}   & \iei{koi8-ru}  \\
+Windows &  \iei{ansinew}  & \iei{cp1251}    \\
+DOS, OS/2  &  \iei{cp850} & \iei{cp866nav}
+\end{tabular}
+\end{center}
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\iei{utf8}\verb|]{inputenc}|
+\end{lscommand}
+\noindent võimaldab luua \LaTeX i sisendfaile UTF-8 kodeeringus. See on
+mitmebaidine kodeering, kus iga märk kodeeritakse vähemalt ühe ja
+ülimalt nelja baidiga.
+
+Alates sajandivahetusest on enamiku operatsioonisüsteemide (Windows XP,
+MacOS X) põhikodeeringuks \wi{Unicode}. Seetõttu on soovitatav iga uue
+projekti kodeeringuks valida UTF-8. Paketis \pai{inputenc} määratav
+kodeering \iei{utf8} defineerib ainult need sümbolid, mis on olemas
+kasutatavates kirjades. Kui vaja on rohkem (mitteladina) märke, siis
+võib uurida Unicode'il põhinevat \TeX i mootorit \hologo{XeLaTeX}
+jaotises \ref{sec:xetex}.
+
+\index{kirjakodeering}Kirjakodeering on aga midagi muud. See määrab,
+millisel positsioonil iga täht \TeX i kirjafailis asub. Mitu
+sisendkodeeringut saab kujutada üheks kirjakodeeringuks, mis vähendab
+vajaminevate kirjakomplektide arvu. Kirjakodeeringuid hallatakse paketi
+\pai{fontenc} abil: \label{fontenc}
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{kodeering}\verb|]{fontenc}| \index{kirjakodeering}
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{kodeering} on kirjakodeering. On võimalik korraga
+sisse lugeda mitu kodeeringut.
+
+Vaikimisi kehtib \LaTeX is kirjakodeering \label{OT1}\fei{OT1}, mis on
+kasutusel \TeX i originaalkirjades \index{kirjakomplekt!CM}Computer
+Modern (CM). See kodeering sisaldab ainult 7-bitise ASCII märgitabeli
+128 märki. Täpitähed moodustab \TeX{} tavalise tähe ja täppide
+kombineerimise teel. Kuigi niimoodi saadakse pealtnäha korrektne
+väljund, ei lase selline lähenemine automaatselt poolitada täpitähti
+sisaldavaid sõnu. Peale selle, mõningaid ladina tähti ei olegi võimalik
+saada tavalist tähte diakriitikuga kombineerides, rääkimata mitteladina
+tähtedest, nagu kreeka ja kirillitsa tähed.
+
+Nendest puudustest ülesaamiseks on loodud mitmeid 8-bitiseid
+\index{kirjakomplekt!CM}CM-kir\-ja\-de taolisi kirjakomplekte. Näiteks
+\fei{T1}-kodeeringus kirjad nimega \index{kirjakomplekt!EC}Extended
+Cork (EC) sisaldavad harilikke tähti ja diakriitikutega tähti enamiku
+Euroopa keelte jaoks, mis kasutavad ladina tähestikku. Kirjakomplekt
+\index{kirjakomplekt!LH}LH
+sisaldab tähti, mida on vaja tekstide vormistamiseks
+\index{kirillitsa}kirillitsat kasutavates keeltes. Kirillitsa
+tähemärkide suure arvu tõttu on märgid jaotatud nelja
+kirjakodeeringusse: \fei{T2A}, \fei{T2B}, \fei{T2C} ja
+\fei{X2}.\footnote{Keelte loetelu, mida igaüks neist kodeeringutest
+toetab, leiab juhendist \cite{cyrguide}.} Kirjapakk
+\index{kirjakomplekt!CB}CB sisaldab
+\fei{LGR}-kodeeringus kirju \index{kreeka keel}kreekakeelse teksti
+vormistamiseks.
+
+Nende kirjade kasutamisel paraneb/avaneb poolitamine
+mitteingliskeelsetes dokumentides. Uute kirjade teine eelis on see, et
+neis on olemas \index{kirjakomplekt!CM}CM-kir"-ja"-pe"-re kirjad kõigis
+kaaludes, kujudes ja optiliselt skaleeritud kirjasuurustes.
+
+\subsection{Eesti keele tugi}
+
+\secby{Reimo Palm}{reimo.palm@ut.ee}
+\index{eesti keel}Eestikeelse dokumendi koostamiseks tuleks dokumendi
+preambulisse panna
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[estonian]{babel}|\\
+\verb|\usepackage[utf8]{inputenc}|\\
+\verb|\usepackage[T1]{fontenc}|
+\end{lscommand}
+See aktiveerib eesti keele poolituse, kui \LaTeX i installatsioon on
+vastavalt konfigureeritud, ja muudab kõik automaatselt genereeritavad
+fraasid eestikeelseks. Sisendfaili kodeeringuks võetakse \iei{utf8} ja
+kirjakodeeringuks \fei{T1}.
+
+Lisaks teeb eesti keelepakett kättesaadavaks mõned lisakäsud
+eestikeelsetes tekstides levinud vormistuselementide trükkimiseks.
+Näiteks "`saksapäraseid"' jutumärke saab sisestada käskudega
+\index{""`@\texttt{""}\texttt{`}}\verb|"`| ja
+\index{""'@\texttt{""}\texttt{'}}\verb|"'| ning "<prantsusepäraseid">
+jutumärke käskudega \index{""<@\texttt{""}\texttt{<}}\verb|"<| ja
+\index{"">@\texttt{""}\texttt{>}}\verb|">|. Täienduseks standardsele
+poolituskoha käsule \ci{-}, mis mujalt poolitamise keelab, saab
+käsuga \index{""-@\texttt{""}\texttt{-}}\verb|"-| lisada poolituskoha,
+mis lubab \LaTeX il sõna vajadusel ka mujalt poolitada. Paljud eesti
+keelepaketi funktsioonid on laenatud saksa keelepaketist.
+
+Eesti keele aktiveerimisel täidab eesti keelepakett käsu
+\ci{frenchspacing}, mille mõjul vormistatakse lauset lõpetavad tühikud
+sama pikana nagu sõnadevahelised tühikud.
+
+\subsection{Portugali keele tugi}
+
+\secby{Demerson Andre Polli}{polli@linux.ime.usp.br}
+Poolituse aktiveerimiseks ja kõigi automaatsete fraaside tõlkimiseks
+\wi{portugali keel}de tuleb anda käsk
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[portuguese]{babel}|
+\end{lscommand}
+\noindent või Brasiilias olles määrata keeleks \texttt{brazilian}.
+
+Et portugali keeles on palju diakriitikuid, võib preambulisse panna
+käsu
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[latin1]{inputenc}|
+\end{lscommand}
+\noindent mis võimaldab neid korrektselt sisestada, ning samuti käsu
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[T1]{fontenc}|
+\end{lscommand}
+\noindent et poolitamine oleks õige.
+
+Tabelis~\ref{portuguese} on näidatud preambul, nagu see peaks portugali
+keeles kirjutades olema. Selles näites on sisendkodeeringuks
+\iei{latin1}. Kaasaegsetes süsteemides võiks selle asemel kasutada
+kodeeringut \iei{utf8}.
+
+\begin{table}[hbtp]
+\caption{Portugalikeelse dokumendi preambul} \label{portuguese}
+\begin{lined}{7cm}
+\begin{verbatim}
+\usepackage[portuguese]{babel}
+\usepackage[latin1]{inputenc}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\subsection{Prantsuse keele tugi}
+
+\secby{Daniel Flipo}{daniel.flipo@univ-lille1.fr}
+Mõned soovitused \LaTeX iga \index{prantsuse keel}prantsuskeelsete
+dokumentide loomiseks. Prantsuse keele tugi loetakse sisse käsuga
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[francais]{babel}|
+\end{lscommand}
+\noindent See aktiveerib prantsuse keele poolituse, kui \LaTeX i süsteem
+on vastavalt konfigureeritud. Samuti muudab see kõik automaatsed fraasid
+prantsuskeelseks: \verb+\chapter+ trükib "`Chapitre"', \verb+\today+
+trükib tänase kuupäeva prantsuse keeles jne. Samuti muutub kättesaadavas
+hulk uusi käske, mille abil saab prantsuskeelseid sisendfaile kirjutada
+lihtsamalt. Inspiratsiooni leidmiseks võib vaadata tabelit
+\ref{cmd-french}.
+
+\begin{table}[!htbp]
+\caption{Erikäsud prantsuse keele jaoks} \label{cmd-french}
+\begin{lined}{9cm}
+\selectlanguage{french}
+\begin{tabular}{ll}
+\verb+\og guillemets \fg{}+         \quad &\og guillemets \fg \\[1ex]
+\verb+M\up{me}, D\up{r}+            \quad &M\up{me}, D\up{r}  \\[1ex]
+\verb+1\ier{}, 1\iere{}, 1\ieres{}+ \quad &1\ier{}, 1\iere{}, 1\ieres{}\\[1ex]
+\verb+2\ieme{} 4\iemes{}+           \quad &2\ieme{} 4\iemes{}\\[1ex]
+\verb+\No 1, \no 2+                 \quad &\No 1, \no 2   \\[1ex]
+\verb+20~\degres C, 45\degres+      \quad &20~\degres C, 45\degres \\[1ex]
+\verb+\bsc{M. Durand}+              \quad &\bsc{M.~Durand} \\[1ex]
+\verb+\nombre{1234,56789}+          \quad &\nombre{1234,56789}
+\end{tabular}
+\selectlanguage{english}
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Lülitudes ümber prantsuse keelele, muutub ka loendite vormistus. Rohkem
+informatsiooni selle kohta, mida paketi \pai{babel} suvand
+\texttt{francais} teeb ja kuidas selle toimimist seadistada, saab
+siis, kui lasta \LaTeX ist läbi fail \texttt{frenchb.dtx} ja lugeda
+tekkinud dokumenti \texttt{frenchb.dvi}.
+
+Paketi \pai{frenchb} hilisemad versioonid realiseerivad käsu \ci{nombre}
+paketi \pai{numprint} abil.
+
+\subsection{Saksa keele tugi}
+
+Mõned soovitused nendele, kes loovad \LaTeX iga
+\index{saksa keel}saksakeelseid dokumente. Saksa keele
+tugi loetakse sisse käsuga
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[german]{babel}|
+\end{lscommand}
+\noindent See aktiveerib saksa keele poolituse, kui \LaTeX i süsteem on
+vastavalt konfigureeritud. Samuti muudab see kõik automaatsed fraasid
+saksakeelseks, nt peatüki tiitliks saab "`Kapitel"', mitte "`Chapter"'.
+Samuti muutub kättesaadavaks hulk uusi käske, mille abil on võimalik
+saksakeelseid sisendfaile luua kiiremini, isegi kui paketti
+\pai{inputenc} mitte kasutada. Inspiratsiooni leidmiseks võib vaadata
+tabelit \ref{german}. Paketiga \pai{inputenc} muutub see kõik
+ebavajalikuks, kuid siis on tekst ka lukustatud kindlasse kodeeringusse.
+
+\begin{table}[!hbtp]
+\index{""`@\texttt{""}\texttt{`}}
+\index{""'@\texttt{""}\texttt{'}}
+\index{""<@\texttt{""}\texttt{<}}
+\index{"">@\texttt{""}\texttt{>}}
+\caption{Saksa keele erimärgid} \label{german}
+\begin{lined}{8cm}
+\selectlanguage{german}
+\begin{tabular}{*2{ll}}
+\verb|"a| & "a \hspace*{1ex} & \verb|"s| & "s \\[1ex]
+\verb|"`| & "` & \verb|"'| & "' \\[1ex]
+\verb|"<| või \ci{flqq} & "<  & \verb|">| või \ci{frqq} & "> \\[1ex]
+\ci{flq} & \flq & \ci{frq} & \frq \\[1ex]
+\ci{dq} & " \\
+\end{tabular}
+\selectlanguage{english}
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Saksakeelsetes raamatutes esinevad tihti prantsuse jutumärgid (\flqq
+guil\-le\-mets\frqq), ent saksa trükiladujad kasutavad neid teistmoodi.
+Tsitaat saksakeelses raamatus näeb välja \frqq nii\flqq. \v{S}veitsi
+saksakeelses osas kasutavad trükiladujad prantsuse jutumärke \flqq
+guillemets\frqq{} samamoodi nagu prantslased.
+
+Käskudega nagu \verb+\flq+ kaasneb üks suur probleem:
+\fei{OT1}-kodeeringus (mis on vaikimisi kehtiv kodeering) näevad
+prantsuse jutumärgid välja nii nagu matemaatiline sümbol $\ll$,
+mille peale trükiladuja saab pahaseks. Samas \fei{T1}-kodeeringus kirjad
+juba sisaldavad vajalikke märke. Sellepärast tuleks seda tüüpi
+jutumärkide kasutamisel valida dokumendi kirjakodeeringuks \fei{T1}
+(käsuga \verb|\usepackage[T1]{fontenc}|).
+
+\subsection[Korea keele tugi]{Korea keele tugi\footnotemark}\label{support_korean}%
+\footnotetext{%
+Selle jaotise on kirjutanud Karnes Kim\mailto|karnes@ktug.org| ja
+Kihwang Lee\mailto|leekh@ktug.org| Korea \TeX ikasutajate Ühingu ja
+Korea \TeX i Seltsi nimel.}
+
+\index{korea keel}\index{hangul}Hanguli\footnote{Hangul on korea
+kirjasüsteem. Lisainfot leiab aadressilt
+\url{http://en.wikipedia.org/wiki/Hangul}.} sümbolite töötlemiseks või
+koreakeelse dokumendi vormistamiseks \LaTeX i abil tuleks dokumendi
+preambulisse lisada järgmine rida:
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage{kotex}|
+\end{lscommand}
+
+Seda deklaratsiooni sisaldavat dokumenti tuleb kompileerida pdf\LaTeX
+iga, \hologo{XeLaTeX}iga või Lua\LaTeX iga. Tuleks jälgida, et
+sisendfail oleks \wi{Unicode}'i UTF-8 kodeeringus. Paketikomplekti
+\wi{ko.\TeX}\footnote{Loetakse "`Korea \TeX"'. ko.\TeX{} on pakettide kogum,
+millesse kuuluvad teiste hulgas paketid \pai{cjk-ko}, \pai{kotex-utf},
+\pai{xetexko} ja \pai{luatexko}.} arendavad pidevalt edasi Korea \TeX
+i"-ka"-su"-ta"-ja"-te Ühing\footnote{\url{http://www.ktug.org}} ja Korea
+\TeX i Selts ning seda kasutatakse laialdaselt igapäevaste koreakeelsete
+dokumentide loomiseks. ko.\TeX\ on olnud CTANis kättesaadav alates 2014.
+aastast ning ta kuulub ka \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i,
+\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX i ja teiste kaasaegsete
+\TeX idistributsioonide koosseisu. Seega on väga tõenäoline, et tööle
+saab hakata kohe, ilma lisapakette installimata.
+
+ko.\TeX\ ei kasuta paketti \pai{babel}. Paljusid korea keelega seotud
+funktsioone saab aktiveerida paketi \pai{kotex} suvandite ja
+seadistuskäskudega. Tegelike koreakeelsete dokumentide koostamiseks
+on soovitatav tutvuda paketi dokumentatsiooniga (need dokumendid on
+korea keeles).
+
+ko.\TeX iga tuleb kaasa ka
+\pai{oblivoir}\index{klass!oblivoir@\textsf{oblivoir}}, klassil
+\pai{memoir}\index{klass!memoir@\textsf{memoir}} põhinev dokumendiklass, mis on
+kohandatud koreakeelsetele dokumentidele. Koreakeelne dokument algab
+seega järgmiselt:
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\documentclass{oblivoir}|
+\end{lscommand}
+
+Koreakeelse dokumendi jaoks aineregistri genereerimiseks tuleks käsu
+\texttt{makeindex} asemel anda käsk \texttt{komkindex}, mis on programmi
+\wi{MakeIndex} korea keele töötlemiseks kohandatud variant.
+Koreakeelsete registrikirjete leksikograafiliseks sortimiseks võib
+kasutada ko.\TeX is olemasolevat registristiili \texttt{kotex.ist}
+järgmiselt:
+
+\begin{lscommand}
+\verb|komkindex -s kotex foo.idx|
+\end{lscommand}
+
+Registrit saab genereerida ka programmiga \wi{Xindy}, sest
+Xindy korea keele moodul on \TeX{} Live'is olemas.
+
+On olemas veel üks pakett korea keele või \wi{hangul}i vormistamiseks:
+\pai{CJK}. Nagu paketi nimi näitab, sisaldab see vahendeid hiina,
+jaapani ja korea sümbolite trükkimiseks. See pakett toetab CJK sümbolite
+puhul kasutatavaid mitmeseid kodeeringuid. Järgnevas on esitatud lihtne
+näide UTF-8 kodeeringus hanguli vormistamisest paketiga \pai{CJK}. See
+on kasulik käsikirja esitamisel akadeemilistele ajakirjadele, mis
+lubavad autorite nimesid vormistada rahvuskeeltes.
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{CJK}
+
+\begin{CJK}{UTF8}{}
+\CJKfamily{nanummj}
+...
+\end{CJK}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+\subsection{Kreeka keele tugi}
+\secby{Nikolaos Pothitos}{pothitos@di.uoa.gr}
+Tabelis~\ref{preamble-greek} on esitatud preambul, mida on vaja
+\index{kreeka keel}kreeka keeles tekstide kirjutamiseks. See preambul
+aktiveerib poolitamise ja muudab kõik automaatsed fraasid
+kreekakeelseks.\footnote{Kui paketile \pai{inputenc} anda suvand
+\iei{utf8x}, siis mõistab \LaTeX{} kreeka kirja ja polütoonilise
+kreeka kirja Unicode'i tähti.} Kättesaadavaks muutub ka hulk uusi käske,
+mille abil saab lihtsamalt kirjutada kreekakeelseid sisendfaile.
+Ajutiselt lülituda inglise keelele ja vastupidi saab käskudega
+\verb|\textlatin{|\emph{ingliskeelne tekst}\verb|}| ja
+\verb|\textgreek{|\emph{kreekakeelne tekst}\verb|}|, millel mõlemal on
+üks argument, mis trükitakse soovitud kirjakodeeringus. Muidu aga võib
+kasutada käsku \verb|\selectlanguage{...}| nagu varem kirjeldatud.
+Tabelis~\ref{sym-greek} on mõned kreeka keele kirjavahemärgid. Euro
+märgi saab käsuga \verb|\euro|.
+
+\begin{table}[!hbtp]
+\caption{Kreekakeelse dokumendi preambul} \label{preamble-greek}
+\begin{lined}{7cm}
+\begin{verbatim}
+\usepackage[english,greek]{babel}
+\usepackage[iso-8859-7]{inputenc}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\end{table}
+\begin{table}[tbp]
+\caption{Kreeka keele erimärgid} \label{sym-greek}
+\begin{lined}{4cm}
+\selectlanguage{french}
+\begin{tabular}{*2{ll}}
+\verb|;| \hspace*{1ex}  &  $\cdot$ \hspace*{1ex}  &  \verb|?| \hspace*{1ex}&  ;   \\[1ex]
+\verb|((|               &  \og                    &  \verb|))|&  \fg \\[1ex]
+\verb|``|               &  `                      &  \verb|''| &  '   \\
+\end{tabular}
+\selectlanguage{english}
+\bigskip
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\subsection{Kirillitsa tugi}
+
+\secby{Maksym Polyakov}{polyama@myrealbox.com}
+Paketis \pai{babel} on versioonist~3.7h alates olemas
+\fei{T2*}-kodeeringute tugi ja võimalus kirjutada
+\index{kirillitsa}kirillitsa tähtedega \index{bulgaaria keel}bulgaaria-,
+\index{vene keel}vene- ja \index{ukraina keel}ukrainakeelseid tekste.
+
+Kirillitsa tugi põhineb \LaTeX i standardmehhanismidel ning
+pakettidel \pai{fontenc} ja \pai{inputenc}. Kuid kui vaja on kirillitsat
+kasutada valemire\v{z}iimis, tuleb enne paketti \pai{fontenc} sisse
+lugeda pakett \pai{mathtext}:\footnote{Kasutades \AmS-\LaTeX i pakette,
+tuleb need samuti sisse lugeda enne pakette \pai{fontenc} ja
+\pai{babel}.}
+\begin{lscommand}
+\verb+\usepackage{mathtext}+\\
+\verb+\usepackage[T1+\verb+,+\fei{T2A}\verb+]{fontenc}+\\
+\verb+\usepackage[+\iei{koi8-ru}\verb+]{inputenc}+\\
+\verb+\usepackage[english,bulgarian,russian,ukranian]{babel}+
+\end{lscommand}
+
+Üldiselt valib \pai{babel} sobiva kirjakodeeringu automaatselt,
+ülalnimetatud kolme keele puhul on selleks \fei{T2A}. Kuid dokumendid pole
+piiratud üheainsa kirjakodeeringuga. Mitmekeelsetes dokumentides, kus on
+kasutusel nii kirillitsaga kui ka ladina tähestikuga keeled, tuleks ära
+määrata ka ladina kirjakodeering. Pakett \pai{babel} lülitub
+automaatselt ümber õigele kirjakodeeringule, kui dokumendis valitakse
+erinev keel.
+
+Lisaks poolitamise võimaldamisele, automaatselt genereeritavate fraaside
+tõlkimisele ja keelespetsiifiliste tüpograafiareeglite (nagu
+\ci{frenchspacing}) aktiveerimisele teeb \pai{babel} kättesaadavaks ka
+mõned käsud teksti trükkimiseks bulgaaria, vene või ukraina keele
+standardite kohaselt.
+
+Kõigi kolme keele jaoks on olemas keelespetsiifilised kirjavahemärgid:
+kirillitsa kriips teksti jaoks (see on veidi kitsam kui ladina kriips ja
+ümbritsetud väikeste vahedega), kriips otsekõne jaoks, jutumärgid ja
+käsud poolitamise hõlbustamiseks; vt tabelit~\ref{Cyrillic}.
+
+% Table borrowed from Ukrainian.dtx
+\begin{table}[htb]
+  \index{""-@\texttt{""}\texttt{-}}
+  \index{""`@\texttt{""}\texttt{`}}
+  \index{""'@\texttt{""}\texttt{'}}
+  \index{"">@\texttt{""}\texttt{>}}
+  \index{""<@\texttt{""}\texttt{<}}
+  \index{bulgaaria keel}\index{vene keel}\index{ukraina keel}
+  \caption[Bulgaaria, vene ja ukraina keel]{Paketi \pai{babel} bulgaaria,
+  vene ja ukraina keelesuvandite täiendavad definitsioonid}\label{Cyrillic}
+  \begin{lined}{\textwidth}
+  \begin{tabular}{@{}p{.1\hsize}@{}p{.9\hsize}@{}}
+   \verb="|= & keela ligatuur selles kohas               \\
+   \verb|"-| & ilmutatud poolituskoht, mis lubab poolitamist
+               ülejäänud sõnas                         \\
+   \verb|"---| & kirillitsa emm-kriips tavatekstis                      \\
+   \verb|"--~| & kirillitsa emm-kriips liitnimedes (perekonnanimedes)       \\
+   \verb|"--*| & kirillitsa emm-kriips otsekõne tähistamiseks         \\
+   \verb|""| & nagu \verb|"-|, aga ei moodusta poolitusmärki
+               (sidekriipsuga liitsõnade jaoks, nt\ \verb|x-""y|
+               või muude märkide jaoks nagu "`luba/keela"')     \\
+   \verb|"~| & liitsõna märk ilma poolituskohata        \\
+   \verb|"=| & liitsõna märk poolituskohaga, lubab liitunud sõnades
+               poolitamist                   \\
+   \verb|",| & väiketühik initsiaalides, poolituskohaga järgnevas
+               perekonnanimes                                \\
+   \verb|"`| & saksa vasakpoolsed jutumärgid
+               (näeb välja nagu ,\kern-0.08em,)                     \\
+   \verb|"'| & saksa parempoolsed jutumärgid (näeb välja nagu ``)       \\%''
+   \verb|"<| & prantsuse vasakpoolsed jutumärgid (näeb välja nagu $<\!\!<$)  \\
+   \verb|">| & prantsuse parempoolsed jutumärgid (näeb välja nagu $>\!\!>$) \\
+  \end{tabular}
+  \bigskip
+  \end{lined}
+\end{table}
+
+Paketi \pai{babel} vene ja ukraina keelesuvand defineerivad käsud
+\ci{Asbuk} ja \ci{asbuk}, mis töötavad nii nagu \ci{Alph} ja
+\ci{alph}\footnote{Käsud, mis väljastavad loendurite väärtused kujul a,
+b, c, \ldots}, kuid annavad tulemuseks vene või ukraina (vastavalt
+sellele, mis on dokumendi aktiivne keel) tähestiku suured ja väikesed
+tähed. Bulgaaria keelesuvandi puhul on olemas käsud \ci{enumBul} ja
+\ci{enumLat} (\ci{enumEng}), mille toimel \ci{Alph} ja \ci{alph}
+produtseerivad kas bulgaaria või ladina (inglise) tähestiku tähti.
+Vaikimisi annavad \ci{Alph} ja \ci{alph} bulgaaria keelesuvandi puhul
+bulgaaria tähestiku tähti.
+
+%Finally, math alphabets are redefined and  as well as the commands for math
+%operators according to Cyrillic typesetting traditions.
+
+\subsection{Mongoolia keele tugi}
+
+\index{mongoolia keel}Mongooliakeelsete tekstide trükkimisel on valida
+kahe paketi vahel: mitmekeelne \pai{babel} ja \wi{Mon\TeX}, mille
+autoriks on \index{Corff, Oliver}Oliver Corff.
+
+Mon\TeX is on olemas tugi nii \index{kirillitsa}kirillitsa kui ka
+traditsioonilise mongoolia kirja jaoks. Mon\TeX i käskude kasutamiseks
+tuleb preambulisse lisada
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{keel}\verb|,|\emph{kodeering}\verb|]{mls}|
+\end{lscommand}
+\noindent Suvandiks \emph{keel} tuleks panna \texttt{xalx}, see
+genereerib päised ja kuupäevad kaasaegses mongoolia keeles. Dokumendi
+kirjutamiseks traditsioonilises mongoolia kirjas tuleks suvandiks
+\emph{keel} võtta \texttt{bicig}. Keelesuvand \texttt{bicig} aktiveerib
+teksti sisestamiseks "`lihtsustatud transliteratsiooni"' meetodi.
+
+Ladina transliteratsiooni saab sisse ja välja lülitada käskudega
+\begin{lscommand}
+\verb|\SetDocumentEncodingLMC|
+\end{lscommand}
+\noindent ja
+\begin{lscommand}
+\verb|\SetDocumentEncodingNeutral|
+\end{lscommand}
+
+Mon\TeX i kohta leiab rohkem infot veebiaadressilt
+\CTAN|pkg/montex|.
+
+Pakett \pai{babel} toetab mongoolia kirillitsat. Mongoolia keele tugi
+aktiveeritakse järgmiste käskudega:
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[T2A]{fontenc}|\\
+\verb|\usepackage[mn]{inputenc}|\\
+\verb|\usepackage[mongolian]{babel}|
+\end{lscommand}
+
+\noindent kus \iei{mn} on sisendkodeering \iei{cp1251}. Kaasaegsema
+lähenemise puhul tuleks kirjutada selle asemele \iei{utf8}.
+
+\subsection{Unicode}
+
+\secby{Axel Kielhorn}{A.Kielhorn@web.de}
+\wi{Unicode} on loomulik valik siis, kui ühes dokumendis on koos mitu
+keelt, eriti kui need keeled ei ole ladina tähestikus. On olemas kaks
+\hologo{TeX}i mootorit, mis suudavad töödelda Unicode'is kirjutatud
+sisendit.
+
+\begin{description}
+\item[\normalfont\hologo{XeTeX}] arendati välja MacOS X jaoks, kuid on
+    nüüd olemas kõigi arhitektuuride jaoks. Avaldati esmakordselt \TeX{}
+    Live 2007-s.\index{XeTeX@\hologo{XeTeX}}
+\item[\normalfont\hologo{LuaTeX}] on pdf\TeX i järglane. Avaldati
+    esmakordselt \TeX{} Live 2008-s.\index{LuaTeX@\hologo{LuaTeX}}
+\end{description}
+
+Järgnevas kirjeldame \hologo{XeLaTeX}i, nagu see on avaldatud \TeX{}
+Live 2010-s.\index{XeLaTeX@\hologo{XeLaTeX}}
+
+\subsubsection{Kiirstart}
+
+Olemasoleva \LaTeX i faili konvertimiseks \hologo{XeLaTeX}i tuleb teha
+järgmist.
+
+\begin{enumerate}
+  \item Salvestada fail UTF-8 kodeeringus.
+  \item Eemaldada preambulist read
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage{inputenc}|\\
+\verb|\usepackage{fontenc}|\\
+\verb|\usepackage{textcomp}|
+\end{lscommand}
+  \item Asendada käsk
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[|\emph{keelA}\verb|]{babel}|
+\end{lscommand}
+käskudega
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage{polyglossia}|\\
+\verb|\setdefaultlanguage[babelshorthands]{|\emph{keelA}\verb|}|
+\end{lscommand}
+  \item Lisada preambulisse
+\begin{lscommand}
+\verb|\usepackage[Ligatures=TeX]{fontspec}|
+\end{lscommand}
+\end{enumerate}
+
+Pakett \pai{polyglossia}~\cite{polyglossia} asendab paketti \pai{babel}
+ning hoolitseb poolitusmustrite ja automaatsete fraaside eest. Suvand
+\verb|babelshorthands| aktiveerib \pai{babel}iga ühilduvad
+kiirkombinatsioonid saksa ja katalaani keele jaoks.
+
+Pakett \pai{fontspec}~\cite{fontspec} tegeleb kirjade laadimisega
+\hologo{XeLaTeX}is ja \hologo{LuaTeX}is. Vaikimisi on kirjaks Latin
+Modern Roman. Vähetuntud on fakt, et mõned \hologo{TeX}i käsud on
+tegelikult \index{kirjakomplekt!CM}Computer Moderni kirjades
+defineeritud \wi{ligatuurid}. Soovides neid kasutada mitte-\hologo{TeX}i
+kirjaga, tuleb nad ise järele teha. Suvand \texttt{Ligatures=TeX}
+defineerib järgmised ligatuurid:
+
+\begin{tabular}{rr}
+\verb|--|	& --\\
+\verb|---|	& ---\\
+\verb|''|	& ''\\
+\verb|``|	& ``\\
+\verb|!`|	& !`\\
+\verb|?`|	& ?`\\
+\verb|,,|	& ,,\\
+\verb|<<|	& <<\\
+\verb|>>|	& >>\\
+\end{tabular}
+
+\subsubsection{Minu jaoks on see nagu
+$\kappa\rho\epsilon\epsilon\kappa\alpha$ keel}
+
+Siiamaani pole Unicode'i \hologo{TeX}i mootori eelised veel välja
+tulnud. See muutub, kui jätta ladina kiri selja taha ning liikuda mõne
+huvitavama keele juurde, nagu kreeka või vene keel. Unicode'il põhinevas
+süsteemis on võimalik lihtsalt\footnote{Lihtsa väikeste väärtuste
+puhul.} tekstiredaktoris sisestada sümboleid ja \hologo{TeX} mõistab
+neid.
+
+Erinevates keeltes kirjutamiseks tuleb ainult preambulis keeled
+määrata:
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\setdefaultlanguage{english}|\\
+\verb|\setotherlanguage[babelshorthands]{german}|
+\end{lscommand}
+
+Saksakeelse lõigu kirjutamiseks saab kasutada keskkonda \ei{german}:
+
+\begin{code}
+\verb|Harilik tekst.|\\
+\verb|\begin{german}|\\
+\verb|Deutscher Text.|\\
+\verb|\end{german}|\\
+\verb|Veel harilikku teksti.|
+\end{code}
+
+Kui vaja on ainult mõnda teiskeelset sõna, võib kasutada käsku
+\verb|\text|\emph{keel}:
+
+\begin{code}
+\verb|Harilik tekst. \textgerman{Gesundheit} on|\\
+\verb|tegelikult saksa sõna.|
+\end{code}
+
+See võib tunduda tarbetu, sest ainuke eelis on õige poolitus, kuid kui
+teine keel on veidi eksootilisem, siis on asi vaeva väärt.
+
+Mõnikord võivad põhiteksti kirjast puududa märgid, mida on teises keeles
+vaja\footnote{Latin Modern ei sisalda \index{kirillitsa}kirillitsa
+tähti.}. Lahendus on defineerida selle keele jaoks omaette kiri. Iga
+kord, kui uus keel aktiveeritakse, kontrollib \pai{polyglossia}
+kõigepealt, kas selle keele jaoks on kiri defineeritud.
+
+\begin{lscommand}
+\verb|\newfontfamily\russianfont[Script=Cyrillic,(...)]{(kiri)}|
+\end{lscommand}
+
+Nüüd võib kirjutada
+
+\begin{code} \verb|\textrussian{Pravda} on Vene ajaleht.|
+\end{code}
+%
+Väljundisse ilmub see fraas siis kirillitsa tähtedega.
+
+Pakett \pai{xgreek}\index{kreeka keel}~\cite{xgreek} võimaldab panna
+kirja tekste nii vanakreeka kui ka uuskreeka (monotooniline või
+polütooniline) keeles.
+
+\subsubsection{Paremalt vasakule kirjutatavad keeled}
+
+Mõnesid keeli kirjutatakse vasakult paremale, teisi paremalt vasakule.
+Viimaste toetamiseks on paketil \pai{polyglossia} vaja paketti
+\pai{bidi}\footnote{Pakett \pai{bidi} ei toeta \hologo{LuaTeX}i.}
+\cite{bidi}. Pakett \pai{bidi} peaks olema laaditavatest pakettidest
+kõige viimane, asudes isegi pärast paketti \pai{hyperref}, mis
+tavaliselt on viimane pakett. (Kuna \pai{polyglossia} loeb sisse paketi
+\pai{bidi}, tähendab see, et \pai{polyglossia} peaks olema viimane
+laaditav pakett.)
+
+Pakett \pai{xepersian}\index{pärsia keel} \cite{xepersian} sisaldab
+pärsia keele tuge. Seal on olemas pärsia \LaTeX i käsud, mille abil saab
+sisestada käske nagu \verb|\section| pärsia keeles, mistõttu on see
+pärsia keele rääkijatele väga atraktiivne. Pakett \pai{xepersian} on
+ainuke pakett, mis toetab \wi{kashida}t \hologo{XeLaTeX}iga. Sarnast
+algoritmi kasutav pakett süüria keele jaoks on arendamisel.
+
+Iraani Info- ja Sidetehnoloogia Ülemnõukogu poolt kättesaadavaks tehtud
+kirja \index{kiri!IranNastaliq}IranNastaliq saab alla laadida
+organisatsiooni veebilehelt
+\url{http://www.scict.ir/Portal/Home/Default.aspx}.
+
+Pakett \pai{arabxetex} \cite{arabxetex} toetab mitut \index{araabia
+kirjas keel}araabia kirja kasutavat keelt: araabia, pärsia, urdu,
+sindhi, pu\v{s}tu, ottomani (türgi), kurdi, ka\v{s}miiri, malai (jawi),
+uiguuri. Paketis on realiseeritud kirjavastavuste tabel, mis võimaldab
+\hologo{XeLaTeX}il töödelda Arab\TeX i ASCII transkriptsioonis
+kirjutatud sisendit.
+
+Iraani Macikasutajate Ühendus on loonud kirjad, mis toetavad mitut
+araabia tähestikuga keelt.
+% \url{http://wiki.irmug.org/index.php/X_Series_2}.
+% not working
+
+\index{heebrea keel}Heebrea keele jaoks paketti pole, sest seda pole
+vaja; paketi \pai{polyglossia} heebrea keele tugi peaks olema piisav.
+Kuid tarvis on sobivat kirja täisväärtusliku Unicode'i heebrea
+märgikomplektiga. Mittekommertseesmärkideks on vabalt kasutatav kiri
+\index{kiri!SBL Hebrew}SBL
+Hebrew, mis on saadaval aadressilt
+\url{http://www.sbl-site.org/educational/biblicalfonts.aspx}. Teine
+kiri, mida levitatakse Avatud Kirja Litsentsi alusel, on \index{kiri!Ezra SIL}Ezra SIL, mille
+leiab aadressilt
+\url{http://scripts.sil.org/cms/scripts/page.php?site_id=nrsi&id=ezrasil_home}.
+Meeles tuleb pidada valida õige kirjasüsteem:
+\begin{lscommand}
+\verb|\newfontfamily\hebrewfont[Script=Hebrew]{SBL Hebrew}| \\
+\verb|\newfontfamily\hebrewfont[Script=Hebrew]{Ezra SIL}|
+\end{lscommand}
+
+\subsubsection{Hiina, jaapani ja korea keel (CJK)}
+\index{hiina keel}\index{jaapani keel}\index{korea keel}
+
+Nende keelte puhul hoolitseb kirjavaliku ja kirjavahemärkide eest pakett
+\pai{xeCJK} \cite{xecjk}.
+
+\section{Sõnavahed}  \index{vahe!sõnade vahel}
+
+Sirge parema serva saavutamiseks lisab \LaTeX{} sõnade vahele muutuvas
+koguses ruumi. Ingliskeelset teksti vormistades lisab ta lause lõppu
+ruumi natuke rohkem, sest see muudab teksti loetavamaks. \LaTeX{}
+eeldab, et laused lõpevad punktiga, küsimärgiga või hüüumärgiga. Kui
+punkt asub suurtähe järel, siis seda lause lõpuks ei loeta, sest
+suurtähe järel esinevad punktid tavaliselt lühendites.
+
+Igasugused kõrvalekalded nendest eeldustest tuleb määrata autoril.
+Langjoon tühiku ees moodustab tühiku, mille suurus ei muutu.
+Tilde~\verb|~| moodustab tühiku, mille suurus ei muutu ja mis lisaks
+keelab rea murdmise. Käsk \verb|\@| punkti ees näitab, et see punkt
+lõpetab lause, isegi kui ta järgneb suurtähele. \cih{"@} \index{~@
+\verb.~.} \index{tilde}\index{tühik!pärast punkti}
+
+\begin{example}
+Hr.~Kask oli teda nähes rõõmus\\
+Vt.~joon.~5\\
+Mulle meeldib BASIC\@. Aga Sulle?
+\end{example}
+
+Lisaruumi panemise punktide järele võib ära keelata käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{frenchspacing}
+\end{lscommand}
+\noindent mis käsib \LaTeX il \emph{mitte} panna punkti järele rohkem
+ruumi kui tavaliste tähemärkide järele. See on väga levinud
+mitteingliskeelsetes tekstides, välja arvatud bibliograafiad. Käsu
+\ci{frenchspacing} puhul pole käsk \verb|\@|\cih{"@} vajalik.
+
+\section{Pealkirjad, peatükid ja jaotised}
+
+Et lugeja leiaks paremini tee läbi teose, tuleks teos jagada
+peatükkideks, jaotisteks ja alajaotisteks. \LaTeX{} toetab seda
+spetsiaalsete käskudega, mille parameetriks on jaotise pealkiri. Autori
+ülesanne on kasutada neid käske õiges järjekorras.
+
+Klassis \pai{article} on olemas järgmised
+\wi{jaotisekäsud}\index{liigendusüksused}:
+
+\begin{lscommand}
+\ci{section}\verb|{...}|\\
+\ci{subsection}\verb|{...}|\\
+\ci{subsubsection}\verb|{...}|\\
+\ci{paragraph}\verb|{...}|\\
+\ci{subparagraph}\verb|{...}|
+\end{lscommand}
+
+Soovides liigendada dokumenti osadeks ilma jaotiste või peatükkide
+nummerdust mõjutamata, võib kasutada käsku
+\begin{lscommand}
+\ci{part}\verb|{...}|
+\end{lscommand}
+
+Klassides \pai{report} ja \pai{book} on olemas veel üks, kõige
+ülemise taseme jaotisekäsk
+\begin{lscommand}
+\ci{chapter}\verb|{...}|
+\end{lscommand}
+
+Kuna klass \pai{article} ei tunne peatükke, saab artikleid lihtsasti
+koondada raamatusse peatükkidena. Jaotiste vertikaalvahed, nummerduse
+ja pealkirjade kirjasuuruse valib \LaTeX{} automaatselt.
+
+Jaotisekäskudest on kaks käsku veidi erilised:
+\begin{itemize}
+\item käsk \ci{part} ei mõjuta peatükkide nummerdust;
+\item käsul \ci{appendix} ei ole argumente, ta vaid muudab
+peatükkide numbrid tähtedeks.\footnote{Artikliklassi puhul muudab
+jaotiste numbreid.}
+\end{itemize}
+
+Eelmisest käivituskorrast võetud jaotiste pealkirjade ja
+leheküljenumbrite põhjal loob \LaTeX{} sisukorra.\index{sisukord} Käsk
+\begin{lscommand}
+\ci{tableofcontents}
+\end{lscommand}
+\noindent laieneb oma esinemise kohas sisukorraks. Uut dokumenti tuleb
+korrektse sisukorra saamiseks kompileerida ("`\LaTeX ida"') kaks korda.
+Mõnikord võib olla vaja kompileerida dokumenti kolmandatki korda, sel
+juhul annab \LaTeX{} sellest teada.
+
+Kõigist ülaltoodud jaotisekäskudest on olemas ka tärniga variandid. Käsu
+tärniga variant on käsu nimi, mille järele on lisatud tärn
+\verb|*|.\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+Nende abil saab moodustada jaotiste pealkirju, mida ei näidata
+sisukorras ega nummerdata. Näiteks käsust \verb|\section{Abi}| saab
+\verb|\section*{Abi}|.
+
+Tavaliselt ilmuvad jaotiste pealkirjad sisukorras täpselt sellisel kujul
+nagu tekstis kirjas. Mõnikord pole see aga võimalik, sest pealkiri on
+sisukorda mahtumiseks liiga pikk. Siis võib sisukorrakirje määrata
+valikulise argumendina enne tegelikku pealkirja.
+
+\begin{code}
+\verb|\chapter[Pealkiri sisukorra jaoks]{Pikk|\\
+\verb|    ja eriti igav pealkiri, mida näidatakse tekstis}|
+\end{code}
+
+Kogu \wi{dokumendi tiitel}\index{tiitel} genereeritakse käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{maketitle}
+\end{lscommand}
+\noindent Tiitli sisu tuleb määrata käskudega
+\begin{lscommand}
+\ci{title}\verb|{...}|, \ci{author}\verb|{...}|
+ja vajadusel \ci{date}\verb|{...}|
+\end{lscommand}
+\noindent enne käsu \verb|\maketitle| andmist. Käsu \ci{author}
+argumendis võib olla mitu nime, sel juhul tuleb need üksteisest eraldada
+käskudega \ci{and}.
+
+Näide mõne ülalnimetatud käsu rakendamise kohta on toodud
+joonisel~\ref{document} leheküljel~\pageref{document}.
+
+Peale ülalvaadeldud jaotisekäskude on \LaTeX is olemas veel järgmised
+käsud, mida kasutatakse koos klassiga \pai{book} ja mis aitavad trükist
+liigendada. Need käsud muudavad peatükkide pealkirjade ja lehekülgede
+nummerduse toimimist nii, nagu võiks oodata raamatult.
+\begin{description}
+\item[\normalfont\ci{frontmatter}] peaks olema kohe esimene käsk pärast
+dokumendi sisu algust (\verb|\begin{document}|). Ta vormistab
+leheküljenumbrid rooma numbritega ning jätab jaotiste pealkirjadest
+numbrid ära, nagu oleks kasutatud tärniga jaotisekäske (nt
+\verb|\chapter*{Eessõna}|),
+\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+kuid pealkirjad ilmuvad siiski sisukorda.
+\item[\normalfont\ci{mainmatter}] tuleb vahetult enne raamatu esimest
+peatükki. Ta lülitab sisse lehekülgede araabia numbrid ja alustab
+lehekülgede loenduri suurendamist uuesti algusest.
+\item[\normalfont\ci{appendix}] märgib raamatus lisamaterjali algust.
+Pärast seda käsku nummerdatakse peatükke tähtedega.
+\item[\normalfont\ci{backmatter}] tuleks lisada enne raamatu kõige
+viimaseid üksusi, nagu kirjandusnimestikku või aineregistrit.
+Standardsetes dokumendiklassides sellel käsul visuaalset efekti pole.
+\end{description}
+
+\section{Ristviited}
+
+Raamatutes, aruannetes ja artiklites esineb tihti
+\index{viited}\index{ristviited}viiteid
+joonistele, tabelitele ja teistele tekstiosadele. Viidete jaoks pakub
+\LaTeX{} järgmisi käske:
+\begin{lscommand}
+\ci{label}\verb|{|\emph{märgend}\verb|}|, \ci{ref}\verb|{|\emph{märgend}\verb|}|
+ja \ci{pageref}\verb|{|\emph{märgend}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{märgend} on kasutaja valitud identifikaator. \LaTeX{}
+asendab käsu \ci{ref} selle jaotise, alajaotise, joonise, tabeli või
+teoreemi numbriga, mille järel anti vastav käsk \ci{label}. Käsk
+\ci{pageref} trükib selle lehekülje numbri, kus esines vastav
+käsk \ci{label}.\footnote{Need käsud pole teadlikud sellest, millele
+nad viitavad. Käsk \ci{label} ainult salvestab viimase automaatselt
+genereeritud numbri.} Nagu sisukorras jaotiste pealkirjade ja
+leheküljenumbrite puhul, kasutatakse siingi väärtusi eelmisest
+kompileerimistsüklist.
+
+\begin{example}
+Viide sellele alajaotisele
+\label{jaot:see} näeb välja nii:
+"`Vaata jaotist~\ref{jaot:see}
+leheküljel~\pageref{jaot:see}"'.
+\end{example}
+
+\section{Allmärkused}
+
+Käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{footnote}\verb|{|\emph{allmärkuse tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent trükitakse käesoleva lehekülje alaäärde allmärkus. Allmärkused
+tuleks alati panna\footnote{\emph{Panema} on üks levinumaid
+eestikeelseid sõnu.} selle sõna või lause järele, millele nad viitavad.
+Lausele või selle osale viitavad allmärkused tuleks seega panna koma või
+punkti järele.\footnote{Allmärkused juhivad lugeja tähelepanu dokumendi
+põhitekstist kõrvale. Tegelikult ju kõik loevad allmärkusi -- me oleme
+uudishimulikud, seega miks mitte integreerida kõik, mida soovime öelda,
+dokumendi põhiteksti?\footnotemark}\footnotetext{Teeviit ei lähe alati
+sinna, kuhu viitab \texttt{:-)}}
+
+\begin{example}
+Allmärkusi\footnote{See on
+  allmärkus.} kirjutavad
+\LaTeX i kasutajad sageli.
+\end{example}
+
+\section{Rõhutatud sõnad}
+
+Kirjutusmasinaga kirjutatud tekstis on kombeks \texttt{rõhutada olulisi
+sõnu \underline{allajoonimisega}.}%
+\begin{lscommand}
+\ci{underline}\verb|{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Kuid trükitud raamatutes rõhutatakse sõnu
+\emph{kursiivkirjaga}. Autoril ei tohiks vahet olla. Tähtis on \LaTeX
+ile ütelda, et see tükk teksti on oluline ja seda tuleks rõhutada. Seega
+käsk
+\begin{lscommand}
+\ci{emph}\verb|{|\emph{tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent rõhutab teksti. Mida see käsk oma argumendiga tegelikult teeb,
+sõltub kontekstist:
+
+\begin{example}
+\emph{Kui rõhutamist kasutada
+rõhutatud teksti sees, siis
+rõhutab \LaTeX{} teksti
+\emph{tavalise} kirja} abil.
+\end{example}
+
+Kes soovib suuremat kontrolli kirja ja kirjasuuruse üle, leiab mõningat
+inspiratsiooni jaotisest \ref{sec:fontsize} leheküljel
+\pageref{sec:fontsize}.
+
+\section{Keskkonnad} \label{env}\index{keskkond}
+
+% To typeset special purpose text, \LaTeX{} defines many different
+% \wi{environment}s for all sorts of formatting:
+\begin{lscommand}
+\ci{begin}\verb|{|\emph{keskkond}\verb|}|\quad
+   \emph{tekst}\quad
+\ci{end}\verb|{|\emph{keskkond}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{keskkond} on keskkonna nimi. Keskkondi võib
+paigutada üksteise sisse, kui järgida õiget sisestusjärjekorda.
+\begin{code}
+\verb|\begin{aaa}...\begin{bbb}...\end{bbb}...\end{aaa}|
+\end{code}
+
+\noindent Järgnevates jaotistes tutvustatakse kõiki olulisi keskkondi.
+
+\subsection{Keskkonnad \ei{itemize}, \ei{enumerate} ja \ei{description}}
+
+Keskkond \ei{itemize} sobib lihtsate loetelude jaoks, keskkond
+\ei{enumerate} nummerdatud loetelude jaoks ja keskkond \ei{description}
+kirjelduste jaoks. \cih{item}
+
+\begin{example}
+\flushleft
+\begin{enumerate}
+\item Keskkondi võib paigutada
+soovi järgi üksteise sisse.
+\begin{itemize}
+\item Kuid see võib paista
+naljakas.
+\item[-] Kriipsuga.
+\end{itemize}
+\item Seetõttu pea meeles:
+\begin{description}
+\item[rumalad] asjad ei muutu
+targaks sellest, et nad on
+loetelus;
+\item[targad] asjad saab aga
+kenasti esitada loetelus.
+\end{description}
+\end{enumerate}
+\end{example}
+
+\subsection{Keskkonnad \ei{flushleft}, \ei{flushright} ja \ei{center}}
+
+Keskkonnad \ei{flushleft} ja \ei{flushright} moodustavad vastavalt
+vasakule ja \wi{paremale joondatud} lõigud. \index{vasakule joondatud}
+Keskkond \ei{center} moodustab tsentreeritud teksti. Kui pole määratud
+reamurdmisi käskudega \ci{\bs}, siis valib \LaTeX{} reamurdmised
+automaatselt.
+
+\begin{example}
+\begin{flushleft}
+See tekst on\\ joondatud vasakule.
+\LaTeX{} ei püüa teha
+iga rida sama pikaks.
+\end{flushleft}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\begin{flushright}
+See tekst on joondatud\\paremale.
+\LaTeX{} ei püüa teha
+iga rida sama pikaks.
+\end{flushright}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\begin{center}
+Maailma\\keskpunktis.
+\end{center}
+\end{example}
+
+\subsection{Keskkonnad \ei{quote}, \ei{quotation} ja \ei{verse}}
+
+Keskkond \ei{quote} on kasulik tsitaatide, oluliste fraaside ja näidete
+puhul.
+
+\begin{example}
+Tüpograafiline rusikareegel
+tekstirea pikkuse jaoks on:
+\begin{quote}
+keskmiselt ei tohiks rida
+olla pikem kui 66 sümbolit.
+\end{quote}
+See on põhjus, miks \LaTeX i
+lehekülgedel on vaikimisi nii
+laiad ääred ja miks ajalehti
+trükitakse mitmeveeruliselt.
+\end{example}
+
+On olemas veel kaks sarnast keskkonda: \ei{quotation} ja \ei{verse}.
+Keskkond \ei{quotation} sobib pikemate, mitmelõiguliste tsitaatide
+jaoks, sest ta lisab iga lõigu esimesele reale taande. Keskkond
+\ei{verse} sobib luuletuste jaoks, kus olulised on reapiirid.
+Ridu murtakse käskudega \ci{\bs} ridade lõpus ja tühja reaga pärast iga
+salmi.
+
+\begin{example}
+Ma tean peast ainult ühte
+eestikeelset luuletust.
+See räägib hanepoegadest.
+\begin{flushleft}
+\begin{verse}
+Lumi tuli maha ja
+valgeks läks maa,\\
+kaks väikest hanepoega nüüd
+välja ei saa.\\
+Nad istuvad laudas, mis
+teha, on talv\\
+ja paljajalu käia on
+lume peal halb.
+\end{verse}
+\end{flushleft}
+\end{example}
+
+\subsection{Sisukokkuvõte}
+
+Teaduslikke publikatsioone alustatakse tavaliselt sisukokkuvõttega, mis
+annab lugejale lühikese ülevaate, mida oodata. Selleks on \LaTeX is
+olemas keskkond \ei{abstract}. Enamasti kasutatakse keskkonda
+\ei{abstract} dokumentides, mille aluseks on artikli dokumendiklass.
+
+\newenvironment{abstract}%
+        {\begin{center}\begin{small}\begin{minipage}{0.8\textwidth}}%
+        {\end{minipage}\end{small}\end{center}}
+\begin{example}
+\begin{abstract}
+Kokkuvõttev kokkuvõte.
+\end{abstract}
+\end{example}
+
+\subsection{Tähttäheline trükk}
+
+Tekst, mis asub käskude \verb|\begin{|\ei{verbatim}\verb|}| ja
+\verb|\end{verbatim}| vahel, trükitakse otse, nii nagu oleks ta
+sisestatud kirjutusmasinal, koos kõigi reavahetuste ja tühikutega ning
+ilma ühtegi \LaTeX i käsku täitmata.
+
+Lõigu sees võib sama tulemuse saada käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{verb}\verb|+|\emph{tekst}\verb|+|
+\end{lscommand}
+\noindent Märk \verb|+| on lihtsalt eraldaja. Võib kasutada ükskõik
+millist märki, välja arvatud tähed, \verb|*| ja tühik. Käesolevas
+raamatukeses on paljud \LaTeX i näited vormistatud selle käsu abil.
+
+\begin{example}
+Käsk \verb|\ldots| \ldots
+
+\begin{verbatim}
+10 PRINT "TERE HOMMIKUST";
+20 GOTO 10
+\end{verbatim}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\begin{verbatim*}
+Keskkonna      verbatim
+tärniga versioon
+rõhutab    tekstis  tühikuid
+\end{verbatim*}
+\end{example}
+\index{keskkond!tärniga}\index{tärniga keskkond}
+
+Samamoodi võib koos tärniga kasutada käsku
+\ci{verb}:\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+
+\begin{example}
+\verb*|nagu   niimoodi :-) |
+\end{example}
+
+Keskkond \ei{verbatim} ja käsk \verb|\verb| ei või asuda teiste
+käskude argumentides.
+
+\subsection{Keskkond \ei{tabular}}
+\index{tabelid}
+
+% \newcommand{\mfr}[1]{\framebox{\rule{0pt}{0.7em}\texttt{#1}}}
+\newcommand{\mfr}[1]{\texttt{#1}}
+
+Keskkonna \ei{tabular} abil saab vormistada keni tabeleid
+valikuliste horisontaal- ja vertikaaljoontega. Veergude laiused valib
+\LaTeX{} automaatselt.
+
+Käsu
+\begin{lscommand}
+\verb|\begin{tabular}[|\emph{pos}\verb|]{|\emph{veerujoondused}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent argument \emph{veerujoondused} määrab tabeli vormi. Vasakule
+joondatud veergu tähistab \mfr{l}, paremale joondatud veergu \mfr{r} ja
+tsentreeritud veergu \mfr{c}; rajastatud ja murtavate ridadega teksti
+sisaldavat veergu märgib \mfr{p\{}\emph{laius}\mfr{\}} ning
+vertikaaljoont \mfr{|}.
+
+Kui veeru tekst on lehekülje jaoks liiga lai, siis \LaTeX{} seda
+automaatselt ei murra. Argumendiga \mfr{p\{}\emph{laius}\mfr{\}} saab
+defineerida spetsiaalset liiki veeru, milles teksti murtakse nii, nagu
+harilikus lõigus.
+
+Argument \emph{pos} määratleb tabeli vertikaalse asendi ümbritseva
+teksti alusjoone suhtes. Tähed \mfr{t}, \mfr{b} ja \mfr{c} suunavad
+tabelit joonduma vastavalt üles, alla ja keskele.
+
+Keskkonna \ei{tabular} sees tähistab \index{&@\texttt{\&}}\texttt{\&}
+hüpet järgmisse veergu, \ci{\bs} uue rea algust ja \ci{hline}
+horisontaaljoont. Osalisi jooni saab lisada käsuga
+\ci{cline}\texttt{\{}$i$\texttt{-}$j$\texttt{\}}, kus $i$ ja $j$ on
+veergude numbrid, üle mille joon ulatuma peab.
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{|r|l|}
+\hline
+7C0 & heksadetsimaalne\\
+3700 & oktaalne \\ \cline{2-2}
+11111000000 & binaarne \\
+\hline \hline
+1984 & detsimaalne\\
+\hline
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{|p{4.7cm}|}
+\hline
+Tere tulemast kandilisse lõiku!
+Loodan südamest, et te kõik
+naudite etendust.\\
+\hline
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+Veergude eraldaja võib määrata konstruktsiooniga
+\mfr{@\{...\}}, mis tühistab senise veergudevahelise ruumi ja asendab
+selle looksulgudes oleva materjaliga. Ühte selle käsu kasutusvõimalust
+tutvustatakse allpool kümnendmurdude joondamise probleemi juures. Teine
+võimalik rakendus on keelata käsuga \mfr{@\{\}} ära tabelit ümbritsevad
+horisontaaltühikud.\index{tühik!tabeli ümber}
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{@{} l @{}}
+\hline
+ümbritsevaid tühikuid pole\\
+\hline
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{l}
+\hline
+ümbritsevad tühikud
+vasakul ja paremal\\
+\hline
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+%
+% This part by Mike Ressler
+%
+
+\index{kümnendmurdude joondamine} Kuna pole olemas sisseehitatud
+võimalust joondada arvude veerge kümnendkoma järgi,\footnote{Kui
+süsteemis on installitud paketikomplekt Tools, siis tasub vaadata
+paketti \pai{dcolumn}.} siis võime sellest piirangust "`mööda hiilida"'
+nii, et vormistame arvud kahes veerus: paremalt rajastatud täisosa ning
+vasakult rajastatud murdosa. Reas \verb|\begin{tabular}| asendab
+spetsifikaator \verb|@{,}| tavalise veergudevahelise ruumi märgiga
+, jättes sedasi mulje ühest kümnendkoma järgi joondatud veerust.
+Mitte unustada asendada arvudes kümnendkoma veergude eraldajaga
+\verb|&|\,! Veerusildi saab arvude "`veeru"' kohale panna käsuga
+\ci{multicolumn}.
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{c r @{,} l}
+Piiavaldis          &
+\multicolumn{2}{c}{Väärtus} \\
+\hline
+$\pi$               & 3&1416  \\
+$\pi^{\pi}$         & 36&46   \\
+$(\pi^{\pi})^{\pi}$ & 80662&7 \\
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{|c|c|}
+\hline
+\multicolumn{2}{|c|}{Trips} \\
+\hline
+Traps & Trull! \\
+\hline
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+Keskkonnas \ei{tabular} vormistatud materjal jääb alati kokku ühele
+leheküljele. Kui on vaja trükkida pikki tabeleid, siis saab seda teha
+paketiga \pai{longtable}.
+
+Mõnikord tunduvad \LaTeX i standardtabelid veidi liiga kokkusurutud.
+Hingamisruumi juurdeandmiseks tuleks muuta parameetrite
+\ci{arraystretch} ja \ci{tabcolsep} väärtused suuremaks.
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{|l|}
+\hline
+Need read\\\hline
+on tihedalt\\\hline
+\end{tabular}
+
+{\renewcommand{\arraystretch}{1.5}
+\renewcommand{\tabcolsep}{0.2cm}
+\begin{tabular}{|l|}
+\hline
+natuke avaram\\\hline
+tabeli kujundus\\\hline
+\end{tabular}}
+\end{example}
+
+Kui on tarvis suurendada tabelis ainult ühe rea kõrgust, võib sobivasse
+kohta lisada nähtamatu vertikaalkasti\footnote{Professionaalses
+ladumises on selle nimi \index{strut@\textit{strut}}\emph{strut}.}. Selle triki saab
+realiseerida käsuga \ci{rule}, võttes laiuseks nulli.
+
+\begin{example}
+\begin{tabular}{|c|}
+\hline
+\rule{1pt}{4ex}Props \ldots\\
+\hline
+\rule{0pt}{4ex}Tugi\\
+\hline
+\end{tabular}
+\end{example}
+
+Selles näites on \texttt{pt} ja \texttt{ex} \TeX i ühikud, mille kohta
+leiab rohkem infot tabelist \ref{units} leheküljel \pageref{units}.
+
+Paketis \pai{booktabs} on saadaval mõningad lisakäsud, mis
+tabelikeskkonda laiendavad. Need muudavad professionaalse
+väljanägemisega korrektsete vahedega tabelite loomise märksa lihtsamaks.
+
+\section{Ujuvad elemendid}
+
+Tänapäeval sisaldab enamik publikatsioone palju jooniseid ja tabeleid.
+Need elemendid nõuavad erikohtlemist, sest neid ei saa murda üle
+leheküljepiiride. Üks meetod oleks alustada iga kord, kui joonis või
+tabel leheküljele ei mahu, uut lehekülge. Selline lähenemine jätab aga
+leheküljed osaliselt tühjaks, mis näeb inetu välja.
+
+Probleemi lahendus on lasta iga joonis või tabel, mis jooksvale
+leheküljele ei mahu, "`ujuma"' hilisemale leheküljele, täites jooksva
+lehekülje selle asemel põhitekstiga. \LaTeX is on
+\index{ujuvelemendid}ujuvate elementide loomiseks kaks keskkonda, üks
+tabelite ja teine jooniste jaoks. Et neist kahest keskkonnast täit kasu
+saada, on oluline üldjoontes mõista, kuidas \LaTeX{} ujuvat materjali
+sisemiselt käsitleb. Vastasel korral võivad ujuvelemendid muutuda
+suureks frustratsiooni allikaks, sest \LaTeX{} ei pane neid kunagi
+sinna, kus autor neid näha soovib.\index{tabelid}\index{joonised}
+
+Vaatleme esmalt käske, mida \LaTeX{} ujuvelementide jaoks pakub.
+Igasugust materjali, mis asub keskkonnas \ei{figure} või \ei{table},
+käsitletakse ujuva materjalina. Mõlemal ujuval keskkonnal on valikuline
+argument
+\begin{lscommand}
+\verb|\begin{figure}[|\emph{paigutuse spetsifikaator}\verb|]| või
+\verb|\begin{table}[|\ldots\verb|]|
+\end{lscommand}
+\noindent nimega \emph{paigutuse spetsifikaator}, mille kaudu
+antakse \LaTeX ile teada asukohad, kuhu ujuvelementi on lubatud
+teisaldada. Paigutuse spetsifikaator konstrueeritakse \emph{ujuvelemendi
+paigutusõiguste} järjendina, vt tabelit~\ref{tab:permiss}.
+
+\begin{table}[tbp]
+\caption{Ujuvelemendi paigutusõigused}\label{tab:permiss}
+\noindent \begin{minipage}{\textwidth}
+\medskip
+\begin{center}
+\begin{tabular}{@{}cp{8cm}@{}}
+Spets.&Õigus paigutada ujuvelementi \ldots\\
+\hline
+\rule{0pt}{1.05em}\texttt{h} & \emph{Siia}, samale kohale tekstis, kus
+ta esineb. See sobib enamasti väiksemate elementide puhul.\\[0.3ex]
+\texttt{t} & Lehekülje \emph{ülaäärde}.\\[0.3ex]
+\texttt{b} & Lehekülje \emph{alaäärde}.\\[0.3ex]
+\texttt{p} & Eraldi \emph{leheküljele}, mis koosneb ainult
+ujuv\-ele\-men\-ti\-dest.\\[0.3ex]
+\texttt{!} & Arvestamata enamikku sisemisi parameetreid\footnote{Nagu
+näiteks ühel leheküljel lubatud ujuvelementide maksimaalarv.}, mis
+võivad muidu selle elemendi paigutamise välistada.
+\end{tabular}
+\end{center}
+\end{minipage}
+\end{table}
+
+Näiteks võib tabelit alustada järgmise reaga
+\begin{code}
+\verb|\begin{table}[!hbp]|
+\end{code}
+\noindent \index{paigutuse spetsifikaator}Paigutuse spetsifikaator \verb|[!hbp]| lubab \LaTeX il
+paigutada tabeli otse siia (\texttt{h}) või mõne lehekülje alaäärde
+(\texttt{b}) või eraldi ujuvelementide leheküljele (\texttt{p}), ja
+kõike seda ka juhul, kui tulemus ei paista välja väga hea (\texttt{!}).
+Kui paigutuse spetsifikaator on määramata, siis võetakse
+standardklassides selleks \verb|[tbp]|.
+
+\LaTeX{} paigutab iga ujuvelemendi, mida ta kohtab, vastavalt autori
+määratud paigutuse spetsifikaatorile. Kui elementi ei saa paigutada
+jooksvale leheküljele, siis lisatakse ta kas \emph{jooniste} järjekorda
+või \emph{tabelite} järjekorda.\footnote{Need on FIFO-järjekorrad
+(esimesena sisse, esimesena välja)!} Kui algab uus lehekülg, siis
+kontrollib \LaTeX{} kõigepealt, kas on võimalik luua järjekorras
+olevatest elementidest omaette ujuvelementide lehekülg. Kui see pole
+võimalik, siis vaadeldakse kummagi järjekorra esimest elementi nii, nagu
+oleks see just tekstis esinenud: \LaTeX{} püüab teda uuesti paigutada
+vastavalt elemendi paigutuse spetsifikaatorile (välja arvatud
+\texttt{h}, mis pole enam võimalik). Kõik uued tekstis ettetulevad
+ujuvelemendid lisatakse vastavatesse järjekordadesse. \LaTeX{} säilitab
+rangelt kumbagi tüüpi ujuvelementide esialgse järjestuse. Seepärast
+lükkab joonis, mida pole võimalik ära paigutada, kõik edasised joonised
+dokumendi lõppu. Niisiis:
+
+\begin{quote}
+Kui \LaTeX{} ei paiguta ujuvelemente soovitud viisil, siis on sageli
+põhjuseks üks ujuvelement, mis on ummistanud emma-kumma ujuvelementide
+järjekorra.
+\end{quote}
+
+Kuigi \LaTeX ile on võimalik ette anda üksainus paigutuse
+spetsifikaator, põhjustab see mõnikord probleeme. Kui ujuvelement
+sellesse kohta ei mahu, jääb ta järjekorda kinni ja hakkab järgmisi
+elemente blokeerima. Sealhulgas ei tohiks mitte kunagi kasutada üksinda
+spetsifikaatorit \verb|h| -- see on nii halb, et \LaTeX i hilisemad
+versioonid võtavad selle asemele automaatselt \verb|ht|.
+
+Olles nüüd ära selgitanud keerulise osa, on veel mõned asjad, mida tasub
+keskkondade \ei{table} ja \ei{figure} puhul mainida. Ujuvelemendi
+pealkiri määratakse käsuga
+
+\begin{lscommand}
+\ci{caption}\verb|{|\emph{pealkirja tekst}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent \LaTeX{} lisab jooksva numbri koos sõnaga "`Joonis"' või
+"`Tabel"'.
+
+Käsud
+\begin{lscommand}
+\ci{listoffigures} ja \ci{listoftables}
+\end{lscommand}
+\noindent tegutsevad sarnaselt käsuga \verb|\tableofcontents|, trükkides
+vastavalt jooniste ja tabelite loetelu. Neisse lähevad pealkirjad terves
+mahus, nii et kui pealkirjad kipuvad olema pikad, tuleks moodustada
+neist loetelude jaoks lühemad versioonid. Lühiversioon lisatakse käsu
+\verb|\caption| järele nurksulgudesse.
+\begin{code}
+\verb|\caption[Lühi]{PPPPPiiiiiikkkkkkkkkk}|
+\end{code}
+
+Käskudega \ci{label} ja \ci{ref} saab luua tekstis ujuvelemendile viite.
+Seejuures tuleb käsk \ci{label} panna käsu \ci{caption} \emph{järele},
+sest viidata on vaja pealkirja numbrile.
+
+Järgmine näide joonistab ruudu ja lisab selle dokumenti. Niimoodi saab
+reserveerida ruumi jooniste jaoks, mis paigutatakse lõppdokumenti
+hiljem.
+
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+Joonis~\ref{valge} on näide pop-kunstist.
+\begin{figure}[!hbtp]
+\makebox[\textwidth]{\framebox[5cm]{\rule{0pt}{5cm}}}
+\caption{Viis korda viis sentimeetrit\label{valge}}
+\end{figure}
+\end{verbatim}
+\end{code}
+
+\noindent Selles näites püüab \LaTeX{} \emph{tõesti
+kõvasti}~(\texttt{!}) panna joonist otse
+\emph{siia}~(\texttt{h}).\footnote{Eeldades, et jooniste järjekord on
+tühi.} Kui see pole võimalik, püüab ta panna joonist lehekülje
+\emph{alaäärde}~(\texttt{b}). Kui joonist ei õnnestu panna jooksvale
+leheküljele, siis vaatab \LaTeX, kas on võimalik luua eraldi
+ujuvelementide lehekülg, mis sisaldaks seda joonist ja võib-olla
+mõningaid tabeleid tabelite järjekorrast. Kui ujuvelementide lehekülje
+jaoks ei ole piisavalt materjali, alustab \LaTeX{} uut lehekülge ja
+käsitleb uuesti joonist nii, nagu see oleks just tekstis ette tulnud.
+
+Mõnes olukorras võib olla vaja anda käsk
+
+\begin{lscommand}
+\ci{clearpage} või isegi \ci{cleardoublepage}
+\end{lscommand}
+\noindent See käsib \LaTeX il paigutada kohe ära kõik järjekordadesse
+kogunenud ujuv"-elemendid ja seejärel alustada uut lehekülge. Käsk
+\ci{cleardoublepage} läheb isegi uuele
+paremleheküljele.\enlargethispage{\baselineskip}
+
+Hiljem õpetatakse käesolevas sissejuhatuses, kuidas lisada dokumenti \PSi
+i jooniseid.
+
+\section{Habraste käskude kaitsmine}
+
+Käskude nagu \ci{caption} ja \ci{section} argumentides antud tekst võib
+esineda dokumendis mitmes kohas (nt nii sisukorras kui ka dokumendi
+põhitekstis). Mõned käsud lakkavad töötamast, kui nad panna
+jaotisekäskude \ci{section} taoliste käskude argumentidesse, ja
+dokumenti kompileerida ei õnnestu. Sellised käske nimetatakse
+\index{haprad käsud}habrasteks käskudeks -- niisugused on näiteks
+\ci{footnote} ja \ci{phantom}. Haprad käsud vajavad kaitsmist (kas seda
+ei vaja me kõik?). Kaitsmiseks tuleks nende ette lisada käsk
+\ci{protect}. Selliselt töötavad need käsud õigesti isegi siis, kui nad
+esinevad liikuvates argumentides.
+
+Käsk \ci{protect} mõjutab ainult järgmist käsku ja isegi mitte selle
+argumente. Liigne \ci{protect} enamikul juhtudel probleeme ei tekita.
+
+\begin{code}
+\verb|\section{Ma olen hooliv|\\
+\verb|      \protect\footnote{ja kaitsen oma allmärkusi}}|
+\end{code}
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End:
+
diff --git a/Master/tlpkg/bin/tlpkg-ctan-check b/Master/tlpkg/bin/tlpkg-ctan-check
index 18dbde5c807..01dd224905a 100755
--- a/Master/tlpkg/bin/tlpkg-ctan-check
+++ b/Master/tlpkg/bin/tlpkg-ctan-check
@@ -343,7 +343,7 @@ my @TLP_working = qw(
     logpap logreq lollipop
     longfbox longfigure longnamefilelist loops lpform lpic lplfitch lps lsc
     lshort-bulgarian lshort-chinese lshort-czech lshort-dutch lshort-english
-    lshort-finnish lshort-french lshort-german lshort-italian
+    lshort-estonian lshort-finnish lshort-french lshort-german lshort-italian
     lshort-japanese lshort-korean lshort-mongol lshort-persian
     lshort-polish lshort-portuguese lshort-russian lshort-slovak
     lshort-slovenian lshort-spanish lshort-thai lshort-turkish lshort-ukr
diff --git a/Master/tlpkg/tlpsrc/collection-langeuropean.tlpsrc b/Master/tlpkg/tlpsrc/collection-langeuropean.tlpsrc
index bda2d4471dd..58a2292b2f2 100644
--- a/Master/tlpkg/tlpsrc/collection-langeuropean.tlpsrc
+++ b/Master/tlpkg/tlpsrc/collection-langeuropean.tlpsrc
@@ -60,6 +60,7 @@ depend hyphen-uppersorbian
 depend hyphen-welsh
 depend lithuanian
 depend lshort-dutch
+depend lshort-estonian
 depend lshort-finnish
 depend lshort-slovenian
 depend lshort-turkish
diff --git a/Master/tlpkg/tlpsrc/lshort-estonian.tlpsrc b/Master/tlpkg/tlpsrc/lshort-estonian.tlpsrc
new file mode 100644
index 00000000000..e69de29bb2d
--- /dev/null
+++ b/Master/tlpkg/tlpsrc/lshort-estonian.tlpsrc
author	Karl Berry <karl@freefriends.org>	2016-01-08 22:27:23 +0000
committer	Karl Berry <karl@freefriends.org>	2016-01-08 22:27:23 +0000
commit	2f3de18d944f4a6f73a5163f6b1a9a9a5145f2bf (patch)
tree	f0c351f1a6346bf805ffa7cd50d144b9e7404a1d /Master
parent	a7a847f5792774fddca6c5574207cc1b57df18f9 (diff)