summaryrefslogtreecommitdiff
path: root/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex
diff options
context:
space:
mode:
authorKarl Berry <karl@freefriends.org>2016-01-08 22:27:23 +0000
committerKarl Berry <karl@freefriends.org>2016-01-08 22:27:23 +0000
commit2f3de18d944f4a6f73a5163f6b1a9a9a5145f2bf (patch)
treef0c351f1a6346bf805ffa7cd50d144b9e7404a1d /Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex
parenta7a847f5792774fddca6c5574207cc1b57df18f9 (diff)
lshort-estonian (8jan16)
git-svn-id: svn://tug.org/texlive/trunk@39323 c570f23f-e606-0410-a88d-b1316a301751
Diffstat (limited to 'Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex')
-rw-r--r--Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex811
1 files changed, 811 insertions, 0 deletions
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex
new file mode 100644
index 00000000000..715e9255702
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex
@@ -0,0 +1,811 @@
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+% Contents: Things you need to know
+% $Id: things.tex 536 2015-06-26 06:41:33Z oetiker $
+%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
+
+\chapter{Asjad, mida tuleks teada}
+\begin{intro}
+Peatüki esimeses pooles anname lühikese ülevaate \LaTeXe{} filosoofiast
+ja ajaloost. Teises pooles keskendume \LaTeX i-dokumendi
+põhistruktuurile. Selle peatüki läbilugemisel peaks tekkima \LaTeX i
+töötamisest üldine arusaam, mida läheb vaja raamatu ülejäänud osa
+mõistmiseks.
+\end{intro}
+
+\section{Nimed}
+\subsection{\TeX}
+
+\TeX{} on \index{Knuth, Donald E.}Donald E. Knuthi kirjutatud
+arvutiprogramm \cite{texbook} teksti ja valemite ladumiseks. Knuth
+alustas trükiladumisprogrammi \TeX{} loomist aastal 1977, et uurida
+võimalusi, mida pakkusid tol ajal kirjastamistööstuses levima hakanud
+digitaalsed trükiseadmed, iseäranis lootuses pöörata ümber
+trüki"-kvaliteedi järkjärguline langus, mida ta nägi omaenda raamatute ja
+artiklite peal. \TeX{} sellisel kujul, nagu me teda tänapäeval kasutame,
+valmis aastal 1982. Väikesi täiendusi tehti veel 1989. aastal, kui
+parandati 8-bitiste märkide ja mitmekeelsuse tuge. \TeX i kuulsus
+põhineb sellel, et ta on äärmiselt stabiilne, töötab paljudel
+arvutitüüpidel ja on sama hästi kui veavaba. \TeX i versiooninumber
+läheneb arvule $\pi$ ja on praegu $3{,}141592653$.
+
+Nime \TeX{} hääldatakse kui "`tehh"', kus "`hh"' hääldub nagu saksa
+sõnas \emph{ach}\footnote{Saksa keeles on \emph{ch} hääldamiseks õieti
+kaks viisi ja võiks arvata, et \emph{ch} pehme hääldus sõna \emph{Pech}
+moodi on sobivam. Sellekohasele küsimusele vastas Knuth saksa Vikipeedia
+andmetel: "`Ma ei pahanda, kui inimesed hääldavad sõna \TeX{} nii, nagu
+neile meeldib [\,-\,-\,-\,] ning Saksamaal ütlevad paljud pehme "`ch"',
+sest X järgneb vokaalile e, mitte kõva "`ch"', mis järgneb vokaalile a.
+Vene keeles on sõna \emph{tex} väga tavaline ja hääldub nagu "`tjeh"'.
+Kuid ma usun, et kõige sobivam hääldus on kreeka keeles, kus "`ch"' on
+kaledam nagu sõnades \emph{ach} ja \emph{loch}."'} või \v{s}oti sõnas
+\emph{loch}. Hääldus "`hh"' tuleneb kreeka tähestikust, kus X on täht h
+ehk hii. \TeX{} on ka kreeka sõna {\greektext teqnik'h} `tehnika'
+esimene silp. ASCII-keskkonnas kirjutatakse \TeX{} kujul \texttt{TeX}.
+
+\subsection{\LaTeX}
+
+\LaTeX{} on makrode pakett, mis võimaldab autoritel oma kirjatööd
+vormistada ja trükkida kõige kõrgemal tüpograafilisel kvaliteeditasemel,
+rakendades eeldefineeritud professionaalset kujundust. \LaTeX i on
+loonud \index{Lamport, Leslie}Leslie Lamport~\cite{manual} ning see
+kasutab ladumismootorina küljendusprogrammi \TeX. Praegusel ajal haldab
+\LaTeX i \index{Mittelbach, Frank}Frank Mittelbach.
+
+%In 1994 the \LaTeX{} package was updated by the \index{LaTeX3@\LaTeX
+% 3}\LaTeX 3 team, led by \index{Mittelbach, Frank}Frank Mittelbach,
+%to include some long-requested improvements, and to re\-unify all the
+%patched versions which had cropped up since the release of
+%\index{LaTeX 2.09@\LaTeX{} 2.09}\LaTeX{} 2.09 some years earlier. To
+%distinguish the new version from the old, it is called \index{LaTeX
+%2e@\LaTeXe}\LaTeXe. This documentation deals with \LaTeXe. These days you
+%might be hard pressed to find the venerable \LaTeX{} 2.09 installed
+%anywhere.
+
+\LaTeX{} hääldub kui "`La-tehh"' või "`Lei-tehh"'. ASCIIs
+kirjutatakse \LaTeX{} kujul \texttt{LaTeX}. \LaTeXe{}
+hääldatakse "`La-tehh kaks e"' ja kirjutatakse \texttt{LaTeX2e}.
+
+%Figure~\ref{components} above % on page \pageref{components}
+%shows how \TeX{} and \LaTeXe{} work together. This figure is taken from
+%\texttt{wots.tex} by Kees van der Laan.
+
+%\begin{figure}[btp]
+%\begin{lined}{0.8\textwidth}
+%\begin{center}
+%\input{kees.fig}
+%\end{center}
+%\end{lined}
+%\caption{Components of a \TeX{} System.} \label{components}
+%\end{figure}
+
+\section{Põhialused}
+
+\subsection{Autor, kujundaja ja laduja}
+
+Käsikirja avaldamiseks annab autor selle kirjastamisfirmale. Firma
+kujundaja paneb seejärel paika teose kujunduse (veerulaius, kirjatüübid,
+vahed enne ja pärast pealkirja,~\ldots). Kujundaja kirjutab oma juhised
+käsikirjale ja annab selle siis ladujale, kes teose vastavalt nendele
+juhistele valmis laob.
+
+Inimkujundaja püüab aru saada, mida autor käsikirja kirjutamise ajal
+mõtles. Peatükkide pealkirjade, viidete, näidete, valemite jne üle
+otsustab ta oma professionaalsete teadmiste ja käsikirja sisu põhjal.
+
+\LaTeX i keskkonnas on kujundaja rollis \LaTeX{} ja ladujaks \TeX. Kuid
+et \LaTeX{} on "`ainult"' programm, vajab ta seetõttu rohkem abi. Autor
+peab talle andma täiendavat informatsiooni, kirjeldades teose loogilist
+struktuuri. See informatsioon kirjutatakse teksti sisse "`\LaTeX i
+käskudena"'.
+
+Selline lähenemine erineb üsnagi
+\index{visuaalredaktorid}visuaalredaktorite\footnote{\wi{WYSIWYG}
+(\emph{What you see is what you get} `Mida näed, seda saad').} omast,
+mida järgib enamik tänapäeva tekstitöötlusprogramme, nagu \wi{MS Word}
+ja \wi{LibreOffice}. Nendes programmides määrab autor dokumendi
+kujunduse interaktiivselt teksti sisestamise käigus. Autor näeb
+ekraanil, kuidas teos prindituna paistab.
+
+\LaTeX i puhul autor lõppväljundit tavaliselt teksti kirjutamise ajal ei
+näe, kuid lõppväljundit saab vaadata ekraanil pärast faili töötlemist
+\LaTeX iga. Siis on võimalik enne printimist teha dokumendis parandusi.
+
+\subsection{Küljenduse kujundus}
+
+Tüpograafiline kujundamine on oskustöö. Oskusteta autorid teevad tihti
+tõsiseid vormistamisvigu eeldades, et teose kujundamine on eeskätt
+esteetika küsimus: "`Kui dokument näeb ilus välja, siis on ta hästi
+kujundatud"'. Aga kuivõrd dokument on mõeldud lugemiseks, mitte seinale
+riputamiseks, on loetavus ja arusaadavus palju olulisemad kui ilus
+välimus. Näiteks:\enlargethispage{1.3\baselineskip}
+\begin{itemize}
+\item pealkirjade kirjasuurus ja nummerdus tuleb valida nii, et
+ peatükkide ja jaotiste struktuur oleks lugejale selge;
+\item reapikkus peab olema piisavalt väike, et mitte lugeja silmi
+ kurnata, samas aga piisavalt suur, et lehekülg kenasti täita.
+\end{itemize}
+
+Visuaalredaktoritega\index{visuaalredaktorid} loovad kasutajad tihti
+esteetiliselt kauneid dokumente, millel struktuur peaaegu puudub või
+pole kooskõlaline. \LaTeX{} ennetab selliseid vormistusvigu, sest sunnib
+autorit kirjeldama dokumendi \emph{loogilist} struktuuri ja valib selle
+järgi ise kõige sobivama kujunduse.
+
+\subsection{Eelised ja puudused}
+
+Kui visuaalredaktorite ja \LaTeX i kasutajad omavahel kokku saavad,
+tekib tihti arutelu teemal "`\index{LaTeXi eelised@\LaTeX i
+eelised}\LaTeX i eelised tavalise tekstitöötlusprogrammi ees"' või
+vastupidi. Kui selline arutelu käivitub, siis on kõige parem hoida
+madalat profiili, sest sageli kipuvad need mõttevahetused käest ära
+minema. Kuid mõnikord ei ole pääsu \ldots
+
+Seega on siin natuke laskemoona. \LaTeX i peamised eelised tavaliste
+tekstitöötlusprogrammide ees on järgmised.
+\begin{itemize}
+\item Saab kasutada professionaalseid kujundusi, tänu millele näeb
+ dokument välja tõesti nagu "`trükitud"'.
+\item Valemite vormistamine on mugav.
+\item Vaja on selgeks õppida ainult mõned lihtsasti arusaadavad
+ käsud, mis määravad ära dokumendi loogilise struktuuri. Peaaegu mitte
+ kunagi pole vaja jännata dokumendi tegeliku kujundusega.
+\item Lihtsasti saab luua ka keerulisi struktuure nagu allmärkusi,
+ ristviiteid, sisukordi ja kirjandusnimestikke.
+\item Tüpograafiliste ülesannete jaoks, mida baas-\LaTeX{} ei toeta, on
+ olemas vabalt kasutatavad lisapaketid. Näiteks on olemas paketid
+ dokumenti \PSi i graafika lisamiseks ja kindlat standardit järgivate
+ kirjandusnimestike vormistamiseks. Paljusid neist pakettidest on
+ kirjeldatud raamatus \companion.
+\item \LaTeX{} soodustab hea struktuuriga tekstide kirjutamist, sest see
+ on viis, kuidas \LaTeX{} töötab -- struktuuri määrates.
+\item \LaTeXe{} ladumismootor \TeX{} on väga portatiivne ja vaba.
+ Seetõttu töötab süsteem peaaegu igal riistvaraplatvormil.
+%
+% Add examples ...
+%
+\end{itemize}
+
+\LaTeX il on samuti mõningaid puudusi. Ma arvan, et minul on veidi raske
+leida ühtki mõistlikku, kuid olen kindel, et teised suudavad neid välja
+tuua sadu \texttt{;-)}
+\begin{itemize}
+\item \LaTeX{} ei aita eriti inimesi, kes on müünud oma hinge
+ \ldots
+\item Kuigi valmis dokumendikujundustes saab sättida
+ mõningaid parameetreid, on terve uue kujunduse loomine raske ja võtab
+ palju aega.\footnote{Kuuldused räägivad, et see on üks
+ peamistest küsimustest, mida puudutab valmiv \LaTeX 3
+ süsteem.}\index{LaTeX3@\LaTeX 3}
+\item Väga raske on kirjutada struktureerimata ja organiseerimata
+ tekste.
+\item Lubavatest esimestest sammudest hoolimata ei tarvitse sinu
+ lemmikhamster kunagi täielikult mõista loogilise märgendamise
+ põhimõtet.
+\end{itemize}
+
+\section{\LaTeX i sisendfailid}
+
+\LaTeX i sisendiks\index{sisendfail} on tavaline tekstifail.
+Unixis/Linuxis on tekstifailid üsna tavalised. Windowsis saab
+tekstifaile moodustada Notepadiga. Sisendfail sisaldab nii teose teksti
+kui ka käske, mis ütlevad \LaTeX ile, kuidas teksti vormistada. Kui
+tegutseda \LaTeX i integreeritud keskkonnas, siis on seal olemas
+vahendid tekstivormingus sisendfaili loomiseks \LaTeX i jaoks.
+
+\subsection{Tühikud}
+
+"`Tühisümboleid"' nagu tühikut ja tabulatsioonimärki käsitleb \LaTeX{}
+ühtviisi \wi{tühik}una. \emph{Mitu järjestikust} \wi{tühisümbol}it
+loetakse \emph{üheks} tühikuks. Rea alguses olevat tühikut üldiselt
+ignoreeritakse ja ühte reavahetust loetakse samuti
+tühikuks.\index{tühik!rea alguses}
+
+Tühi rida kahe tekstirea vahel märgib lõigu lõppu. \emph{Mitu} tühja
+rida on sama mis \emph{üks} tühi rida. Seda illustreerib järgmine näide.
+Vasakul on sisendfaili tekst ja paremal vormindatud väljund.
+
+\begin{example}
+Pole oluline, kas
+sõna järele lisada üks
+või mitu tühikut.
+
+Tühi rida alustab uut
+lõiku.
+\end{example}
+
+\subsection{Erimärgid}
+
+Järgmised märgid on \wi{reserveeritud sümbolid}, millel on \LaTeX is kas
+eritähendus või pole nad kõigis kirjades kättesaadavad. Kui sisestada
+need märgid otse teksti, siis tavaliselt neid ei trükita, vaid nad
+panevad \LaTeX i tegema asju, mida kasutajal ilmselt polnud plaanis.
+\begin{code}
+\verb.# $ % ^ & _ { } ~ \ . %$
+\end{code}
+Nagu edaspidi näeme, saab neid märke siiski teksti lisada, kui kirjutada
+nende ette \wi{langjoon}:
+\begin{example}
+\# \$ \% \^{} \& \_ \{ \} \~{}
+\textbackslash
+\end{example}
+
+Teisi sümboleid ja palju muud saab trükkida erikäskudega
+valemire\v{z}iimis või diakriitiliste märkidena.
+\index{langjoon}Langjoone märki \textbackslash{} \emph{ei saa} sisestada
+teist langjoont selle ette lisades (\verb|\\|); see märgijärjend on
+mõeldud rea murdmiseks. Selle asemel võib kasutada käsku
+\ci{textbackslash}.
+
+\subsection{\LaTeX i käsud}
+
+\LaTeX i \index{käsk}käsud on tõstutundlikud ning nad esinevad
+emmal-kummal järgmisest kahest kujust.
+
+\begin{itemize}
+\item Käsk algab \wi{langjoon}ega \verb|\| ja sellele järgneb ainult
+tähtedest koosnev nimi. Käsu nime lõpetab tühik, number või ükskõik
+milline muu mittetäht.
+\item Käsk koosneb langjoonest ja täpselt ühest mittetähest.
+\end{itemize}
+
+Paljudel käskudel on olemas ka tärnkuju, mille puhul käsu nime järele on
+lisatud tärn.\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk}
+
+%
+% \\* doesn't comply !
+%
+
+%
+% Can \3 be a valid command ? (jacoboni)
+%
+\label{whitespace}
+
+\LaTeX{} ignoreerib tühikuid käskude järel. Kui on vaja panna käsu
+järele \index{tühik!käsu järel}tühik, tuleb käsu nime järele kirjutada
+kas tühi argument \verb|{}| ja tühik või siis spetsiaalne tühja vahe
+käsk. Tühi argument \verb|{}| ei lase \LaTeX il pärast käsu nime
+tulevaid tühikuid ära süüa.
+
+\begin{example}
+Algajatel võib \TeX tühikud käsu
+järel vahele jätta. % valesti
+Edasijõudnutele \TeX{} sobib, sest
+nemad on \TeX perdid ja teavad,
+kuidas tühikuid lisada. % õigesti
+\end{example}
+
+Mõned käsud nõuavad \index{argument}argumenti, mis tuleb anda
+\index{looksulud}looksulgudes \verb|{ }| pärast käsu nime. Mõned käsud
+tunnistavad ka \index{valikuline
+argument}\index{argument!valikuline}valikulist argumenti, mis lisatakse
+käsu nime järele \index{nurksulud}nurksulgudes~\verb|[ ]|.
+\begin{code}
+\verb|\|\textit{käsk}\verb|[|\textit{valikuline argument}\verb|]{|\textit{argument}\verb|}|
+\end{code}
+Järgmistes näidetes on kasutatud mõningaid \LaTeX i käske. Nende pärast
+pole vaja muretseda, neid selgitatakse hiljem.
+
+\begin{example}
+Sa võid mulle \textsl{toetuda}!
+\end{example}
+\begin{example}
+Palun alusta uut rida
+just siit!\newline
+Tänan!
+\end{example}
+
+\subsection{Kommentaarid}
+\index{kommentaarid}
+
+Kui \LaTeX{} kohtab sisendfaili töödeldes protsendimärki
+\index{%@\texttt{\%}}\verb|%|, siis ignoreerib ta käsiloleva rea
+ülejäänud osa, reavahetust ja kõiki tühisümboleid järgmise rea alguses.
+Nii saab sisendfaili kirjutada märkusi, mis trükiversioonis ei ilmu.
+
+\begin{example}
+See on % rumal
+% Parem: õpetlik <----
+näide: kuulilen%
+ nuteetun%
+ neliluuk
+\end{example}
+
+Märgi \verb|%| abil saab ka tükeldada pikki sisendridu, kus tühikud ega
+reavahetused pole lubatud.
+
+Pikemate kommentaaride jaoks on olemas keskkond \ei{comment} paketist
+\pai{verbatim}. Selle keskkonna kasutamiseks tuleb dokumendi
+preambulisse lisada rida \verb|\usepackage{verbatim}|, nagu selgitatakse
+edaspidi.
+
+\begin{example}
+See on üks teine
+\begin{comment}
+üsna rumal,
+kuid kasulik
+\end{comment}
+näide kommentaaride
+lisamisest dokumenti.
+\end{example}
+\noindent See ei tööta keerulisemate keskkondade sees, nagu
+valemikeskkond.
+
+\section{Sisendfaili struktuur}
+\label{sec:structure}\index{sisendfail}
+Kui \LaTeXe{} töötleb sisendfaili, siis eeldab ta, et see järgib
+teatavat \index{sisendfaili struktuur}struktuuri. Sellest tulenevalt
+peab iga sisendfail algama käsuga\cih{documentclass}
+\begin{code}
+\verb|\documentclass{...}|
+\end{code}
+See määrab, mis liiki dokumendiga on tegu. Selle järel tulevad käsud,
+mis mõjutavad kogu dokumendi välimust, või loevad sisse \wi{pakett}e,
+mis lisavad \LaTeX i süsteemile uusi võimalusi. Pakett loetakse sisse
+käsuga\cih{usepackage}
+\begin{code}
+\verb|\usepackage{...}|
+\end{code}
+
+Kui kogu seadistustöö on tehtud,\footnote{Käskude \texttt{\bs
+documentclass} ja \texttt{\bs begin$\mathtt{\{}$document$\mathtt{\}}$}
+vahele jäävat dokumendi osa nimetatakse \emph{\wi{preambul}iks}.} siis
+algab dokumendi põhisisu käsuga
+\begin{code}
+\verb|\begin{document}|
+\end{code}
+Nüüd võib sisestada teksti vaheldumisi igasuguste kasulike \LaTeX i
+käskudega. Dokumendi lõppu pannakse käsk
+\begin{code}
+\verb|\end{document}|
+\end{code}
+mis ütleb \LaTeX ile, et töö on läbi. Kõike, mis veel järgneb, \LaTeX{}
+ignoreerib.
+
+Joonisel~\ref{mini} on kujutatud minimaalse \LaTeX i faili sisu. Veidi
+keerukam \wi{sisendfail} on joonisel~\ref{document}.\index{sisendfail}
+
+\begin{figure}[tp]
+\begin{lined}{6cm}
+\begin{verbatim}
+\documentclass{article}
+\begin{document}
+Minimaalne on ilus.
+\end{document}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\caption{Minimaalne \LaTeX i fail} \label{mini}
+\end{figure}
+
+\begin{figure}[tp]
+\begin{lined}{10cm}
+\begin{verbatim}
+\documentclass[a4paper,11pt]{article}
+% seadistused eesti keele jaoks
+\usepackage[estonian]{babel}
+\usepackage[utf8]{inputenc}
+\usepackage[T1]{fontenc}
+% määra pealkiri
+\author{H.~Partl}
+\title{Minimalism}
+\begin{document}
+% moodustab pealkirja
+\maketitle
+% lisab sisukorra
+\tableofcontents
+\section{Mõned huvitavad sõnad}
+Nii, siin algab minu armas artikkel.
+\section{Nägemiseni}
+\ldots{} ja siin ta lõpeb.
+\end{document}
+\end{verbatim}
+\end{lined}
+\caption[Realistliku ajakirjaartikli näide]{Realistliku ajakirjaartikli
+näide. Kõiki selles näites esinevaid käske tutvustame hiljem.}
+\label{document}
+
+\end{figure}
+
+\section{Tüüpiline käsureasessioon}
+
+Arvatavasti on nüüd tekkinud suur tahtmine leheküljel \pageref{mini}
+olevat kena väikest \LaTeX i sisendfaili ise järele proovida. Siin on
+veidi juhiseid: \LaTeX il endal puuduvad graafiline liides ja peened
+vajutatavad nupud. Ta on lihtsalt programm, mis töötleb sisendfaili.
+Mõnes \LaTeX i installatsioonis on olemas graafiline kasutajaliides, kus
+sisendfaili kompileerimiseks on olemas nupp \LaTeX. Teistes süsteemides
+võib olla vaja midagi klaviatuurilt trükkida, seega näitame siin, kuidas
+meelitada \LaTeX i kompileerima sisendfaili tekstipõhises süsteemis.
+Tähelepanu: see kirjeldus eeldab, et arvutis on olemas töötav \LaTeX i
+installatsioon.\footnote{See on nii enamikus hästi hallatud Unixi
+süsteemides ning \ldots{} Tõelised Mehed kasutavad Unixit, nii et
+\ldots{} \texttt{;-)}}
+
+\begin{enumerate}
+\item
+
+Ava/loo \LaTeX i sisendfail. See fail peab olema lihtne ASCII tekst.
+Unixis teevad kõik tekstiredaktorid just seda. Windowsis tuleks hoolt
+kanda, et fail salvestatakse ASCII või lihtteksti vormingus. Faili nime
+valides tuleks jälgida, et laiendiks saaks \eei{tex}.
+
+\item
+
+Ava käsurida või \texttt{cmd} aken, mine kataloogi, kus sisendfail asub,
+ja käivita \LaTeX{} sisendfailil.
+\begin{lscommand}
+\verb+latex foo.tex+
+\end{lscommand}
+Õnnestumise korral tekib töö tulemusena fail laiendiga \eei{dvi}.
+Vajalik võib olla sisendfail \LaTeX ist läbi lasta mitu korda, et
+sisukord ja kõik ristviited õigeks muutuksid. Kui sisendfailis on mõni
+viga, siis teatab \LaTeX{} sellest ja peatab faili töötlemise. Vajuta
+Ctrl+D, et käsureale tagasi saada.
+
+\item
+
+Nüüd võib \wi{DVI-fail}i vaadata. Selleks on mitu võimalust. Faili
+vaatamiseks ekraanil on käsk\index{Xdvi}
+\begin{lscommand}
+\verb+xdvi foo.dvi &+
+\end{lscommand}
+See töötab ainult Unixis X11-ga. Windowsis võib proovida programmi
+\wi{Yap} (\emph{Yet another previewer}).
+
+Võib ka teisendada DVI-faili \PSi iks, mida saab printida või vaadata
+\wi{Ghostscript}iga, andes
+käsu\index{dvips@\texttt{dvips}}\index{PS-fail}
+\begin{lscommand}
+\verb+dvips -Pcmz foo.dvi -o foo.ps+
+\end{lscommand}
+
+Kui veab, siis võib \LaTeX i süsteem sisaldada isegi tööriista
+\index{dvipdf@\texttt{dvipdf}}\texttt{dvipdf}, millega saab DVI-faili
+teisendada otse PDF-iks.\index{PDF-fail}
+\begin{lscommand}
+\verb+dvipdf foo.dvi+
+\end{lscommand}
+
+\end{enumerate}
+
+\section{Dokumendi kujundus}
+
+\subsection {Dokumendiklassid}\label{sec:documentclass}
+
+Esimene informatsioon, mida \LaTeX{} sisendfaili töötlemisel vajab, on
+loodava dokumendi liik. See määratakse käsuga \ci{documentclass}.
+\begin{lscommand}
+\ci{documentclass}\verb|[|\emph{suvandid}\verb|]{|\emph{klass}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Argument \emph{klass} määrab dokumendi liigi.
+Tabelis~\ref{documentclasses} on loetletud dokumendiklassid, mida
+käesolevas sissejuhatuses mainitakse. \LaTeXe{} distributsiooni
+kuulub muidki dokumendiklasse, sealhulgas klassid kirjade ja esitluste
+jaoks. Argument \index{suvand}\emph{suvandid} täpsustab dokumendiklassi
+käitumist. Suvandid tuleb üksteisest eraldada komadega. Standardsete
+dokumendiklasside kõige tavalisemad suvandid on kirjas
+tabelis~\ref{options}.
+
+\begin{table}[!bp]
+\caption{Dokumendiklassid} \label{documentclasses}
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{description}
+
+\item [\normalfont\pai{article}] teadusajakirjade artiklid,
+ ettekanded, lühiaruanded, programmidokumentatsioon, infolehed, \ldots{}
+ \index{klass!article@\textsf{article}}
+\item [\normalfont\pai{proc}] artikliklassil põhinevate dokumentide
+ kogumikud (toimetised). \index{klass!proc@\textsf{proc}}
+\item [\normalfont\pai{minimal}] nii väike kui saab olla. Määrab
+ ainult tekstiploki mõõtmed ja põhikirja tüübi. Kasutatakse peamiselt
+ silumise eesmärgil. \index{klass!minimal@\textsf{minimal}}
+\item [\normalfont\pai{report}] pikemad mitmepeatükilised aruanded,
+ väiksemad raamatud, väitekirjad, \ldots{}
+ \index{klass!report@\textsf{report}}
+\item [\normalfont\pai{book}] päris raamatud.
+ \index{klass!book@\textsf{book}}
+\item [\normalfont\pai{slides}] slaidid. Tekstikirjaks on suur
+ seriifideta kiri. Slaidide jaoks on eelistatum klass \pai{beamer}.
+ \index{klass!slides@\textsf{slides}}\index{klass!beamer@\textsf{beamer}}
+\end{description}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\begin{table}[tp]
+\caption{Dokumendiklasside suvandid} \label{options}
+\begin{lined}{\textwidth}
+% \begin{flushleft}
+\begin{description}
+\item[\normalfont\texttt{10pt}, \texttt{11pt}, \texttt{12pt}] \quad
+ Määrab dokumendi põhikirja suuruse. Kui suvandit pole antud, siis
+ võetakse selleks \texttt{10pt}.%
+ \index{kirjasuurus}\index{dokumendi kirjasuurus}\index{põhikirja suurus}%
+ \index{10pt@\texttt{10pt}}\index{11pt@\texttt{11pt}}\index{12pt@\texttt{12pt}}
+
+\item[\normalfont\texttt{a4paper}, \texttt{letterpaper}, \ldots] \quad
+ Määrab paberi formaadi. Vaikeformaat on \texttt{letterpaper}. Veel on
+ olemas \texttt{a5paper}, \texttt{b5paper}, \texttt{executivepaper} ja
+ \texttt{legalpaper}.
+ \index{paberi formaat}%
+ \index{formaat!A4}\index{formaat!letter}\index{formaat!A5}%
+ \index{formaat!B5}\index{formaat!executive}\index{formaat!legal}%
+ \index{a4paper@\texttt{a4paper}}\index{letterpaper@\texttt{letterpaper}}%
+ \index{a5paper@\texttt{a5paper}}\index{b5paper@\texttt{b5paper}}%
+ \index{executivepaper@\texttt{executivepaper}}\index{legalpaper@\texttt{legalpaper}}
+
+\item[\normalfont\texttt{fleqn}] \quad Rajastab eraldi real olevad
+ valemid vasakule, mitte keskele.
+ \index{fleqn@\texttt{fleqn}}
+
+\item[\normalfont\texttt{leqno}] \quad Paneb valeminumbrid valemist
+ vasakule, mitte paremale.
+ \index{leqno@\texttt{leqno}}
+
+\item[\normalfont\texttt{titlepage}, \texttt{notitlepage}] \quad Määrab,
+ kas pärast dokumendi \index{tiitel}tiitlit alustada uut lehekülge või
+ mitte. Klass \pai{article} vaikimisi ei alusta uut lehekülge,
+ klassid \pai{report} ja \pai{book} alustavad. \index{tiitel}
+ \index{titlepage@\texttt{titlepage}}\index{notitlepage@\texttt{notitlepage}}
+
+\item[\normalfont\texttt{onecolumn}, \texttt{twocolumn}] \quad Küljendab
+ dokumendi teksti \index{üheveeruline trükk}ühes veerus või
+ \index{kaheveeruline trükk}kahes veerus.
+ \index{onecolumn@\texttt{onecolumn}}\index{twocolumn@\texttt{twocolumn}}
+
+\item[\normalfont\texttt{twoside}, \texttt{oneside}] \quad Määrab, kas
+ genereerida kahepoolselt või ühepoolselt trükitavate lehekülgedega
+ väljund. Vaikimisi on klassid \pai{article} ja \pai{report}
+ \index{ühepoolne trükk}ühepoolsed, klass \pai{book} aga
+ \index{kahepoolne trükk}{kahepoolne}. See suvand puudutab ainult
+ dokumendi stiili. Suvand \texttt{twoside} \emph{ei anna} kasutatavale
+ printerile korraldust printida dokument välja kahepoolselt.
+ \index{oneside@\texttt{oneside}}\index{twoside@\texttt{twoside}}
+
+\item[\normalfont\texttt{landscape}] \quad Muudab dokumendi kujunduse
+ sobivaks rõhtpaigutuses printimise jaoks.
+ \index{landscape@\texttt{landscape}}\index{rõhtpaigutus}
+
+\item[\normalfont\texttt{openright}, \texttt{openany}] \quad Seab peatükid algama
+ kas ainult parempoolsel leheküljel või järgmisel vabal leheküljel. Ei
+ tööta klassiga \pai{article}, mis peatükke ei tunne. Vaikimisi
+ algavad peatükid klassis \pai{report} järgmisel vabal leheküljel ja
+ klassis \pai{book} parempoolsel leheküljel.
+ \index{openright@\texttt{openright}}\index{openany@\texttt{openany}}
+
+\end{description}
+% \end{flushleft}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Näiteks võib \LaTeX i sisendfail alata reaga
+\begin{code}
+\ci{documentclass}\verb|[11pt,twoside,a4paper]{article}|
+\end{code}
+Sellega vormistab \LaTeX{} dokumendi \emph{artiklina} põhikirja
+suurusega \emph{11 punkti} küljenduses, mis sobib
+\emph{kahepoolseks} printimiseks \emph{A4-lehele}.
+
+\subsection{Paketid}
+\index{pakett}Dokumenti kirjutades võib mõnes valdkonnas ilmneda
+probleeme, mida baas-\LaTeX{} lahendada ei suuda. Kui on vaja dokumenti
+lisada graafikat, moodustada värvilist teksti või lugeda failist sisse
+programmi lähtekoodi, siis tuleb \LaTeX i võimeid laiendada. Selliseid
+laiendusi nimetatakse pakettideks. Pakett võetakse kasutusele käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{usepackage}\verb|[|\emph{suvandid}\verb|]{|\emph{pakett}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent kus \emph{pakett} on paketi nimi ja \emph{suvandid} nimekiri
+võtmesõnadest, mis käivitavad paketis spetsiaalseid funktsioone. Käsk
+\ci{usepackage} pannakse dokumendi preambulisse. Täpsemalt vaadeldi seda
+jaotises \ref{sec:structure}.
+
+Mõned paketid tulevad kaasa \LaTeXe{} baasdistributsiooniga (vt
+tabelit~\ref{packages}), teised on saadaval eraldi. Oma arvutisse
+installitud pakettide kohta peaks rohkem infot andma \guide. Põhiline
+infoallikas \LaTeX i pakettide kohta on \companion, mis sisaldab sadade
+pakettide kirjeldusi, samuti juhiseid, kuidas \LaTeXe{} jaoks ise
+laiendusi kirjutada.
+
+Kaasaegses \TeX i distributsioonis on suur hulk pakette juba
+eelinstallitud. Unixis saab paketi dokumentatsiooni kätte käsuga
+\index{texdoc@\texttt{texdoc}}\texttt{texdoc}.
+
+\begin{table}[tp]
+\caption{Mõned \LaTeX iga kaasatulevad paketid} \label{packages}
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{description}
+\item[\normalfont\pai{doc}] Võimaldab \LaTeX is koostatud programme
+ dokumenteerida. Kirjeldatud failis \texttt{doc.dtx}\footnote{See
+ fail peaks olema süsteemis installitud ning \wi{DVI-fail}i
+ peaks saama genereerida käsuga \texttt{latex doc.dtx} ükskõik millises
+ kataloogis, kus kasutajal on kirjutamisõigus. Sama kehtib kõigi
+ teiste selles tabelis nimetatud failide kohta.} ja raamatus
+ \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{exscale}] Teeb kättesaadavaks laiendatud
+ valemikirjade skaleeritud variandid. Kirjeldatud failis
+ \texttt{ltexscale.dtx}.
+
+\item[\normalfont\pai{fontenc}] Määrab, millist \wi{kirjakodeering}ut
+ \LaTeX{} peaks kasutama. Kirjeldatud failis \texttt{ltoutenc.dtx}.
+
+\item[\normalfont\pai{ifthen}] Teeb kättesaadavaks käsud kujul
+ "`kui \ldots{} siis \ldots{} muidu \ldots"'. Kirjeldatud failis
+ \texttt{ifthen.dtx} ja raamatus \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{latexsym}] \LaTeX i sümbolikirja kasutamiseks
+ tuleks sisse lugeda pakett \pai{latexsym}. Kirjeldatud
+ failis \texttt{latexsym.dtx} ja raamatus \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{makeidx}] Muudab kättesaadavaks aineregistri
+ moodustamise käsud. Kirjeldatud jaotises~\ref{sec:indexing} ja
+ raamatus \companion.
+
+\item[\normalfont\pai{syntonly}] Töötleb dokumenti ilma seda ladumata.
+
+\item[\normalfont\pai{inputenc}] Lubab määrata sisendkodeeringut,
+ nagu ASCII, ISO Latin-1, ISO Latin-2, 437/850 IBM koodileheküljed,
+ Apple Macintosh, Next, ANSI-Windows või kasutaja defineeritud
+ kodeering. Kirjeldatud failis \texttt{inputenc.dtx}.
+\end{description}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+\subsection{Leheküljestiilid}
+
+\LaTeX{} toetab kolme eeldefineeritud \wi{päis}e/\wi{jalus}e
+kombinatsiooni ehk nn \wi{leheküljestiil}i. Käsu
+\begin{lscommand}
+\ci{pagestyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent argument \emph{stiil} määrab, millist stiili kasutada.
+Eeldefineeritud stiilid on loetletud tabelis~\ref{pagestyle}.
+
+\begin{table}[tp]
+\caption{\LaTeX i eeldefineeritud leheküljestiilid} \label{pagestyle}
+\begin{lined}{\textwidth}
+\begin{description}
+
+\item[\normalfont\texttt{plain}] trükib lehekülje alaäärde, jaluse
+keskele, leheküljenumbrid. Vaikestiil.
+\index{leheküljestiil!plain@\texttt{plain}}\index{plain@\texttt{plain}}
+
+\item[\normalfont\texttt{headings}] trükib iga lehekülje päisesse
+jooksva peatüki pealkirja ja leheküljenumbri, jalus jääb tühjaks. (See
+on käesolevas dokumendis kasutatav stiil.)
+\index{leheküljestiil!headings@\texttt{headings}}\index{headings@\texttt{headings}}
+
+\item[\normalfont\texttt{empty}] jätab nii päise kui ka jaluse tühjaks.
+\index{leheküljestiil!empty@\texttt{empty}}\index{empty@\texttt{empty}}
+
+\end{description}
+\end{lined}
+\end{table}
+
+Jooksva lehekülje stiili on võimalik muuta käsuga
+\begin{lscommand}
+\ci{thispagestyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}|
+\end{lscommand}
+Kirjelduse, kuidas luua oma päiseid ja jaluseid, leiab raamatust
+\companion{} ning jaotisest~\ref{sec:fancy}
+leheküljel~\pageref{sec:fancy}.
+%
+% Pointer to the Fancy headings Package description !
+%
+
+\section{Esineda võivad failid}
+
+\LaTeX iga töötades võib kasutaja kiiresti leida end eri
+\index{laiendid}laienditega failide labürindist ilma juhtlõngata.
+Järgmises loendis on kirjas mitmesugused \wi{failitüübid}, mis \TeX iga
+töötades võivad ette tulla. See tabel ei ole kindlasti täielik laiendite
+nimekiri, kuid kui puudu on midagi olulist, siis võiks mulle teada anda.
+
+\begin{description}
+
+\item[\eei{tex}] \LaTeX i või \TeX i sisendfail. Saab kompileerida
+käsuga \texttt{latex}.
+\item[\eei{sty}] \LaTeX i makropakett. Saab käsuga \ci{usepackage}
+\LaTeX i dokumenti sisse lugeda.
+\item[\eei{dtx}] Dokumenteeritud \TeX{}. See on \LaTeX i stiilifailide
+peamine distributsioonivorming. Kui DTX-fail kompileerida, siis on
+tulemuseks DTX-failis sisalduva \LaTeX i paketi dokumenteeritud makrokood.
+\item[\eei{ins}] Vastavas DTX-failis sisalduvate failide
+installija. Laadides \LaTeX i paketi võrgust alla, saab tavaliselt
+DTX-faili ja INS-faili. Käivitades \LaTeX i INS-failil, saab DTX-faili
+lahti pakkida.
+\item[\eei{cls}] Klassifail, mis määrab, kuidas dokument välja näeb.
+Klassifail valitakse käsuga \ci{documentclass}.
+\item[\eei{fd}] Kirjadefinitsioonide fail, mis tutvustab \LaTeX ile uusi
+kirju.
+\end{description}
+Järgmised failid genereerib \LaTeX{} sisendfaili töötlemisel.
+
+\begin{description}
+\item[\eei{dvi}] Seadmest sõltumatu fail (\emph{Device Independent
+File}). See on \LaTeX i kompileerimistöö põhitulemus. Faili sisu saab
+vaadata \wi{DVI-fail}ide vaatamisprogrammiga või saata printerile
+programmiga \index{dvips@\texttt{dvips}}\texttt{dvips} või muu sarnase
+programmiga.
+\item[\eei{log}] Sisaldab detailset aruannet sellest, mis viimase
+kompileerimise jooksul juhtus.
+\item[\eei{toc}] Säilitab kõigi jaotiste pealkirju. Loetakse sisse
+järgmise kompileerimise käigus, kui moodustatakse sisukord.
+\item[\eei{lof}] Nagu TOC, aga jooniste loetelu jaoks.
+\item[\eei{lot}] Sama tabelite loetelu jaoks.
+\item[\eei{aux}] Veel üks fail, mis kannab informatsiooni ühelt
+kompileerimiskorralt järgmisele. Muu hulgas säilitatakse AUX-failis
+ristviidetega seotud informatsiooni.
+\item[\eei{idx}] Kui dokument sisaldab aineregistrit, siis salvestab
+\LaTeX{} kõik registrisse minevad sõnad sellesse faili. Seda faili
+tuleb töödelda programmiga \wi{MakeIndex}. Aineregistri kohta leiab
+rohkem infot jaotisest \ref{sec:indexing} leheküljel
+\pageref{sec:indexing}.
+\item[\eei{ind}] Töödeldud IDX-fail, valmis järgmises
+kompileerimistsüklis dokumenti sisselugemiseks.
+\item[\eei{ilg}] Logifail, mis ütleb, mida \wi{MakeIndex} tegi.
+\end{description}
+
+
+% Package Info pointer
+%
+%
+
+
+
+%
+% Add Info on page-numbering, ...
+% \pagenumbering
+
+\section{Suured projektid}
+
+Suuri dokumente luues võib tekkida soov jaotada \wi{sisendfail} mitmeks
+osaks. Selleks on \LaTeX is kaks käsku.
+\begin{lscommand}
+\ci{include}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Selle käsuga saab lisada faili \emph{failinimi}\verb|.tex|
+sisu käsiloleva dokumendi sisse. Enne faili \emph{failinimi}\verb|.tex|
+materjali töötlemist alustab \LaTeX{} uut lehekülge.
+
+Teist käsku saab kasutada preambulis ning selle toimel loeb \LaTeX i
+sisse ainult mõned käskude \verb|\include| argumentideks olevad failid.
+\begin{lscommand}
+\ci{includeonly}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|,|\emph{failinimi}%
+\verb|,|\ldots\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent Pärast selle käsu täitmist dokumendi preambulis täidetakse
+\ci{include}-kä\-sud ainult nende failinimede puhul, mis on loetletud
+käsu \ci{includeonly} argumendis.
+
+Käsk \ci{include} alustab sisseloetava teksti ladumist uuelt
+leheküljelt. See sobib hästi käskude \ci{includeonly} jaoks, sest
+leheküljepiirid ei muutu, isegi kui mõned sisseloetavad failid välja
+jäävad. Kuid mõnikord pole see soovitav. Sel juhul võib kasutada käsku
+\begin{lscommand}
+\ci{input}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}|
+\end{lscommand}
+\noindent See käsk lihtsalt loeb antud faili sisse. Ei mingeid kirjusid
+kostüüme ega kuljuseid.
+
+Paketi \pai{syntonly} abil saab lasta \LaTeX il kiiresti dokumendi üle
+kontrollida: \LaTeX{} vaatab dokumendi läbi, kontrollib ainult süntaksit
+ja käskude kasutamise korrektsust, aga ei moodusta (DVI) väljundit. Kuna
+selles re\v{z}iimis töötab \LaTeX{} kiiremini, võib see hoida kokku
+väärtuslikku aega. Kasutamine on väga lihtne:
+\begin{code}
+\begin{verbatim}
+\usepackage{syntonly}
+\syntaxonly
+\end{verbatim}
+\end{code}
+Soovides saada tegelikke lehekülgi, tuleb lihtsalt teine rida välja
+kommenteerida (lisades selle ette protsendimärgi).
+
+
+%
+
+% Local Variables:
+% TeX-master: "lshort2e"
+% mode: latex
+% mode: flyspell
+% End: