diff options
author | Karl Berry <karl@freefriends.org> | 2016-01-08 22:27:23 +0000 |
---|---|---|
committer | Karl Berry <karl@freefriends.org> | 2016-01-08 22:27:23 +0000 |
commit | 2f3de18d944f4a6f73a5163f6b1a9a9a5145f2bf (patch) | |
tree | f0c351f1a6346bf805ffa7cd50d144b9e7404a1d /Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex | |
parent | a7a847f5792774fddca6c5574207cc1b57df18f9 (diff) |
lshort-estonian (8jan16)
git-svn-id: svn://tug.org/texlive/trunk@39323 c570f23f-e606-0410-a88d-b1316a301751
Diffstat (limited to 'Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex')
-rw-r--r-- | Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex | 811 |
1 files changed, 811 insertions, 0 deletions
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex new file mode 100644 index 00000000000..715e9255702 --- /dev/null +++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/things.tex @@ -0,0 +1,811 @@ +%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% +% Contents: Things you need to know +% $Id: things.tex 536 2015-06-26 06:41:33Z oetiker $ +%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% + +\chapter{Asjad, mida tuleks teada} +\begin{intro} +Peatüki esimeses pooles anname lühikese ülevaate \LaTeXe{} filosoofiast +ja ajaloost. Teises pooles keskendume \LaTeX i-dokumendi +põhistruktuurile. Selle peatüki läbilugemisel peaks tekkima \LaTeX i +töötamisest üldine arusaam, mida läheb vaja raamatu ülejäänud osa +mõistmiseks. +\end{intro} + +\section{Nimed} +\subsection{\TeX} + +\TeX{} on \index{Knuth, Donald E.}Donald E. Knuthi kirjutatud +arvutiprogramm \cite{texbook} teksti ja valemite ladumiseks. Knuth +alustas trükiladumisprogrammi \TeX{} loomist aastal 1977, et uurida +võimalusi, mida pakkusid tol ajal kirjastamistööstuses levima hakanud +digitaalsed trükiseadmed, iseäranis lootuses pöörata ümber +trüki"-kvaliteedi järkjärguline langus, mida ta nägi omaenda raamatute ja +artiklite peal. \TeX{} sellisel kujul, nagu me teda tänapäeval kasutame, +valmis aastal 1982. Väikesi täiendusi tehti veel 1989. aastal, kui +parandati 8-bitiste märkide ja mitmekeelsuse tuge. \TeX i kuulsus +põhineb sellel, et ta on äärmiselt stabiilne, töötab paljudel +arvutitüüpidel ja on sama hästi kui veavaba. \TeX i versiooninumber +läheneb arvule $\pi$ ja on praegu $3{,}141592653$. + +Nime \TeX{} hääldatakse kui "`tehh"', kus "`hh"' hääldub nagu saksa +sõnas \emph{ach}\footnote{Saksa keeles on \emph{ch} hääldamiseks õieti +kaks viisi ja võiks arvata, et \emph{ch} pehme hääldus sõna \emph{Pech} +moodi on sobivam. Sellekohasele küsimusele vastas Knuth saksa Vikipeedia +andmetel: "`Ma ei pahanda, kui inimesed hääldavad sõna \TeX{} nii, nagu +neile meeldib [\,-\,-\,-\,] ning Saksamaal ütlevad paljud pehme "`ch"', +sest X järgneb vokaalile e, mitte kõva "`ch"', mis järgneb vokaalile a. +Vene keeles on sõna \emph{tex} väga tavaline ja hääldub nagu "`tjeh"'. +Kuid ma usun, et kõige sobivam hääldus on kreeka keeles, kus "`ch"' on +kaledam nagu sõnades \emph{ach} ja \emph{loch}."'} või \v{s}oti sõnas +\emph{loch}. Hääldus "`hh"' tuleneb kreeka tähestikust, kus X on täht h +ehk hii. \TeX{} on ka kreeka sõna {\greektext teqnik'h} `tehnika' +esimene silp. ASCII-keskkonnas kirjutatakse \TeX{} kujul \texttt{TeX}. + +\subsection{\LaTeX} + +\LaTeX{} on makrode pakett, mis võimaldab autoritel oma kirjatööd +vormistada ja trükkida kõige kõrgemal tüpograafilisel kvaliteeditasemel, +rakendades eeldefineeritud professionaalset kujundust. \LaTeX i on +loonud \index{Lamport, Leslie}Leslie Lamport~\cite{manual} ning see +kasutab ladumismootorina küljendusprogrammi \TeX. Praegusel ajal haldab +\LaTeX i \index{Mittelbach, Frank}Frank Mittelbach. + +%In 1994 the \LaTeX{} package was updated by the \index{LaTeX3@\LaTeX +% 3}\LaTeX 3 team, led by \index{Mittelbach, Frank}Frank Mittelbach, +%to include some long-requested improvements, and to re\-unify all the +%patched versions which had cropped up since the release of +%\index{LaTeX 2.09@\LaTeX{} 2.09}\LaTeX{} 2.09 some years earlier. To +%distinguish the new version from the old, it is called \index{LaTeX +%2e@\LaTeXe}\LaTeXe. This documentation deals with \LaTeXe. These days you +%might be hard pressed to find the venerable \LaTeX{} 2.09 installed +%anywhere. + +\LaTeX{} hääldub kui "`La-tehh"' või "`Lei-tehh"'. ASCIIs +kirjutatakse \LaTeX{} kujul \texttt{LaTeX}. \LaTeXe{} +hääldatakse "`La-tehh kaks e"' ja kirjutatakse \texttt{LaTeX2e}. + +%Figure~\ref{components} above % on page \pageref{components} +%shows how \TeX{} and \LaTeXe{} work together. This figure is taken from +%\texttt{wots.tex} by Kees van der Laan. + +%\begin{figure}[btp] +%\begin{lined}{0.8\textwidth} +%\begin{center} +%\input{kees.fig} +%\end{center} +%\end{lined} +%\caption{Components of a \TeX{} System.} \label{components} +%\end{figure} + +\section{Põhialused} + +\subsection{Autor, kujundaja ja laduja} + +Käsikirja avaldamiseks annab autor selle kirjastamisfirmale. Firma +kujundaja paneb seejärel paika teose kujunduse (veerulaius, kirjatüübid, +vahed enne ja pärast pealkirja,~\ldots). Kujundaja kirjutab oma juhised +käsikirjale ja annab selle siis ladujale, kes teose vastavalt nendele +juhistele valmis laob. + +Inimkujundaja püüab aru saada, mida autor käsikirja kirjutamise ajal +mõtles. Peatükkide pealkirjade, viidete, näidete, valemite jne üle +otsustab ta oma professionaalsete teadmiste ja käsikirja sisu põhjal. + +\LaTeX i keskkonnas on kujundaja rollis \LaTeX{} ja ladujaks \TeX. Kuid +et \LaTeX{} on "`ainult"' programm, vajab ta seetõttu rohkem abi. Autor +peab talle andma täiendavat informatsiooni, kirjeldades teose loogilist +struktuuri. See informatsioon kirjutatakse teksti sisse "`\LaTeX i +käskudena"'. + +Selline lähenemine erineb üsnagi +\index{visuaalredaktorid}visuaalredaktorite\footnote{\wi{WYSIWYG} +(\emph{What you see is what you get} `Mida näed, seda saad').} omast, +mida järgib enamik tänapäeva tekstitöötlusprogramme, nagu \wi{MS Word} +ja \wi{LibreOffice}. Nendes programmides määrab autor dokumendi +kujunduse interaktiivselt teksti sisestamise käigus. Autor näeb +ekraanil, kuidas teos prindituna paistab. + +\LaTeX i puhul autor lõppväljundit tavaliselt teksti kirjutamise ajal ei +näe, kuid lõppväljundit saab vaadata ekraanil pärast faili töötlemist +\LaTeX iga. Siis on võimalik enne printimist teha dokumendis parandusi. + +\subsection{Küljenduse kujundus} + +Tüpograafiline kujundamine on oskustöö. Oskusteta autorid teevad tihti +tõsiseid vormistamisvigu eeldades, et teose kujundamine on eeskätt +esteetika küsimus: "`Kui dokument näeb ilus välja, siis on ta hästi +kujundatud"'. Aga kuivõrd dokument on mõeldud lugemiseks, mitte seinale +riputamiseks, on loetavus ja arusaadavus palju olulisemad kui ilus +välimus. Näiteks:\enlargethispage{1.3\baselineskip} +\begin{itemize} +\item pealkirjade kirjasuurus ja nummerdus tuleb valida nii, et + peatükkide ja jaotiste struktuur oleks lugejale selge; +\item reapikkus peab olema piisavalt väike, et mitte lugeja silmi + kurnata, samas aga piisavalt suur, et lehekülg kenasti täita. +\end{itemize} + +Visuaalredaktoritega\index{visuaalredaktorid} loovad kasutajad tihti +esteetiliselt kauneid dokumente, millel struktuur peaaegu puudub või +pole kooskõlaline. \LaTeX{} ennetab selliseid vormistusvigu, sest sunnib +autorit kirjeldama dokumendi \emph{loogilist} struktuuri ja valib selle +järgi ise kõige sobivama kujunduse. + +\subsection{Eelised ja puudused} + +Kui visuaalredaktorite ja \LaTeX i kasutajad omavahel kokku saavad, +tekib tihti arutelu teemal "`\index{LaTeXi eelised@\LaTeX i +eelised}\LaTeX i eelised tavalise tekstitöötlusprogrammi ees"' või +vastupidi. Kui selline arutelu käivitub, siis on kõige parem hoida +madalat profiili, sest sageli kipuvad need mõttevahetused käest ära +minema. Kuid mõnikord ei ole pääsu \ldots + +Seega on siin natuke laskemoona. \LaTeX i peamised eelised tavaliste +tekstitöötlusprogrammide ees on järgmised. +\begin{itemize} +\item Saab kasutada professionaalseid kujundusi, tänu millele näeb + dokument välja tõesti nagu "`trükitud"'. +\item Valemite vormistamine on mugav. +\item Vaja on selgeks õppida ainult mõned lihtsasti arusaadavad + käsud, mis määravad ära dokumendi loogilise struktuuri. Peaaegu mitte + kunagi pole vaja jännata dokumendi tegeliku kujundusega. +\item Lihtsasti saab luua ka keerulisi struktuure nagu allmärkusi, + ristviiteid, sisukordi ja kirjandusnimestikke. +\item Tüpograafiliste ülesannete jaoks, mida baas-\LaTeX{} ei toeta, on + olemas vabalt kasutatavad lisapaketid. Näiteks on olemas paketid + dokumenti \PSi i graafika lisamiseks ja kindlat standardit järgivate + kirjandusnimestike vormistamiseks. Paljusid neist pakettidest on + kirjeldatud raamatus \companion. +\item \LaTeX{} soodustab hea struktuuriga tekstide kirjutamist, sest see + on viis, kuidas \LaTeX{} töötab -- struktuuri määrates. +\item \LaTeXe{} ladumismootor \TeX{} on väga portatiivne ja vaba. + Seetõttu töötab süsteem peaaegu igal riistvaraplatvormil. +% +% Add examples ... +% +\end{itemize} + +\LaTeX il on samuti mõningaid puudusi. Ma arvan, et minul on veidi raske +leida ühtki mõistlikku, kuid olen kindel, et teised suudavad neid välja +tuua sadu \texttt{;-)} +\begin{itemize} +\item \LaTeX{} ei aita eriti inimesi, kes on müünud oma hinge + \ldots +\item Kuigi valmis dokumendikujundustes saab sättida + mõningaid parameetreid, on terve uue kujunduse loomine raske ja võtab + palju aega.\footnote{Kuuldused räägivad, et see on üks + peamistest küsimustest, mida puudutab valmiv \LaTeX 3 + süsteem.}\index{LaTeX3@\LaTeX 3} +\item Väga raske on kirjutada struktureerimata ja organiseerimata + tekste. +\item Lubavatest esimestest sammudest hoolimata ei tarvitse sinu + lemmikhamster kunagi täielikult mõista loogilise märgendamise + põhimõtet. +\end{itemize} + +\section{\LaTeX i sisendfailid} + +\LaTeX i sisendiks\index{sisendfail} on tavaline tekstifail. +Unixis/Linuxis on tekstifailid üsna tavalised. Windowsis saab +tekstifaile moodustada Notepadiga. Sisendfail sisaldab nii teose teksti +kui ka käske, mis ütlevad \LaTeX ile, kuidas teksti vormistada. Kui +tegutseda \LaTeX i integreeritud keskkonnas, siis on seal olemas +vahendid tekstivormingus sisendfaili loomiseks \LaTeX i jaoks. + +\subsection{Tühikud} + +"`Tühisümboleid"' nagu tühikut ja tabulatsioonimärki käsitleb \LaTeX{} +ühtviisi \wi{tühik}una. \emph{Mitu järjestikust} \wi{tühisümbol}it +loetakse \emph{üheks} tühikuks. Rea alguses olevat tühikut üldiselt +ignoreeritakse ja ühte reavahetust loetakse samuti +tühikuks.\index{tühik!rea alguses} + +Tühi rida kahe tekstirea vahel märgib lõigu lõppu. \emph{Mitu} tühja +rida on sama mis \emph{üks} tühi rida. Seda illustreerib järgmine näide. +Vasakul on sisendfaili tekst ja paremal vormindatud väljund. + +\begin{example} +Pole oluline, kas +sõna järele lisada üks +või mitu tühikut. + +Tühi rida alustab uut +lõiku. +\end{example} + +\subsection{Erimärgid} + +Järgmised märgid on \wi{reserveeritud sümbolid}, millel on \LaTeX is kas +eritähendus või pole nad kõigis kirjades kättesaadavad. Kui sisestada +need märgid otse teksti, siis tavaliselt neid ei trükita, vaid nad +panevad \LaTeX i tegema asju, mida kasutajal ilmselt polnud plaanis. +\begin{code} +\verb.# $ % ^ & _ { } ~ \ . %$ +\end{code} +Nagu edaspidi näeme, saab neid märke siiski teksti lisada, kui kirjutada +nende ette \wi{langjoon}: +\begin{example} +\# \$ \% \^{} \& \_ \{ \} \~{} +\textbackslash +\end{example} + +Teisi sümboleid ja palju muud saab trükkida erikäskudega +valemire\v{z}iimis või diakriitiliste märkidena. +\index{langjoon}Langjoone märki \textbackslash{} \emph{ei saa} sisestada +teist langjoont selle ette lisades (\verb|\\|); see märgijärjend on +mõeldud rea murdmiseks. Selle asemel võib kasutada käsku +\ci{textbackslash}. + +\subsection{\LaTeX i käsud} + +\LaTeX i \index{käsk}käsud on tõstutundlikud ning nad esinevad +emmal-kummal järgmisest kahest kujust. + +\begin{itemize} +\item Käsk algab \wi{langjoon}ega \verb|\| ja sellele järgneb ainult +tähtedest koosnev nimi. Käsu nime lõpetab tühik, number või ükskõik +milline muu mittetäht. +\item Käsk koosneb langjoonest ja täpselt ühest mittetähest. +\end{itemize} + +Paljudel käskudel on olemas ka tärnkuju, mille puhul käsu nime järele on +lisatud tärn.\index{käsk!tärniga}\index{tärniga käsk} + +% +% \\* doesn't comply ! +% + +% +% Can \3 be a valid command ? (jacoboni) +% +\label{whitespace} + +\LaTeX{} ignoreerib tühikuid käskude järel. Kui on vaja panna käsu +järele \index{tühik!käsu järel}tühik, tuleb käsu nime järele kirjutada +kas tühi argument \verb|{}| ja tühik või siis spetsiaalne tühja vahe +käsk. Tühi argument \verb|{}| ei lase \LaTeX il pärast käsu nime +tulevaid tühikuid ära süüa. + +\begin{example} +Algajatel võib \TeX tühikud käsu +järel vahele jätta. % valesti +Edasijõudnutele \TeX{} sobib, sest +nemad on \TeX perdid ja teavad, +kuidas tühikuid lisada. % õigesti +\end{example} + +Mõned käsud nõuavad \index{argument}argumenti, mis tuleb anda +\index{looksulud}looksulgudes \verb|{ }| pärast käsu nime. Mõned käsud +tunnistavad ka \index{valikuline +argument}\index{argument!valikuline}valikulist argumenti, mis lisatakse +käsu nime järele \index{nurksulud}nurksulgudes~\verb|[ ]|. +\begin{code} +\verb|\|\textit{käsk}\verb|[|\textit{valikuline argument}\verb|]{|\textit{argument}\verb|}| +\end{code} +Järgmistes näidetes on kasutatud mõningaid \LaTeX i käske. Nende pärast +pole vaja muretseda, neid selgitatakse hiljem. + +\begin{example} +Sa võid mulle \textsl{toetuda}! +\end{example} +\begin{example} +Palun alusta uut rida +just siit!\newline +Tänan! +\end{example} + +\subsection{Kommentaarid} +\index{kommentaarid} + +Kui \LaTeX{} kohtab sisendfaili töödeldes protsendimärki +\index{%@\texttt{\%}}\verb|%|, siis ignoreerib ta käsiloleva rea +ülejäänud osa, reavahetust ja kõiki tühisümboleid järgmise rea alguses. +Nii saab sisendfaili kirjutada märkusi, mis trükiversioonis ei ilmu. + +\begin{example} +See on % rumal +% Parem: õpetlik <---- +näide: kuulilen% + nuteetun% + neliluuk +\end{example} + +Märgi \verb|%| abil saab ka tükeldada pikki sisendridu, kus tühikud ega +reavahetused pole lubatud. + +Pikemate kommentaaride jaoks on olemas keskkond \ei{comment} paketist +\pai{verbatim}. Selle keskkonna kasutamiseks tuleb dokumendi +preambulisse lisada rida \verb|\usepackage{verbatim}|, nagu selgitatakse +edaspidi. + +\begin{example} +See on üks teine +\begin{comment} +üsna rumal, +kuid kasulik +\end{comment} +näide kommentaaride +lisamisest dokumenti. +\end{example} +\noindent See ei tööta keerulisemate keskkondade sees, nagu +valemikeskkond. + +\section{Sisendfaili struktuur} +\label{sec:structure}\index{sisendfail} +Kui \LaTeXe{} töötleb sisendfaili, siis eeldab ta, et see järgib +teatavat \index{sisendfaili struktuur}struktuuri. Sellest tulenevalt +peab iga sisendfail algama käsuga\cih{documentclass} +\begin{code} +\verb|\documentclass{...}| +\end{code} +See määrab, mis liiki dokumendiga on tegu. Selle järel tulevad käsud, +mis mõjutavad kogu dokumendi välimust, või loevad sisse \wi{pakett}e, +mis lisavad \LaTeX i süsteemile uusi võimalusi. Pakett loetakse sisse +käsuga\cih{usepackage} +\begin{code} +\verb|\usepackage{...}| +\end{code} + +Kui kogu seadistustöö on tehtud,\footnote{Käskude \texttt{\bs +documentclass} ja \texttt{\bs begin$\mathtt{\{}$document$\mathtt{\}}$} +vahele jäävat dokumendi osa nimetatakse \emph{\wi{preambul}iks}.} siis +algab dokumendi põhisisu käsuga +\begin{code} +\verb|\begin{document}| +\end{code} +Nüüd võib sisestada teksti vaheldumisi igasuguste kasulike \LaTeX i +käskudega. Dokumendi lõppu pannakse käsk +\begin{code} +\verb|\end{document}| +\end{code} +mis ütleb \LaTeX ile, et töö on läbi. Kõike, mis veel järgneb, \LaTeX{} +ignoreerib. + +Joonisel~\ref{mini} on kujutatud minimaalse \LaTeX i faili sisu. Veidi +keerukam \wi{sisendfail} on joonisel~\ref{document}.\index{sisendfail} + +\begin{figure}[tp] +\begin{lined}{6cm} +\begin{verbatim} +\documentclass{article} +\begin{document} +Minimaalne on ilus. +\end{document} +\end{verbatim} +\end{lined} +\caption{Minimaalne \LaTeX i fail} \label{mini} +\end{figure} + +\begin{figure}[tp] +\begin{lined}{10cm} +\begin{verbatim} +\documentclass[a4paper,11pt]{article} +% seadistused eesti keele jaoks +\usepackage[estonian]{babel} +\usepackage[utf8]{inputenc} +\usepackage[T1]{fontenc} +% määra pealkiri +\author{H.~Partl} +\title{Minimalism} +\begin{document} +% moodustab pealkirja +\maketitle +% lisab sisukorra +\tableofcontents +\section{Mõned huvitavad sõnad} +Nii, siin algab minu armas artikkel. +\section{Nägemiseni} +\ldots{} ja siin ta lõpeb. +\end{document} +\end{verbatim} +\end{lined} +\caption[Realistliku ajakirjaartikli näide]{Realistliku ajakirjaartikli +näide. Kõiki selles näites esinevaid käske tutvustame hiljem.} +\label{document} + +\end{figure} + +\section{Tüüpiline käsureasessioon} + +Arvatavasti on nüüd tekkinud suur tahtmine leheküljel \pageref{mini} +olevat kena väikest \LaTeX i sisendfaili ise järele proovida. Siin on +veidi juhiseid: \LaTeX il endal puuduvad graafiline liides ja peened +vajutatavad nupud. Ta on lihtsalt programm, mis töötleb sisendfaili. +Mõnes \LaTeX i installatsioonis on olemas graafiline kasutajaliides, kus +sisendfaili kompileerimiseks on olemas nupp \LaTeX. Teistes süsteemides +võib olla vaja midagi klaviatuurilt trükkida, seega näitame siin, kuidas +meelitada \LaTeX i kompileerima sisendfaili tekstipõhises süsteemis. +Tähelepanu: see kirjeldus eeldab, et arvutis on olemas töötav \LaTeX i +installatsioon.\footnote{See on nii enamikus hästi hallatud Unixi +süsteemides ning \ldots{} Tõelised Mehed kasutavad Unixit, nii et +\ldots{} \texttt{;-)}} + +\begin{enumerate} +\item + +Ava/loo \LaTeX i sisendfail. See fail peab olema lihtne ASCII tekst. +Unixis teevad kõik tekstiredaktorid just seda. Windowsis tuleks hoolt +kanda, et fail salvestatakse ASCII või lihtteksti vormingus. Faili nime +valides tuleks jälgida, et laiendiks saaks \eei{tex}. + +\item + +Ava käsurida või \texttt{cmd} aken, mine kataloogi, kus sisendfail asub, +ja käivita \LaTeX{} sisendfailil. +\begin{lscommand} +\verb+latex foo.tex+ +\end{lscommand} +Õnnestumise korral tekib töö tulemusena fail laiendiga \eei{dvi}. +Vajalik võib olla sisendfail \LaTeX ist läbi lasta mitu korda, et +sisukord ja kõik ristviited õigeks muutuksid. Kui sisendfailis on mõni +viga, siis teatab \LaTeX{} sellest ja peatab faili töötlemise. Vajuta +Ctrl+D, et käsureale tagasi saada. + +\item + +Nüüd võib \wi{DVI-fail}i vaadata. Selleks on mitu võimalust. Faili +vaatamiseks ekraanil on käsk\index{Xdvi} +\begin{lscommand} +\verb+xdvi foo.dvi &+ +\end{lscommand} +See töötab ainult Unixis X11-ga. Windowsis võib proovida programmi +\wi{Yap} (\emph{Yet another previewer}). + +Võib ka teisendada DVI-faili \PSi iks, mida saab printida või vaadata +\wi{Ghostscript}iga, andes +käsu\index{dvips@\texttt{dvips}}\index{PS-fail} +\begin{lscommand} +\verb+dvips -Pcmz foo.dvi -o foo.ps+ +\end{lscommand} + +Kui veab, siis võib \LaTeX i süsteem sisaldada isegi tööriista +\index{dvipdf@\texttt{dvipdf}}\texttt{dvipdf}, millega saab DVI-faili +teisendada otse PDF-iks.\index{PDF-fail} +\begin{lscommand} +\verb+dvipdf foo.dvi+ +\end{lscommand} + +\end{enumerate} + +\section{Dokumendi kujundus} + +\subsection {Dokumendiklassid}\label{sec:documentclass} + +Esimene informatsioon, mida \LaTeX{} sisendfaili töötlemisel vajab, on +loodava dokumendi liik. See määratakse käsuga \ci{documentclass}. +\begin{lscommand} +\ci{documentclass}\verb|[|\emph{suvandid}\verb|]{|\emph{klass}\verb|}| +\end{lscommand} +\noindent Argument \emph{klass} määrab dokumendi liigi. +Tabelis~\ref{documentclasses} on loetletud dokumendiklassid, mida +käesolevas sissejuhatuses mainitakse. \LaTeXe{} distributsiooni +kuulub muidki dokumendiklasse, sealhulgas klassid kirjade ja esitluste +jaoks. Argument \index{suvand}\emph{suvandid} täpsustab dokumendiklassi +käitumist. Suvandid tuleb üksteisest eraldada komadega. Standardsete +dokumendiklasside kõige tavalisemad suvandid on kirjas +tabelis~\ref{options}. + +\begin{table}[!bp] +\caption{Dokumendiklassid} \label{documentclasses} +\begin{lined}{\textwidth} +\begin{description} + +\item [\normalfont\pai{article}] teadusajakirjade artiklid, + ettekanded, lühiaruanded, programmidokumentatsioon, infolehed, \ldots{} + \index{klass!article@\textsf{article}} +\item [\normalfont\pai{proc}] artikliklassil põhinevate dokumentide + kogumikud (toimetised). \index{klass!proc@\textsf{proc}} +\item [\normalfont\pai{minimal}] nii väike kui saab olla. Määrab + ainult tekstiploki mõõtmed ja põhikirja tüübi. Kasutatakse peamiselt + silumise eesmärgil. \index{klass!minimal@\textsf{minimal}} +\item [\normalfont\pai{report}] pikemad mitmepeatükilised aruanded, + väiksemad raamatud, väitekirjad, \ldots{} + \index{klass!report@\textsf{report}} +\item [\normalfont\pai{book}] päris raamatud. + \index{klass!book@\textsf{book}} +\item [\normalfont\pai{slides}] slaidid. Tekstikirjaks on suur + seriifideta kiri. Slaidide jaoks on eelistatum klass \pai{beamer}. + \index{klass!slides@\textsf{slides}}\index{klass!beamer@\textsf{beamer}} +\end{description} +\end{lined} +\end{table} + +\begin{table}[tp] +\caption{Dokumendiklasside suvandid} \label{options} +\begin{lined}{\textwidth} +% \begin{flushleft} +\begin{description} +\item[\normalfont\texttt{10pt}, \texttt{11pt}, \texttt{12pt}] \quad + Määrab dokumendi põhikirja suuruse. Kui suvandit pole antud, siis + võetakse selleks \texttt{10pt}.% + \index{kirjasuurus}\index{dokumendi kirjasuurus}\index{põhikirja suurus}% + \index{10pt@\texttt{10pt}}\index{11pt@\texttt{11pt}}\index{12pt@\texttt{12pt}} + +\item[\normalfont\texttt{a4paper}, \texttt{letterpaper}, \ldots] \quad + Määrab paberi formaadi. Vaikeformaat on \texttt{letterpaper}. Veel on + olemas \texttt{a5paper}, \texttt{b5paper}, \texttt{executivepaper} ja + \texttt{legalpaper}. + \index{paberi formaat}% + \index{formaat!A4}\index{formaat!letter}\index{formaat!A5}% + \index{formaat!B5}\index{formaat!executive}\index{formaat!legal}% + \index{a4paper@\texttt{a4paper}}\index{letterpaper@\texttt{letterpaper}}% + \index{a5paper@\texttt{a5paper}}\index{b5paper@\texttt{b5paper}}% + \index{executivepaper@\texttt{executivepaper}}\index{legalpaper@\texttt{legalpaper}} + +\item[\normalfont\texttt{fleqn}] \quad Rajastab eraldi real olevad + valemid vasakule, mitte keskele. + \index{fleqn@\texttt{fleqn}} + +\item[\normalfont\texttt{leqno}] \quad Paneb valeminumbrid valemist + vasakule, mitte paremale. + \index{leqno@\texttt{leqno}} + +\item[\normalfont\texttt{titlepage}, \texttt{notitlepage}] \quad Määrab, + kas pärast dokumendi \index{tiitel}tiitlit alustada uut lehekülge või + mitte. Klass \pai{article} vaikimisi ei alusta uut lehekülge, + klassid \pai{report} ja \pai{book} alustavad. \index{tiitel} + \index{titlepage@\texttt{titlepage}}\index{notitlepage@\texttt{notitlepage}} + +\item[\normalfont\texttt{onecolumn}, \texttt{twocolumn}] \quad Küljendab + dokumendi teksti \index{üheveeruline trükk}ühes veerus või + \index{kaheveeruline trükk}kahes veerus. + \index{onecolumn@\texttt{onecolumn}}\index{twocolumn@\texttt{twocolumn}} + +\item[\normalfont\texttt{twoside}, \texttt{oneside}] \quad Määrab, kas + genereerida kahepoolselt või ühepoolselt trükitavate lehekülgedega + väljund. Vaikimisi on klassid \pai{article} ja \pai{report} + \index{ühepoolne trükk}ühepoolsed, klass \pai{book} aga + \index{kahepoolne trükk}{kahepoolne}. See suvand puudutab ainult + dokumendi stiili. Suvand \texttt{twoside} \emph{ei anna} kasutatavale + printerile korraldust printida dokument välja kahepoolselt. + \index{oneside@\texttt{oneside}}\index{twoside@\texttt{twoside}} + +\item[\normalfont\texttt{landscape}] \quad Muudab dokumendi kujunduse + sobivaks rõhtpaigutuses printimise jaoks. + \index{landscape@\texttt{landscape}}\index{rõhtpaigutus} + +\item[\normalfont\texttt{openright}, \texttt{openany}] \quad Seab peatükid algama + kas ainult parempoolsel leheküljel või järgmisel vabal leheküljel. Ei + tööta klassiga \pai{article}, mis peatükke ei tunne. Vaikimisi + algavad peatükid klassis \pai{report} järgmisel vabal leheküljel ja + klassis \pai{book} parempoolsel leheküljel. + \index{openright@\texttt{openright}}\index{openany@\texttt{openany}} + +\end{description} +% \end{flushleft} +\end{lined} +\end{table} + +Näiteks võib \LaTeX i sisendfail alata reaga +\begin{code} +\ci{documentclass}\verb|[11pt,twoside,a4paper]{article}| +\end{code} +Sellega vormistab \LaTeX{} dokumendi \emph{artiklina} põhikirja +suurusega \emph{11 punkti} küljenduses, mis sobib +\emph{kahepoolseks} printimiseks \emph{A4-lehele}. + +\subsection{Paketid} +\index{pakett}Dokumenti kirjutades võib mõnes valdkonnas ilmneda +probleeme, mida baas-\LaTeX{} lahendada ei suuda. Kui on vaja dokumenti +lisada graafikat, moodustada värvilist teksti või lugeda failist sisse +programmi lähtekoodi, siis tuleb \LaTeX i võimeid laiendada. Selliseid +laiendusi nimetatakse pakettideks. Pakett võetakse kasutusele käsuga +\begin{lscommand} +\ci{usepackage}\verb|[|\emph{suvandid}\verb|]{|\emph{pakett}\verb|}| +\end{lscommand} +\noindent kus \emph{pakett} on paketi nimi ja \emph{suvandid} nimekiri +võtmesõnadest, mis käivitavad paketis spetsiaalseid funktsioone. Käsk +\ci{usepackage} pannakse dokumendi preambulisse. Täpsemalt vaadeldi seda +jaotises \ref{sec:structure}. + +Mõned paketid tulevad kaasa \LaTeXe{} baasdistributsiooniga (vt +tabelit~\ref{packages}), teised on saadaval eraldi. Oma arvutisse +installitud pakettide kohta peaks rohkem infot andma \guide. Põhiline +infoallikas \LaTeX i pakettide kohta on \companion, mis sisaldab sadade +pakettide kirjeldusi, samuti juhiseid, kuidas \LaTeXe{} jaoks ise +laiendusi kirjutada. + +Kaasaegses \TeX i distributsioonis on suur hulk pakette juba +eelinstallitud. Unixis saab paketi dokumentatsiooni kätte käsuga +\index{texdoc@\texttt{texdoc}}\texttt{texdoc}. + +\begin{table}[tp] +\caption{Mõned \LaTeX iga kaasatulevad paketid} \label{packages} +\begin{lined}{\textwidth} +\begin{description} +\item[\normalfont\pai{doc}] Võimaldab \LaTeX is koostatud programme + dokumenteerida. Kirjeldatud failis \texttt{doc.dtx}\footnote{See + fail peaks olema süsteemis installitud ning \wi{DVI-fail}i + peaks saama genereerida käsuga \texttt{latex doc.dtx} ükskõik millises + kataloogis, kus kasutajal on kirjutamisõigus. Sama kehtib kõigi + teiste selles tabelis nimetatud failide kohta.} ja raamatus + \companion. + +\item[\normalfont\pai{exscale}] Teeb kättesaadavaks laiendatud + valemikirjade skaleeritud variandid. Kirjeldatud failis + \texttt{ltexscale.dtx}. + +\item[\normalfont\pai{fontenc}] Määrab, millist \wi{kirjakodeering}ut + \LaTeX{} peaks kasutama. Kirjeldatud failis \texttt{ltoutenc.dtx}. + +\item[\normalfont\pai{ifthen}] Teeb kättesaadavaks käsud kujul + "`kui \ldots{} siis \ldots{} muidu \ldots"'. Kirjeldatud failis + \texttt{ifthen.dtx} ja raamatus \companion. + +\item[\normalfont\pai{latexsym}] \LaTeX i sümbolikirja kasutamiseks + tuleks sisse lugeda pakett \pai{latexsym}. Kirjeldatud + failis \texttt{latexsym.dtx} ja raamatus \companion. + +\item[\normalfont\pai{makeidx}] Muudab kättesaadavaks aineregistri + moodustamise käsud. Kirjeldatud jaotises~\ref{sec:indexing} ja + raamatus \companion. + +\item[\normalfont\pai{syntonly}] Töötleb dokumenti ilma seda ladumata. + +\item[\normalfont\pai{inputenc}] Lubab määrata sisendkodeeringut, + nagu ASCII, ISO Latin-1, ISO Latin-2, 437/850 IBM koodileheküljed, + Apple Macintosh, Next, ANSI-Windows või kasutaja defineeritud + kodeering. Kirjeldatud failis \texttt{inputenc.dtx}. +\end{description} +\end{lined} +\end{table} + +\subsection{Leheküljestiilid} + +\LaTeX{} toetab kolme eeldefineeritud \wi{päis}e/\wi{jalus}e +kombinatsiooni ehk nn \wi{leheküljestiil}i. Käsu +\begin{lscommand} +\ci{pagestyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}| +\end{lscommand} +\noindent argument \emph{stiil} määrab, millist stiili kasutada. +Eeldefineeritud stiilid on loetletud tabelis~\ref{pagestyle}. + +\begin{table}[tp] +\caption{\LaTeX i eeldefineeritud leheküljestiilid} \label{pagestyle} +\begin{lined}{\textwidth} +\begin{description} + +\item[\normalfont\texttt{plain}] trükib lehekülje alaäärde, jaluse +keskele, leheküljenumbrid. Vaikestiil. +\index{leheküljestiil!plain@\texttt{plain}}\index{plain@\texttt{plain}} + +\item[\normalfont\texttt{headings}] trükib iga lehekülje päisesse +jooksva peatüki pealkirja ja leheküljenumbri, jalus jääb tühjaks. (See +on käesolevas dokumendis kasutatav stiil.) +\index{leheküljestiil!headings@\texttt{headings}}\index{headings@\texttt{headings}} + +\item[\normalfont\texttt{empty}] jätab nii päise kui ka jaluse tühjaks. +\index{leheküljestiil!empty@\texttt{empty}}\index{empty@\texttt{empty}} + +\end{description} +\end{lined} +\end{table} + +Jooksva lehekülje stiili on võimalik muuta käsuga +\begin{lscommand} +\ci{thispagestyle}\verb|{|\emph{stiil}\verb|}| +\end{lscommand} +Kirjelduse, kuidas luua oma päiseid ja jaluseid, leiab raamatust +\companion{} ning jaotisest~\ref{sec:fancy} +leheküljel~\pageref{sec:fancy}. +% +% Pointer to the Fancy headings Package description ! +% + +\section{Esineda võivad failid} + +\LaTeX iga töötades võib kasutaja kiiresti leida end eri +\index{laiendid}laienditega failide labürindist ilma juhtlõngata. +Järgmises loendis on kirjas mitmesugused \wi{failitüübid}, mis \TeX iga +töötades võivad ette tulla. See tabel ei ole kindlasti täielik laiendite +nimekiri, kuid kui puudu on midagi olulist, siis võiks mulle teada anda. + +\begin{description} + +\item[\eei{tex}] \LaTeX i või \TeX i sisendfail. Saab kompileerida +käsuga \texttt{latex}. +\item[\eei{sty}] \LaTeX i makropakett. Saab käsuga \ci{usepackage} +\LaTeX i dokumenti sisse lugeda. +\item[\eei{dtx}] Dokumenteeritud \TeX{}. See on \LaTeX i stiilifailide +peamine distributsioonivorming. Kui DTX-fail kompileerida, siis on +tulemuseks DTX-failis sisalduva \LaTeX i paketi dokumenteeritud makrokood. +\item[\eei{ins}] Vastavas DTX-failis sisalduvate failide +installija. Laadides \LaTeX i paketi võrgust alla, saab tavaliselt +DTX-faili ja INS-faili. Käivitades \LaTeX i INS-failil, saab DTX-faili +lahti pakkida. +\item[\eei{cls}] Klassifail, mis määrab, kuidas dokument välja näeb. +Klassifail valitakse käsuga \ci{documentclass}. +\item[\eei{fd}] Kirjadefinitsioonide fail, mis tutvustab \LaTeX ile uusi +kirju. +\end{description} +Järgmised failid genereerib \LaTeX{} sisendfaili töötlemisel. + +\begin{description} +\item[\eei{dvi}] Seadmest sõltumatu fail (\emph{Device Independent +File}). See on \LaTeX i kompileerimistöö põhitulemus. Faili sisu saab +vaadata \wi{DVI-fail}ide vaatamisprogrammiga või saata printerile +programmiga \index{dvips@\texttt{dvips}}\texttt{dvips} või muu sarnase +programmiga. +\item[\eei{log}] Sisaldab detailset aruannet sellest, mis viimase +kompileerimise jooksul juhtus. +\item[\eei{toc}] Säilitab kõigi jaotiste pealkirju. Loetakse sisse +järgmise kompileerimise käigus, kui moodustatakse sisukord. +\item[\eei{lof}] Nagu TOC, aga jooniste loetelu jaoks. +\item[\eei{lot}] Sama tabelite loetelu jaoks. +\item[\eei{aux}] Veel üks fail, mis kannab informatsiooni ühelt +kompileerimiskorralt järgmisele. Muu hulgas säilitatakse AUX-failis +ristviidetega seotud informatsiooni. +\item[\eei{idx}] Kui dokument sisaldab aineregistrit, siis salvestab +\LaTeX{} kõik registrisse minevad sõnad sellesse faili. Seda faili +tuleb töödelda programmiga \wi{MakeIndex}. Aineregistri kohta leiab +rohkem infot jaotisest \ref{sec:indexing} leheküljel +\pageref{sec:indexing}. +\item[\eei{ind}] Töödeldud IDX-fail, valmis järgmises +kompileerimistsüklis dokumenti sisselugemiseks. +\item[\eei{ilg}] Logifail, mis ütleb, mida \wi{MakeIndex} tegi. +\end{description} + + +% Package Info pointer +% +% + + + +% +% Add Info on page-numbering, ... +% \pagenumbering + +\section{Suured projektid} + +Suuri dokumente luues võib tekkida soov jaotada \wi{sisendfail} mitmeks +osaks. Selleks on \LaTeX is kaks käsku. +\begin{lscommand} +\ci{include}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}| +\end{lscommand} +\noindent Selle käsuga saab lisada faili \emph{failinimi}\verb|.tex| +sisu käsiloleva dokumendi sisse. Enne faili \emph{failinimi}\verb|.tex| +materjali töötlemist alustab \LaTeX{} uut lehekülge. + +Teist käsku saab kasutada preambulis ning selle toimel loeb \LaTeX i +sisse ainult mõned käskude \verb|\include| argumentideks olevad failid. +\begin{lscommand} +\ci{includeonly}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|,|\emph{failinimi}% +\verb|,|\ldots\verb|}| +\end{lscommand} +\noindent Pärast selle käsu täitmist dokumendi preambulis täidetakse +\ci{include}-kä\-sud ainult nende failinimede puhul, mis on loetletud +käsu \ci{includeonly} argumendis. + +Käsk \ci{include} alustab sisseloetava teksti ladumist uuelt +leheküljelt. See sobib hästi käskude \ci{includeonly} jaoks, sest +leheküljepiirid ei muutu, isegi kui mõned sisseloetavad failid välja +jäävad. Kuid mõnikord pole see soovitav. Sel juhul võib kasutada käsku +\begin{lscommand} +\ci{input}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}| +\end{lscommand} +\noindent See käsk lihtsalt loeb antud faili sisse. Ei mingeid kirjusid +kostüüme ega kuljuseid. + +Paketi \pai{syntonly} abil saab lasta \LaTeX il kiiresti dokumendi üle +kontrollida: \LaTeX{} vaatab dokumendi läbi, kontrollib ainult süntaksit +ja käskude kasutamise korrektsust, aga ei moodusta (DVI) väljundit. Kuna +selles re\v{z}iimis töötab \LaTeX{} kiiremini, võib see hoida kokku +väärtuslikku aega. Kasutamine on väga lihtne: +\begin{code} +\begin{verbatim} +\usepackage{syntonly} +\syntaxonly +\end{verbatim} +\end{code} +Soovides saada tegelikke lehekülgi, tuleb lihtsalt teine rida välja +kommenteerida (lisades selle ette protsendimärgi). + + +% + +% Local Variables: +% TeX-master: "lshort2e" +% mode: latex +% mode: flyspell +% End: |