summaryrefslogtreecommitdiff
path: root/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex
diff options
context:
space:
mode:
authorKarl Berry <karl@freefriends.org>2016-01-08 22:27:23 +0000
committerKarl Berry <karl@freefriends.org>2016-01-08 22:27:23 +0000
commit2f3de18d944f4a6f73a5163f6b1a9a9a5145f2bf (patch)
treef0c351f1a6346bf805ffa7cd50d144b9e7404a1d /Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex
parenta7a847f5792774fddca6c5574207cc1b57df18f9 (diff)
lshort-estonian (8jan16)
git-svn-id: svn://tug.org/texlive/trunk@39323 c570f23f-e606-0410-a88d-b1316a301751
Diffstat (limited to 'Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex')
-rw-r--r--Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex167
1 files changed, 167 insertions, 0 deletions
diff --git a/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex
new file mode 100644
index 00000000000..23803eedace
--- /dev/null
+++ b/Master/texmf-dist/doc/latex/lshort-estonian/src/appendix.tex
@@ -0,0 +1,167 @@
+\appendix
+\chapter{\LaTeX i installimine}
+\begin{intro}
+\index{Knuth, Donald E.}Knuth avaldas \TeX i lähteteksti ajal, mil
+avatud kood ja/või vaba tarkvara olid veel tundmatud mõisted. \TeX iga
+kaasasolev litsents lubab lähtetekstiga teha mida iganes, kuid töö
+tulemust võib nimetada \TeX iks ainult siis, kui programm läbib testid,
+mille \index{Knuth, Donald E.}Knuth samuti avaldas. See on viinud
+olukorrani, kus vaba \TeX isüsteem on olemas peaaegu iga
+operatsioonisüsteemi jaoks päikese all. Käesolev peatükk annab nõu, mida
+tuleks installida Linuxis, OS X-s ja Windowsis, et \TeX{} seal tööle
+panna.
+\end{intro}
+
+\section{Mida installida}
+
+Igasuguses arvutisüsteemis läheb \LaTeX i kasutamiseks vaja mitut
+programmi, mis peaksid seega olema süsteemis kättesaadavad.
+
+\begin{enumerate}
+
+\item \TeX i / \LaTeX i programm, mis teisendab \LaTeX i lähtetekstid
+PDF- või DVI-failideks.
+
+\item Tekstiredaktor \LaTeX i lähtefailide redigeerimiseks. Mõned
+süsteemid lubavad käivitada \LaTeX i isegi otse tekstiredaktori seest.
+
+\item PDF-/DVI-failide vaatamisprogramm, millega saab dokumente
+ekraanil vaadata ja printida.
+
+\item Programm \PSi i failidega ja dokumenti lisatavate piltidega
+ümberkäimiseks.
+
+\end{enumerate}
+
+Iga platvormi jaoks on olemas mitu programmi, mis nendele nõuetele
+vastavad. Siin tutvustame ainult neid, mida meie tunneme, armastame ning
+millega meil on kogemusi.
+
+\section{Platvormiülene redaktor}
+\label{sec:texmaker}
+
+Kuigi \TeX{} on olemas paljude erinevate arvutiplatvormide jaoks, on
+\LaTeX i redaktorid pikka aega olnud väga platvormispetsiifilised.
+
+Mõne viimase aasta jooksul on mulle väga meeldima hakanud programm
+\wi{Texmaker}. Olles väga kasulik tekstiredaktor integreeritud
+PDF-vaaturiga ning süntaksi esiletõstmisega, on tal lisaks veel see
+eelis, et ta töötab ühtviisi hästi nii Windowsi, Maci kui ka
+Unixi/Linuxi all. Täpsemat infot saab aadressilt
+\url{http://www.xm1math.net/texmaker}. Texmakerist on olemas ka
+haruversioon nimega \wi{TeXstudio}
+\url{http://texstudio.sourceforge.net}. Seda redaktorit hoitakse samuti
+hästi korras ja ta on saadaval kõigi kolme peamise platvormi jaoks.
+
+Mõned platvormispetsiifilised redaktorisoovitused leiab altpoolt
+operatsioonisüsteemide jaotistest.
+
+\section{\TeX{} ja Mac OS X}
+
+\subsection{\TeX i distributsioon}
+
+Lihtsalt laadi alla \index{mactex@Mac\TeX}Mac\TeX. See on
+valmiskompileeritud \LaTeX i distributsioon OS X jaoks. Mac\TeX sisaldab
+täielikku \LaTeX i installatsiooni ja hulka lisatööriistu. Mac\TeX i
+leiab aadressilt \url{http://www.tug.org/mactex}.
+
+\subsection{OS X \TeX i redaktor}
+
+Kui platvormiülene soovitus \wi{Texmaker} (jaotis \ref{sec:texmaker}) ei
+rahulda, siis kõige populaarsem vaba lähtekoodiga redaktor \LaTeX i
+jaoks paistab olevat \index{TeXShop}TeX\-Shop, mille saab aadressilt
+\url{http://www.uoregon.edu/~koch/texshop}. See sisaldub ka
+\index{mactex@Mac\TeX}Mac\TeX i distributsioonis.
+
+Hilisemad \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i distributsioonid
+sisaldavad redaktorit \wi{TeXworks} \url{http://www.tug.org/texworks},
+mis on mitmeplatvormiline redaktor ja põhineb TeXShopi mudelil. Kuna
+TeXworks kasutab Qt tööriistakomplekti, saab seda kasutada igal
+platvormil, mis seda tööriistakomplekti toetab (Mac OS X, Windows,
+Linux).
+
+\subsection{Naudi \wi{PDFView}-d}
+
+\LaTeX iga genereeritud PDF-failide vaatamiseks võib kasutada programmi
+\wi{PDFView}, mis integreerub tihedalt \LaTeX i tekstiredaktoriga.
+PDFView on vaba lähtekoodiga rakendus ning kättesaadav veebilehelt
+\url{http://pdfview.sourceforge.net}. Pärast installimist tuleks avada
+PDFView eelistuste dialoogiaken ja veenduda, et suvand \emph{Laadi
+dokumendid automaatselt uuesti} oleks aktiveeritud ja et PDFSynci toetus
+oleks seatud sobivalt.
+
+\section{\TeX{} ja Windows}
+
+\subsection{\TeX i hankimine}
+
+Kõigepealt laadi alla suurepärane MiK\TeX i\index{miktex@MiK\TeX}
+distributsioon aadressilt \url{http://www.miktex.org}. See sisaldab
+kõiki vajalikke põhiprogramme ja faile \LaTeX i dokumentide
+kompileerimiseks. Arvatavasti kõige toredam on see, et dokumendi
+kompileerimise ajal laadib MiK\TeX{} puuduvad \LaTeX i paketid jooksvalt
+alla ja installib need maagiliselt.
+
+Teise võimalusena võib kasutada \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i
+distributsiooni \url{http://www.tug.org/texlive}, mis on olemas
+Windowsi, Unixi ja Mac OS-i jaoks ning millega saab põhisüsteemi tööle.
+
+\subsection{\LaTeX i redaktor}
+
+Kui platvormiülene soovitus \wi{Texmaker} (jaotis \ref{sec:texmaker}) ei
+rahulda, siis võib soovitada programmi \wi{TeXnicCenter}, mis loob
+Windowsis kena ja efektiivse \LaTeX i kirjutamiskeskkonna, kasutades
+mitmeid programmeerimismaailma mõisteid. Hankida saab seda aadressilt
+\url{http://www.texniccenter.org}. TeXnicCenter töötab hästi koos
+\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX iga.
+
+Viimased \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live'i distributsioonid
+sisaldavad redaktorit \wi{TeXworks} \url{http://www.tug.org/texworks},
+mis toetab \wi{Unicode}'i ja nõuab vähemalt Windows XP-d.
+
+\subsection{Dokumendi vaatamine}
+
+Kõige tõenäolisemalt kasutad DVI vaatamiseks programmi \wi{Yap}, sest
+see installitakse koos \index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX iga. PDF-failide
+jaoks võib uurida programmi \wi{Sumatra PDF}
+\url{http://www.sumatrapdfreader.org}. Nimetan programmi Sumatra PDF
+sellepärast, et see lubab PDF-dokumendis hüpata igast positsioonist
+vastavale positsioonile lähtedokumendis.
+
+\subsection{Graafikaga töötamine}
+
+\LaTeX is kõrge kvaliteediga graafikaga töötamine tähendab, et
+joonisevorminguks peaks olema \ePSi{} (EPS) või PDF.
+Programm, mis aitab sellega hakkama saada, on \wi{Ghostscript}, mille
+võib koos juurdekuuluva liidesprogrammiga \wi{GhostView} alla laadida
+aadressilt \url{http://pages.cs.wisc.edu/~ghost}.
+
+Tegutsedes rastergraafikaga (fotod ja skannitud materjal), võib vaadata
+Photoshopi avatud lähtetekstiga alternatiivi \wi{Gimp}, mis on saadaval
+aadressilt \url{http://www.gimp.org}.
+
+\section{\TeX{} ja Linux}
+
+Linuxis töötades on suur tõenäosus, et \LaTeX{} on süsteemis juba
+installitud või vähemalt olemas installimismeediumil, mida
+süsteemi ülesseadmiseks kasutati. Paketihalduri abil tuleks installida
+järgmised paketid:
+
+\begin{itemize}
+\item texlive -- \TeX i/\LaTeX i põhiinstallatsioon;
+\item emacs (koos AUCTeXiga) -- redaktor, mis integreerub tihedalt
+\LaTeX iga läbi AUCTeXi lisandpaketi;
+\item ghostscript -- \PSi i vaatamisprogramm;
+\item xpdf ja acrobat -- PDFi vaatamisprogramm;
+\item imagemagick -- vaba programm rasterpiltide konvertimiseks;
+\item gimp -- Photoshopiga sarnanev vaba graafikaprogramm;
+\item inkscape -- Illustratori / Corel Draw'ga sarnanev
+vaba graafikaprogramm.
+\end{itemize}
+
+Kui vaja oleks rohkem Windowsiga sarnanevat graafilist
+redigeerimiskeskkonda, siis võib vaadata \wi{Texmaker}i poole, vt
+jaotist \ref{sec:texmaker}.
+
+Enamikus Linuxi distributsioonides on \TeX i keskkond tükeldatud suureks
+arvuks valikulisteks pakettideks, nii et kui pärast esimest
+installatsiooni on midagi puudu, siis tuleks kontrollida uuesti. \ No newline at end of file